Mis on sinu elu eesmärk?

„Et mu süda mind targu juhiks .., kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil.” (KOGUJA 2:3)

1., 2. Miks pole vale iseenda vastu mõistlikul määral huvi tunda?

KAS pole tõsi, et sa oled endast huvitatud? See on täiesti normaalne. Sellepärast me sööme iga päev, me magame, kui oleme väsinud, ning meile meeldib olla koos sõprade ja lähedastega. Mõnikord me mängime, ujume või teeme midagi muud meeldivat, millest ilmneb tasakaalukas huvi iseenda vastu.

² Taoline huvi iseenda vastu on kooskõlas sellega, mida Jumal ajendas Saalomoni kirjutama: „Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hinge nautida vaevast hoolimata!” Oma kogemuste põhjal lisas Saalomon: „Ka seda olen ma näinud, et see on Jumala käest, sest kes on söönud nõnda ja kes on maitsenud enam kui mina?” (Koguja 2:24a; 2:24b, 25, Suur Piibel).

 3. Millistele mõistatuslikele küsimustele ei oska enamik inimesi vastata?

³ Kuid sa ju tead, et elu pole vaid söömine, joomine, magamine ja millegi meeldivaga tegelemine. Meil on valusid, pettumusi ja muresid. Ja näib, et me oleme elu mõtte üle juurdlemiseks liiga hõivatud. Kas see on nii ka sinu puhul? Vermont Royster, ajakirja „The Wall Street Journal” endine toimetaja, kirjutas pärast seda, kui oli maininud inimkonna ulatuslikke teadmisi ja oskusi: „See on üks veider olukord. Kui mõtleme inimesele, tema dilemmadele, tema kohale selles universumis, siis mõistame, et me pole aegade algusega võrreldes palju edasi jõudnud. Me murrame siiani pead selle üle, kes me oleme, miks me olemas oleme ja kuhu me läheme.”

 4. Miks peaks igaüks meist soovima osata anda vastused meid puudutavatele küsimustele?

⁴ Kuidas vastaksid sina küsimustele: kes me oleme? miks me siin oleme? ja kuhu me läheme? Eelmise aasta juulikuus hr. Royster suri. Kas sa arvad, et ta oli selleks ajaks oma küsimustele rahuldava vastuse leidnud? Või küsime ehk veelgi otsesemalt: kas sul on üldse võimalik neile küsimustele vastus leida? Ja kuidas võib see aidata sul õnnelikumat, sisukamat elu elada? Vaadelgem.

Peamine arusaamise allikas

 5. Miks me peaksime Jumala abile lootma, kui tahame leida vastust elu mõttega seotud küsimustele?

⁵ Kui me kõik hakkaksime elule omapead eesmärki otsima, saavutaksime vähe edu või ei saavutaks me seda üldsegi mitte, nagu on juhtunud enamiku meeste ja naistega — isegi nendega, kellel on hulgaliselt teadmisi ning kogemusi. Kuid meid pole omapead jäetud. Meie Looja on abi andnud. Kui sa järele mõtled, siis kas pole mitte tema kogu arusaamise ja tarkuse Allikas, kes on olemas „igavesest igavesti” ning kes tunneb täielikult universumit ja ajalugu? (Laul 90:1, 2.) Kuna tema lõi inimesed ja ta on jälginud kõiki inimeste tegemisi, peaksime ka arusaamist otsima temalt, mitte ebatäiuslikelt, piiratud teadmiste ja tajuga inimestelt (Laul 14:1—3; Roomlastele 3:10—12).

 6. a) Kuidas on Looja vajalikku arusaamist andnud? b) Kuidas on Saalomon sellega seotud?

⁶ Kuigi me ei saa loota, et Looja sosistaks meile kõrva ja teataks, mis on elu mõte, on ta andnud meile arusaamise allika — oma inspireeritud Sõna (Laul 32:8; 111:10). Selles suhtes on eriti hinnaline just Koguja raamat. Jumal andis selle kirjutajale inspiratsiooni, tänu millele „Saalomoni tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste .. tarkus” (1. Kuningate 3:6—12; 5:10—14). „Saalomoni tarkus” jättis ühele küllatulnud monarhile nii vägeva mulje, et selle sõnade kohaselt ei oldud talle sellest pooltki räägitud ja et need, kes Saalomoni tarkust kuulavad, on tõepoolest õnnelikud (1. Kuningate 10:4—8).a Ka meie võime arusaamisele jõuda ja õnnelikuks saada jumaliku tarkuse abil, mida meie Looja andis Saalomoni kaudu.

 7. a) Millisele järeldusele jõudis Saalomon enamiku taeva all tehtava suhtes? b) Milline näide kinnitab Saalomoni realistlikku hinnangut?

⁷ Koguja raamatus ilmneb Jumala antud tarkus, mis mõjutas Saalomoni südant ja mõistust. Kuna Saalomonil oli aega, võimalusi ja arusaamist, uuris ta „kõike, mis taeva all sünnib”. Ta nägi, et enamik sellest „on tühi töö ja vaimu närimine” — selline on inspireeritud hinnang, mida meil tuleks meeles pidada, kui mõtleme oma elu eesmärgile (Koguja 1:13, 14, 16). Saalomon oli otsekohene ja realistlik. Mõtiskle näiteks tema sõnade üle, mis on kirjas Koguja 1:15, 18. Sa tead, et sajandite jooksul on inimesed igasuguseid valitsusvorme katsetanud, kusjuures mõnikord on nad siiralt üritanud probleeme lahendada ja rahva elujärge parandada. Kuid kas on ükski neist ka tegelikult kõik selle ebatäiusliku süsteemi ’kõverused’ sirgeks teinud? Ja ehk oled sa näinud, et mida rohkem inimene teab, seda selgemalt ta mõistab, et lühikese elu jooksul on võimatu midagi täiesti korda seada. Selle teadmine valmistab paljudele pettumust, kuid see ei pruugi meie puhul nii olla.

 8. Millised tsüklid on juba kaua aega eksisteerinud?

⁸ Veel üks asi, mis pakub mõtlemisainet, on mitmesugused tsüklid, mis meid mõjutavad, nagu näiteks päikesetõus ja -loojang või tuule ja vee liikumine. Need olid olemas Moosese, Saalomoni, Napoleoni ja meie vanavanaisade päevil. Ja need kestavad edasi. Samuti „rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb” (Koguja 1:4—7). Inimlikust seisukohast võttes on vähe muutunud. Muistsete ja nüüdisaegsete inimeste tegevused on sarnased ning neil on samasugused lootused, ambitsioonid ja saavutused. Isegi kui keegi on inimeste hulgas endale nime teinud või oma ilu või võimetega tähelepanu äratanud, kus on ta nüüd? Kadunud ja arvatavasti ka unustatud. See pole sugugi võigas vaade. Enamik inimesi ei oska öelda isegi oma vaarvanemate nimesid ega tea, kus nad sündisid ja kuhu nad on maetud. Kindlasti sa mõistad, miks Saalomon nägi nii realistlikult, kui mõttetud on inimeste tegemised ja pingutused (Koguja 1:9—11).

 9. Kuidas võib meid aidata see, kui omandame realistliku arusaamise inimkonna olukorrast?

⁹ Selle asemel et meile pettumust valmistada, võib see jumalik arusaamine inimkonna üldisest olukorrast hoopis positiivset mõju avaldada ja ajendada meid hoiduma pidamast põhjendamatult tähtsaks eesmärke või taotlusi, mis on varsti kadunud ja unustatud. See peaks aitama meil otsustada, mida me tahame elust võtta ja mida me püüame saavutada. Näiteks selle asemel et askeedid olla, me võime tunda rõõmu tasakaalukast söömisest ja joomisest (Koguja 2:24). Nagu me järgnevast näeme, jõuab Saalomon väga positiivse ja optimistliku järelduseni. Lühidalt öeldes seisneb see selles, et me peaksime väga hindama suhteid oma Loojaga, kes võib aidata meil leida igavesti kestva, õnneliku, eesmärgikindla tuleviku. Saalomon rõhutas: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: ’Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!’ ” (Koguja 12:13).

Eesmärk, pidades silmas elutsükleid

10. Kuidas võrdles Saalomon loomi ja inimesi?

¹⁰ Jumalik tarkus, mis ilmneb Koguja raamatus, võib meile veel rohkemgi abiks olla, kui mõtiskleme oma elu eesmärgi üle. Kuidas nii? Sellega, et Saalomon koondas tähelepanu realistlikult ka teistele tõdedele, mille üle me ehk harva mõtleme. Üks neist puudutab sarnasusi inimeste ja loomade vahel. Jeesus võrdles oma järelkäijaid lammastega, kuigi inimestele üldiselt ei meeldi, kui neid loomadega võrreldakse (Johannese 10:11—16). Aga sellegipoolest tõi Saalomon välja mõned ümberlükkamatud faktid: ’Jumal katsub inimlapsed läbi ja nad näevad, et nad on vaid lojused! Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib lojustega — neil on seesama saatus: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja inimesel ei ole paremust lojuse ees, sest kõik on tühine! Kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks!’ (Koguja 3:18—20).

11. a) Kuidas võiks kirjeldada ühe looma tavalist elutsüklit? b) Mida sa arvad taolisest analüüsist?

¹¹ Mõtle mõnele loomale, keda sulle meeldib jälgida, võib-olla kaljumägrale või küülikule (5. Moosese 14:7; Laul 104:18; Õpetussõnad 30:26). Või soovid ehk kujutleda oravat, kelle sugukonda kuulub kogu maailmas üle 300 liigi. Milline on tema elutsükkel? Pärast sündi imetab ema teda mõned nädalad. Varsti kasvab talle karv selga ja ta võib proovida pesast välja minna. Sa näed ehk, kuidas ta ringi jookseb ja toitu leidma õpib. Kuid sageli näib see olevat vaid mäng, nooruse nautimine. Kui ta on kasvanud umbes aasta, leiab ta elukaaslase. Siis peab ta ehitama pesa või kaevama uru ja hoolitsema oma järglaste eest. Kui orav leiab piisavalt marju, pähkleid ja seemneid, võivad tema pereliikmed priskeks minna ja neil on ehk aega oma pesa suurendada. Kuid juba mõne aasta pärast jääb see loom vanaks ja suureneb tõenäosus, et teda võib tabada õnnetus või haigus. Umbes kümneaastaselt ta sureb. Kuigi oravaliigid erinevad üksteisest vähesel määral, on umbes selline nende kõigi elutsükkel.

12. a) Kui paljude inimeste elutsüklisse realistlikult suhtuda, siis mille poolest sarnaneb see tavapärase looma omaga? b) Millele võiksime mõelda siis, kui me järgmine kord näeme looma, keda silmas pidasime?

¹² Enamik inimesi ei vaidle vastu sellele, et niisugune on looma elutsükkel, ja vaevalt arvavad nad, et oraval võiks olla mingisugune läbimõeldud elueesmärk. Kuid kas pole nii, et paljude inimeste elu ei erine sellest väga oluliselt? Nad sünnivad ja nende eest hoolitsetakse, kui nad on alles lapsed. Väiksena nad söövad, kasvavad ja mängivad. Peagi on nad täiskasvanud, leiavad endale elukaaslase, elukoha ja toidu hankimise võimaluse. Kui nad edukad on, võivad nad priskeks minna ja avardada oma kodu (pesa), kus nad oma järglasi kasvatavad. Kuid aastakümned mööduvad kiiresti ja nad jäävad üha vanemaks. Kui mitte enne, siis pärast 70 või 80 aastat kestnud „vaeva ja häda” nad tõenäoliselt surevad (Laul 90:9, 10, 12). Sa võid nende kainestavate faktide üle järele mõelda, kui näed järgmisel korral mõnda oravat (või muud looma, keda sa silmas pidasid).

13. Mis ootab ees nii loomi kui ka inimesi?

¹³ Nüüd sa mõistad, miks Saalomon võrdles inimeste elu loomade omaga. Ta kirjutas: „Igale asjale on määratud aeg, .. aeg sündida ja aeg surra.” Lõpptulemus, surm, on sarnane nii inimeste kui loomade puhul, sest „nagu sureb üks, nõnda sureb teine”. Ta lisas: „Kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks!” (Koguja 3:1, 2, 19, 20).

14. Kuidas püüavad mõned inimesed üldist elutsüklit muuta, kuid milliseid tulemusi see annab?

¹⁴ Meil ei tuleks seda realistlikku hinnangut negatiivseks mõtteviisiks pidada. On tõsi, et mõned püüavad olukorda muuta, tehes näiteks lisatööd selleks, et jõuda materiaaselt paremale järjele kui nende vanemad. Ehk kulutavad nad rohkem aastaid selleks, et omandada haridus, mis võimaldaks paremini ära elada ja samas ka parandada oma arusaamist elust. Või ehk keskenduvad nad parema tervise ja natuke pikema eluea nimel mingi liikumis- või toitumisrežiimi järgimisele. Neist pingutustest võib ka mõningast kasu olla. Aga kes võib kindel olla, et need püüdlused häid tulemusi annavad? Ja isegi kui annavad, siis kui kauaks?

15. Milline otsekohene hinnang peab paika enamiku inimeste elu kohta?

¹⁵ Saalomon ütles: „Sest mida rohkem on sõnu, seda rohkem on tühisust! Mis kasu on inimesel sellest? Sest kes teab, mis inimesele on elus hea tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib?” (Koguja 6:11, 12). Kuna surm lõpetab inimese pingutused üsna kiiresti, kas on siis tõesti palju kasu vaevanägemisest selle nimel, et suuremat hulka ainelist vara koguda või pikki aastaid koolis käia peamiselt selleks, et rohkem asju omada? Kuna elu on niivõrd üürike ja möödub nagu vari, mõistavad paljud, et kui neil mingi eesmärgi saavutamine ei õnnestu, pole enam aega suunata oma püüdlusi ühelegi muule inimlikule eesmärgile; ka ei saa inimene olla kindel selles, mis saab tema lastest „pärast teda”.

On aeg endale hea nimi teha

16. a) Mida sellist me peaksime tegema, mida loomad ei suuda? b) Milline on veel üks tõde, mis peaks meie mõtteviisi mõjutama?

¹⁶ Erinevalt loomadest oleme meie inimesed võimelised mõtisklema järgmiste küsimuste üle: „Mis on minu eksisteerimise mõte? Kas on see vaid kindlaksmääratud tsükkel, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga?” Selles suhtes meenuta tõde, mis ilmnes Saalomoni sõnadest inimese ja looma kohta: „Kõik saavad jälle põrmuks!” Kas see tähendab, et surm lõpetab eksisteerimise täielikult? Igatahes Piibel näitab, et inimestel ei ole surematut hinge, mis võiks pärast keha surma edasi elada. Inimesed on hinged ja hing, kes teeb pattu, sureb (Hesekiel 18:4, 20). Saalomon selgitas seda üksikasjalikumalt: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb! Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” (Koguja 9:5, 10).

17. Mille üle peaks Koguja 7:1, 2 meid mõtlema panema?

¹⁷ Seda paratamatut tõsiasja silmas pidades mõtle järgmisele väitele: „Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev! Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse!” (Koguja 7:1, 2). Meil tuleb nõustuda sellega, et surm on olnud „kõigi inimeste lõpp”. Mitte ainsalgi inimesel pole õnnestunud juua sellist eliksiiri, süüa mingit vitamiinisegu, olla sellise dieedi peal või teha harjutusi, mis oleksid igavese elu andnud. Ja tavaliselt „mälestus neist ununeb” varsti pärast nende surma. Miks on siis nimi „parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev”?

18. Miks me võime kindlad olla, et Saalomon uskus ülestõusmisse?

¹⁸ Nagu mainitud, oli Saalomon realistlik. Ta teadis oma esiisasid Aabrahami, Iisakit ja Jaakobit, kes olid meie Looja ees endale kindlasti hea nime teinud. Jehoova Jumal, kes tundis Aabrahami hästi, tõotas õnnistada teda ja tema seemet (1. Moosese 18:18, 19; 22:7). Jah, Aabrahamil oli Jumala silmis hea nimi ja ta sai tema sõbraks (2. Ajaraamat 20:7; Jesaja 41:8; Jakoobuse 2:23). Aabraham teadis, et tema ja ta poja elu ei ole vaid osa lõputust sünni ja surma tsüklist. Kahtlemata oli see midagi enamat. Neil oli kindel lootus uuesti elada, kuid see ei tähenda, et neil oleks surematu hing olnud, vaid nad äratatakse surnuist üles. Aabraham oli veendunud, et „Jumal on võimeline [Iisaki] ka surnuist üles äratama” (Heebrealastele 11:17—19).

19. Kuidas aitab Iiobi raamat paremini mõista Koguja 7:1 tähendust?

¹⁹ See on tähtis tegur mõistmaks, kuidas „nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev”. Nagu varem elanud Iiob, nii oli ka Saalomon veendunud, et Tema, kes on inimelu loonud, suudab selle ka tagasi anda. Ta suudab surnud inimesed uuesti ellu äratada (Iiob 14:7—14). Ustav Iiob ütles: „Sa [Jehoova] hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd!” (Iiob 14:15). Mõtle sellele! Meie Looja ’igatseb’ oma lojaalsete sulaste järele, kes on surnud. („Sa tahaksid oma kätetööd veel kord näha.” — The Jerusalem Bible.) Jeesuse Kristuse lunastusohvri alusel võib Looja inimesed üles äratada (Johannese 3:16; Apostlite teod 24:15). On täiesti selge, et inimesed võivad erineda loomadest, kes surevad.

20. a) Millal on surmapäev parem kui sündimise päev? b) Millist mõju Laatsaruse surm paljudele tõenäoliselt avaldas?

²⁰ See tähendab seda, et surmapäev võib olla parem kui sündimise päev, juhul kui inimene on endale selleks ajaks hea nime teinud Jehoova ees, kes võib äratada üles need ustavad, kes surevad. Suurem Saalomon Jeesus Kristus tõestas seda. Näiteks tõi ta ellu tagasi ustava mehe Laatsaruse (Luuka 11:31; Johannese 11:1—44). Nagu sa võid ette kujutada, jättis Laatsaruse elluäratamine paljudele selle sündmuse tunnistajatele sügava mulje ja nad hakkasid uskuma Jumala Pojasse (Johannese 11:45). Kas sa arvad, et neil oli tunne, nagu poleks neil elus eesmärki, ja et neil polnud aimugi, kes nad on ning mis neid ees ootab? Vastupidi, nad võisid näha, et nad ei pea olema vaid loomad, kes sünnivad, elavad mõnda aega ja seejärel surevad. Nende elu eesmärk oli otseselt ja tihedalt seotud Jeesuse Isa tundmisega ning tema tahte täitmisega. Kuidas on lood sinuga? Kas on see arutelu aidanud sul näha või veel selgemalt mõista, kuidas sinu elul võiks olla ja peaks olema tõeline eesmärk?

21. Millist oma elu mõtte leidmisega seotud aspekti me tahame veel uurida?

²¹ Kuid tõeline ja sisukas elu eesmärk tähendab palju enamat kui vaid seda, et mõtleme surmale ja sellele järgnevale uuele elule. Sellega on seotud see, kuidas me iga päev oma elu kasutame. Saalomon selgitas Koguja raamatus ka seda, nagu me võime näha järgmisest artiklist.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Mille poolest on loomad ja inimesed võrreldavad?

◻ Miks rõhutab surm seda, et paljud inimeste pingutused ja tegemised on tühised?

◻ Kuidas võib surmapäev olla parem kui sündimise päev?

◻ Millistest suhetest sõltub see, kas meie elul on sisukas eesmärk või mitte?

[Pildid lk 10]

Mille poolest sinu elu loomade elust märkimisväärselt erineb?