Ja peale selle: ”Mu poeg, võta manitsust! Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu!”” (Koguja 12:11, 12).

14. a) Milliste raamatute suhtes pole kasulik ”liigset agarust” ilmutada? b) Mis laadi kirjandusele peaksime pöörama põhitähelepanu ja miks?

¹⁴ Kuid miks tegi Saalomon arvustava märkuse raamatute kohta? Võrreldes Jehoova Sõnaga, sisaldavad selle maailma lõputud teosed tühiseid inimlikke arutlusi. Suur osa nendest peegeldab Kurat-Saatana mõtteviisi (2. Korintlastele 4:4). Seepärast on ”suurest agarusest” ilmaliku materjali suhtes vähe kestvat kasu. Tegelikult võib suur osa sellest materjalist olla vaimselt laostav. Sarnaselt Saalomoniga mõtisklegem selle üle, mida Jumala Sõna elust räägib. Nii tugevneb meie usk ja me saame Jehoovaga lähedasemaks. Liigne tähelepanu teistele raamatutele või juhatuse allikatele võib meid väsitada. Eriti siis, kui need kirjutised sisaldavad ilmalikku mõtteviisi, mis on vastuolus Jumala tarkusega, on nad ebaterved ning õõnestavad usku Jumalasse ja tema eesmärkidesse. Pidagem seepärast meeles, et kõige kasulikumad kirjutised Saalomoni ajast ja meie päevil on need, mis peegeldavad ’ühe Karjase’, Jehoova Jumala tarkust. Ta on andnud Pühakirja, mis koosneb 66 raamatust, ja neile peaksime pöörama suurimat tähelepanu. Piibel ja ’ustava sulase’ abistavad väljaanded võimaldavad meil ’leida Jumala tunnetuse’ (Õpetussõnad 2:1—6).