Kaheksateistkümnes peatükk

Jehoova tõotab Taanielile imelist tasu

1., 2. a) Millist tähtsat omadust vajab jooksja selleks, et edukas olla? b) Kuidas võrdles apostel Paulus ustavat elukäiku Jehoova teenistuses võidujooksuga?

JOOKSJA pingutab finišijoone poole. Ta on peaaegu täiesti kurnatud, kuid siht silme ees, paneb ta neisse viimastesse sammudesse kogu oma järelejäänud jõu. Pingutades kõiki lihaseid, ületab ta lõpuks selle joone! Tema näost paistab kergendus ja võidurõõm. Lõpuni vastupidamine tasus ära.

² Taanieli 12. peatüki lõpus me näeme armastatud prohvetit lähenemas finišijoonele, millega lõpeb tema ”võidujooksmine” — elu Jehoova teenistuses. Olles toonud mitmeid usu eeskujusid Jehoova eelkristlike teenijate hulgast, kirjutas apostel Paulus: ”Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist, vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele, kes risti kannatas temale oodatava rõõmu asemel, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele” (Heebrealastele 12:1, 2).

 3. a) Mis ajendas Taanieli ’jooksma kannatlikkusega’? b) Milliseid kolme asja mainis Taanielile Jehoova saadetud ingel?

³ Selle ’suure tunnistajate pilve’ hulgas oli ka Taaniel. Tema oli kindlasti üks neist, kes olid ’jooksnud kannatlikkusega’, ja teda ajendas selleks sügav armastus Jumala vastu. Jehoova oli ilmutanud Taanielile palju tulevaste maailmavalitsuste kohta, kuid nüüd saatis ta talle järgmise isikliku julgustuse: ”Sina mine lõpule vastu ja puhka ning tõuse oma liisuosaks päevade lõpus!” (Taaniel 12:13). Jehoova ingel nimetas Taanielile kolme asja: 1) Taaniel pidi lõpule vastu minema, 2) puhkama ja 3) kunagi tulevikus jälle üles tõusma. Kuidas võivad need sõnad tänapäeval kristlasi julgustada, et nad peaksid vastu elu võidujooksu finišijooneni?

”MINE LÕPULE VASTU”

 4. Mida mõtles Jehoova ingel sõnadega ”mine lõpule vastu” ja miks see võis Taanielile raskusi valmistada?

⁴ Mida ingel sellega mõtles, kui ta ütles Taanielile: ”Sina mine lõpule vastu”? Mille lõpule? Kuna Taaniel oli peaaegu 100-aastane, oli see ilmselt viide tema elu lõpule, mis oli tõenäoliselt üsna lähedal.a Ingel ergutas Taanieli, et see peaks ustavalt vastu kuni surmani. Kuid see ei pruukinud tingimata kerge olla. Taaniel oli oma elu jooksul näinud Babüloni langemist ja juudi pagendatutest järelejäänute tagasipöördumist Juudasse ja Jeruusalemma. See tegi eakale prohvetile kindlasti palju rõõmu. Kuid pole vähimatki teadet selle kohta, et ka tema oleks sellest rännakust osa võtnud. Ta võis olla selleks juba liiga vana ja nõrk. Või oli see ehk Jehoova tahe, et ta jääks Babüloni. Igal juhul võib kellelgi tahtmatult tekkida küsimus, kas Taaniel polnud mingil määral nukker, kui paljud ta kaasmaalased asusid teele Juudasse.

 5. Mis näitab, et Taaniel pidas lõpuni vastu?

⁵ Kahtlemata andis Taanielile palju jõudu ingli lahke ütlus: ”Mine lõpule vastu.” See võib meile tuletada meelde sõnad, mis Jeesus Kristus lausus umbes kuus sajandit hiljem: ”Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 24:13). Kahtlemata pidas see paika Taanieli puhul. Tema pidas lõpuni vastu, osaledes ustavalt elu võidujooksus kuni finišini. See võib olla üks põhjus, miks Jumala Sõnas talle hiljem heakskiitvalt viidatakse (Heebrealastele 11:32, 33). Mis võimaldas Taanielil lõpuni vastu pidada? Tema elukäiku uurides võime sellele küsimusele vastuse leida.

VASTUPIDAV JUMALA SÕNA UURIJA

 6. Kust me teame, et Taaniel oli hoolas Jumala Sõna uurija?

⁶ Taanielile tähendas lõpuni vastupidamine seda, et ta pidevalt uuris vaimustavaid Jumala tõotusi ja mõtiskles nende üle sügavalt. Me teame, et Taaniel oli Jumala Sõna andunud uurija. Kuidas muidu oleks ta teadnud Jehoova tõotusest Jeremijale, et pagendus kestab 70 aastat? Taaniel ise kirjutas: ”Mina, Taaniel, panin raamatuis tähele aastate arvu” (Taaniel 9:2; Jeremija 25:11, 12). On selge, et Taaniel otsis välja Jumala Sõna raamatud, mis tollal olemas olid. Moosese, Taaveti, Saalomoni, Jesaja, Jeremija, Hesekieli kirjutised — mis iganes Taanielile kättesaadavad olid — andsid talle kindlasti lugemis- ja mõtlemisainet paljudeks meeldivateks tundideks.

 7. Milliseid eeliseid on meil seoses Jumala Sõna uurimisega, kui võrdleme meie päevi Taanieli ajaga?

⁷ Jumala Sõna uurimine, sellesse süüvimine on elutähtis, et võiksime tänapäeval vastupidavust arendada (Roomlastele 15:4—6; 1. Timoteosele 4:15, UT). Ja meil on olemas terviklik Piibel, milles leidub kirjalik ülestähendus sellest, kuidas mõned Taanieli ettekuulutused täitusid sajandeid hiljem. Lisaks on meid õnnistatud sellega, et võime elada ”lõpuajal”, mida ennustas Taanieli 12:4. Meie päevil on võituid õnnistatud vaimse mõistmisega ja nad säravad otsekui tõemajakad selles pimedas maailmas. Selle tulemusena on paljud Taanieli raamatu sisukad ennustused, millest mõningad tedagi hämmastasid, omandanud sügava tähenduse meile tänapäeval. Jätkakem seega Jumala Sõna uurimist iga päev ja ärgem pidagem neid asju mitte kunagi endastmõistetavaks. See aitab meil vastu pidada.

TAANIEL OLI PÜSIV PALVES

 8. Millise eeskuju andis Taaniel palvetamises?

⁸ Ka palvetamine aitas Taanielil lõpuni vastu pidada. Ta pöördus iga päev Jehoova Jumala poole ja rääkis temaga avameelselt, südamest, mis oli täis usku ja lootust. Ta teadis, et Jehoova ’kuuleb palvet’ (Laul 65:3; võrdle Heebrealastele 11:6). Kui Taanieli südant koormas mure Iisraeli mässumeelsuse pärast, valas ta oma tunded Jehoova ette välja (Taaniel 9:4—19). Isegi kui Daarjaves andis käsu, et 30 päeva jooksul tuleb palveid esitada üksnes temale, ei lasknud Taaniel ennast sellel takistada Jehoova Jumalat palumast (Taaniel 6:11). Kas ei puuduta see meie südant, kui kujutleme seda ustavat vana meest, kes on vapralt valmis sattuma kas või lõvisid täis auku, kuid kes ei loobu kallihinnalisest eesõigusest palvetada? Pole kahtlustki, et Taaniel läks oma lõpule ustavalt vastu, paludes iga päev hardalt Jehoovat.

 9. Miks ei tohiks me mitte kunagi pidada endastmõistetavaks eesõigust palvetada?

⁹ Palvetamine on lihtne tegevus. Me võime palvetada peaaegu igal ajal ja igal pool, valjult või vaikselt. Ent mitte kunagi ei tohiks me seda hinnalist eesõigust kergekäeliselt võtta. Piibel seostab palvetamise vastupidavuse, püsivuse ja vaimselt ärkvel püsimisega (Luuka 18:1; Roomlastele 12:12; Efeslastele 6:18; Koloslastele 4:2). Kas pole tähelepanuväärne, et meil on vaba ja avatud kanal suhtlemiseks universumi kõrgeima isikuga? Ja ta kuulab meid! Meenuta juhtumit, kui Taaniel palvetas ja Jehoova saatis vastuseks tema juurde ingli. Ingel jõudis kohale siis, kui Taaniel alles palvetas! (Taaniel 9:20, 21.) Meie ei ela ehk ajal, mil inglid inimestega selliselt ühendust võtavad, kuid Jehoova ei ole muutunud (Malakia 3:6). Nii nagu ta kuulis Taanieli palvet, kuulab ta ka meie oma. Ja kui me palvetame, läheneme selle kaudu Jehoovale, nii et moodustub side, mis aitab meil Taanieli sarnaselt lõpuni vastu pidada.

VASTUPIDAV JUMALA SÕNA ÕPETAJA

10. Miks oli Taanielil tähtis õpetada Jumala Sõna tõde?

¹⁰ Taaniel pidi ’lõpule vastu minema’ veel ühes mõttes. Ta pidi olema vastupidav ka tõe õpetajana. Mitte kunagi ei unustanud ta, et kuulub valitud rahva hulka, kelle kohta Pühakiri oli öelnud: ”Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud” (Jesaja 43:10). Taaniel tegi kõik, mida suutis, et elada selle ülesande vääriliselt. Arvatavasti õpetas ta selle töö käigus ka oma rahvast, kes oli pagendatud Babüloni. Me teame vähe tema läbikäimisest oma kaasjuutidega peale nende kolme — Hananja, Miisaeli ja Asarja —, keda nimetatakse ”tema seltsilisteks” (Taaniel 1:7; 2:13, 17, 18). Kindlasti oli nende lähedasest sõprusest neile kõigile vastupidamiseks palju abi (Õpetussõnad 17:17). Taanielil, keda Jehoova oli õnnistanud erilise taibuga, oli oma sõpradele palju õpetada (Taaniel 1:17). Kuid tal tuli õpetada muulgi moel.

11. a) Mis oli Taanieli töös erakordset? b) Kui tõhusalt täitis Taaniel oma ebatavalist ülesannet?

¹¹ Taanieli töö oli anda tunnistust kõrgetele paganlikele ametimeestele, ja ta tegi seda rohkem kui ükski teine prohvet. Kuigi ta pidi sageli andma edasi ebapopulaarseid sõnumeid, ei kohelnud ta neid valitsejaid selliselt, otsekui oleksid nad põlastusväärsed või mingis mõttes temast kehvemad. Ta rääkis nendega lugupidavalt ja oskuslikult. Oli mõningaid — näiteks need kadedad, riuklikud satraabid —, kes ihkasid Taanieli surma. Kuid teised aukandjad hakkasid temast lugu pidama. Kuna Jehoova tegi Taanieli võimeliseks seletama saladusi, mida ei suutnud mõista kuningad ega targad, sai see prohvet väga kuulsaks (Taaniel 2:47, 48; 5:29). Tõsi küll, kui ta vanemaks jäi, ei suutnud ta olla sama aktiivne kui nooruses. Kuid kindlasti läks ta oma lõpule vastu, püüdes ikka veel ustavalt leida vähimatki võimalust teenida oma armastatud Jumala tunnistajana.

12. a) Millises õpetustöös me kristlastena tänapäeval osaleme? b) Kuidas me saame järgida Pauluse nõuannet ’kohelda targasti neid, kes on väljaspool’?

¹² Tänapäeval me võime kristlikust kogudusest leida ustavaid kaaslasi, kes aitavad meil vastu pidada, nii nagu Taaniel ja tema kolm kaaslast aitasid üksteist. Me ka õpetame üksteist, ’ergutades üksteist vastastikku’ (Roomlastele 1:11, 12). Nagu Taanielil, nii on ka meil ülesanne anda tunnistust uskmatutele (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Seepärast on meil tarvis lihvida oma oskusi, et võiksime inimestega Jehoovast rääkides ’tõesõna jagada õieti’ (2. Timoteosele 2:15). Meid aitab see, kui järgime apostel Pauluse nõuannet: ”Kohelge targasti neid, kes on väljaspool” (Koloslastele 4:5). Selle tarkuse juurde kuulub ka tasakaalukas suhtumine neisse, kes ei jaga meie usku. Me ei vaata sellistele inimestele ülalt alla ega pea ennast neist paremaks (1. Peetruse 3:15, 16a). Me hoopis püüame neid tõe juurde tuua, kasutades Jumala Sõna taktitundeliselt ja oskuslikult, et puudutada nende südant. Millist rõõmu me küll tunneme, kui meil õnnestub kellegi südameni jõuda! See rõõm aitab meil kindlasti Taanieli sarnaselt lõpuni vastu pidada.

”PUHKA”

13., 14. Miks kohutas paljusid babüloonlasi mõte surmast ja mille poolest erines Taanieli arusaam nende omast?

¹³ Järgmisena ütles ingel Taanielile: ”Puhka” (Taaniel 12:13). Mida see tähendab? Taaniel teadis, et teda ootab ees surm. See on Aadama päevist kuni meie ajani eranditult kõigile inimestele lõpu teinud. Piibel nimetab surma tabavalt ”vaenlaseks” (1. Korintlastele 15:26). Ent Taanielile tähendas eelolev surm midagi üpris erinevat sellest, mida see tähendas babüloonlastele kõikjal tema ümber. Nemad, kes osalesid andunult umbes 4000 ebajumala keerukas kultuses, arvasid, et surmaga kaasnevad kõiksugused õudused. Nad uskusid, et need, kes olid elus õnnetud olnud või olid vägivaldselt surnud, said pärast surma kättemaksuhimulisteks vaimudeks, kes kummitavad elavaid. Babüloonlased uskusid ka seda, et on olemas hirmus allmaailm, kus elavad jubedad inimeste ja loomade kujulised koletised.

¹⁴ Taanielile ei tähendanud surm mitte midagi seesugust. Sadu aastaid enne Taanieli aega ütles kuningas Saalomon Jumalast inspireerituna: ”Surnud ei tea enam midagi” (Koguja 9:5). Ja selle kohta, kes sureb, oli laulik laulnud: ”Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” (Laul 146:4). Seega teadis Taaniel, et sõnad, mis ingel talle öelnud oli, peavad paika. Surm tähendas puhkust. Ei mingeid mõtteid, kibedaid kahetsusi ega piina — ja kindlasti mitte mingeid koletisi. Jeesus Kristus väljendas sarnast mõtet, kui suri Laatsarus. Ta ütles: ”Laatsarus, meie sõber, magab” (Johannese 11:11).

15. Kuidas võib surmapäev olla parem kui sünnipäev?

¹⁵ Mõtle veel ühele põhjusele, miks mõte surmast Taanieli ei kohutanud. Jumala Sõna ütleb: ”Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev!” (Koguja 7:1). Kuidas võiks surmapäev, mis kindlasti on kurb aeg, olla parem kui rõõmurikas sündimise päev? Otsustavaks teguriks on ”nimi”. ”Võideõli” võis olla tohutult kallis. Kord salvis Laatsaruse õde Maarja Jeesuse jalgu aromaatse õliga, mis maksis peaaegu terve aasta palga! (Johannese 12:1—7.) Kuidas võib üksnes nimi niivõrd hinnaline olla? Kreekakeelse Septuaginta järgi esinevad tekstis Koguja 7:1 sõnad ”hea nimi”. Väärtuslik pole siis üksnes nimi, vaid kõik, mida see tähistab. Sündides pole nime kandjal teiste silmis mingit mainet, heategude pagasit ega mingeid hinnalisi mälestusi tema isiksusest või omadustest. Kuid elu lõpus tähistab nimi kõiki neid asju. Ja kui see on Jumala silmis hea nimi, on see palju hinnalisem, kui igasugune materiaalne omand eales võiks olla.

16. a) Kuidas püüdis Taaniel endale Jumala silmis head nime teha? b) Miks võis Taaniel minna puhkama, olles täiesti kindel, et ta oli suutnud endale Jehoova ees hea nime teha?

¹⁶ Kogu oma elu jooksul tegi Taaniel kõik, mida suutis, et saavutada Jumala ees hea nimi, ja Jehoovale ei jäänud seejuures miski märkamata. Ta jälgis Taanieli ja uuris tema südant. Sedasama oli Jumal teinud ka kuningas Taavetiga, kes laulis: ”Jehoova, sa uurid mind läbi ja tunned mind! Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted!” (Laul 139:1, 2). On selge, et Taaniel polnud täiuslik. Ta oli patustaja Aadama järglane ja patuse rahva liige (Roomlastele 3:23). Kuid Taaniel kahetses oma patusust ja püüdis aina käia koos oma Jumalaga õigel teel. Seega võis ustav prohvet olla kindel, et Jehoova andestab tema patud ja ei heida neid talle kunagi ette (Laul 103:10—14; Jesaja 1:18). Jehoova on otsustanud pidada meeles oma ustavate teenijate häid tegusid (Heebrealastele 6:10). Seepärast nimetas Jehoova ingel Taanieli kaks korda ”väga armsaks meheks” (Taaniel 10:11, 19, SP). See tähendas seda, et Taaniel oli Jumalale kallis. Taaniel võis rahulolevana puhkama minna, teades, et ta oli endale Jehoova ees hea nime teinud.

17. Miks on sellega kiire, et hakkaksime endale juba täna Jehoova ees head nime tegema?

¹⁷ Igaüks meist võiks küsida: kas ma olen endale Jehoova silmis hea nime teinud? Me elame rahutul ajal. See pole ebaterve, vaid lihtsalt realistlik suhtumine, kui tunnustame, et meid kõiki võib igal ajal tabada surm (Koguja 9:11). Kui tähtis on siis see, et me kõik otsustaksime juba praegu endale Jumala ees viivitamata hea nime teha. Kui me seda teeme, pole meil tarvis surma karta. See on vaid puhkus — nagu uni. Ja nagu unele, järgneb ka sellele ärkamine!

SA ”TÕUSED ÜLES”

18., 19. a) Mida ingel sellega mõtles, kui ta ennustas, et Taaniel tõuseb tulevikus üles? b) Miks pidi Taaniel olema ülestõusmislootusega hästi tuttav?

¹⁸ Taanieli raamat lõpeb ühe kauneima tõotusega, mille Jumal kunagi inimesele on andnud. Jehoova ingel ütles Taanielile: ”[Sa] tõused üles oma liisu osaks päevade lõpul” (SP). Mida ingel sellega mõtles? Kuna puhkus, mida ta just mainis, on surm, võib tõotus, et kunagi hiljem Taaniel ’tõuseb üles’, tähendada ainult üht — surnuist elluärkamist!b Mõned õpetlased on koguni väitnud, et Taanieli 12. peatükis esineb Heebrea Kirjade esimene selgesõnaline viide ülestõusmisele (Taaniel 12:2). Selles nad siiski eksivad. Taaniel oli ülestõusmislootusega vägagi tuttav.

¹⁹ Näiteks teadis Taaniel kahtlemata neid sõnu, mis Jesaja oli kirjutanud kahe sajandi eest: ”Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest .. maa paiskab välja kadunud” (Jesaja 26:19, EP 97). Kaua enne seda andis Jehoova Eelijale ja Eliisale väge surnute elluäratamiseks (1. Kuningate 17:17—24; 2. Kuningate 4:32—37). Juba enne seda oli prohvet Saamueli ema Hanna tunnustanud, et Jehoova on suuteline inimesi hauast ehk Šeolist üles äratama (1. Saamueli 2:6). Veelgi varem väljendas ustav Iiob oma lootust järgmiste sõnadega: ”Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb! Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd!” (Iiob 14:14, 15).

20., 21. a) Millisest ülestõusmisest Taaniel kindlasti osa saab? b) Kuidas ülestõusmine paradiisis tõenäoliselt toimub?

²⁰ Nagu Iiobil, nii oli ka Taanielil põhjust kindlustundeks, et Jehoova tõesti igatseb teda tulevikus ühel päeval uuesti ellu äratada. Siiski oli see kindlasti väga lohutav, kui võimas vaimolend seda lootust kinnitas. Jah, Taaniel tõuseb üles ”õigete ülestõusmises”, mis leiab aset Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal (Luuka 14:14). Mida Taaniel sel ajal kogeb? Jumala Sõna räägib sellest palju.

²¹ Jehoova ”ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal” (1. Korintlastele 14:33). Niisiis on ilmselge, et ülestõusmine toimub paradiisis korra järgi. Ehk saabub see mõni aeg pärast Harmagedooni (Ilmutuse 16:14, 16). Selleks ajaks on kõrvaldatud kõik vana maailmaajastu jäljed ja kahtlemata on tehtud ettevalmistusi surnute vastuvõtmiseks. Seoses sellega, mis korra järgi surnud tagasi tulevad, leidub Piiblis pretsedent: ”Igaüks oma järjekorras” (1. Korintlastele 15:23). Paistab tõenäoline, et kui saabub ”õigete ja ülekohtuste ülestõusmine”, tuuakse kõigepealt tagasi õiglased (Apostlite teod 24:15). Sel viisil saavad vanaaja ustavad mehed, näiteks Taaniel, aidata maapealseid asju korraldada ja ka õpetada miljardeid ”ülekohtusi”, kes ellu tagasi tuuakse (Laul 45:17).

22. Millised on mõningad küsimused, millele Taaniel kahtlemata põnevusega vastuseid kuulda soovib?

²² Enne kui Taaniel on valmis selliseid kohustusi täitma asuma, tekib tal kindlasti nii mõnigi küsimus. Ütles ta ju mõningate sügavamõtteliste prohvetikuulutuste kohta, mis talle usaldati: ”Ma kuulsin, aga ei mõistnud” (Taaniel 12:1—8). Kui vaimustatud võib ta küll olla, kui lõpuks mõistab neid jumalikke saladusi! Kahtlemata soovib ta kuulda saada kõike Messia kohta. Taaniel kogub põnevusega teadmisi maailmariikide marsi kohta, mis on jätkunud tema päevist meie ajani; selle kohta, kes on ustavad ”Kõigekõrgema pühad” — kes jäid püsima, vaatamata tagakiusamisele ”lõpuajal” —, ja kuidas Jumala Messia Kuningriik tõi lõpliku hävingu kõigile inimeste kuningriikidele (Taaniel 2:44; 7:22; 12:4).

TAANIELI — JA KA SINU — LIISUOSA PARADIISIS!

23., 24. a) Mille poolest erineb maailm, kus Taaniel üles äratatakse, maailmast, mida tema tundis? b) Kas Taaniel saab paradiisis oma koha ja kust me seda teame?

²³ Taaniel tahab saada teadmisi maailma kohta, kust ta ennast sel ajal leiab ja mis niivõrd erineb temaaegsest. Kadunud on viimnegi märk sõdadest ja rõhumisest, mis vaevasid talle tuttavat maailma. Siis pole enam kurbust, haigusi ega surma (Jesaja 25:8; 33:24). Kuid külluslikult on toitu, piisavalt eluasemeid ja kõigile jätkub rahuldustpakkuvat tööd (Laul 72:16; Jesaja 65:21, 22). Inimkond saab olema üksmeelne õnnelik pere.

²⁴ On kindel, et Taaniel saab tulevases maailmas oma koha. ”[Sa] tõused üles oma liisu osaks,” oli ingel talle öelnud. (Meie kursiiv.) Siin väljendiga ”liisuosa” tõlgitud heebrea sõna on sama, mida kasutatakse sõnasõnalise maalapi kohta.c Taaniel võis teada Hesekieli ettekuulutust taastatud Iisraeli maa jagamise kohta (Hesekiel 47:13—48:35). Mida annab Hesekieli prohvetiennustus mõista seoses selle täitumisega paradiisis? Seda, et kõik, kes kuuluvad Jumala rahva hulka, saavad paradiisis endale elukoha, kuna maa jaotatakse korra järgi ja õiglaselt. Muidugi tähendab Taanieli liisuosa paradiisis enamat kui vaid maad. Selle juurde kuulub tema koht Jumala eesmärgis. Taanielile lubatud tasu on kindel.

25. a) Millised on mõningad asjad, mis sind köidavad seoses eluga paradiisis? b) Miks võib öelda, et inimesed kuuluvad paradiisi?

²⁵ Aga kuidas on lugu sinu liisuosaga? Needsamad tõotused võivad käia ka sinu kohta. Jehoova tahab, et talle kuulekad inimesed ’tõuseksid üles’ oma liisuosaks ja saaksid kätte oma koha paradiisis. Mõelda vaid! Kindlasti on ütlemata tore kohtuda isiklikult Taanieli ning teiste ustavate meeste ja naistega, kes elasid Piibli aegadel. Peale nende on veel loendamatult palju teisi, kes surnuist üles tõusevad ning keda on vaja õpetada, et nad võiksid Jehoova Jumalat tundma ja armastama õppida. Kujutle ennast hoolitsemas meie maise kodu eest ja aitamas seda muuta paradiisiks, kus valitseb lõputu mitmekesisus ja närbumatu ilu. Mõtle sellele, et sa võid olla Jehoova poolt õpetatud ja õppida elama nii, nagu tema seda inimkonna puhul soovis (Jesaja 11:9; Johannese 6:45). Jah, paradiisis on koht ka sinu jaoks. Kuigi sõna paradiis võib tänapäeval mõnele imelikult kõlada, pea siiski meeles, et Jehoova esialgse kava kohaselt oli inimkond mõeldud sellises kohas elama (1. Moosese 2:7—9). Selles mõttes on paradiis maakera miljardite elanike jaoks loomulik elukeskkond. Just see on koht, kuhu nad kuuluvad. Ja sinna jõudmine on nagu kojutulek.

26. Kuidas on näha, et Jehoova mõistab, et meil pole kerge oodata selle maailma lõppu?

²⁶ Kas pole tõsi, et meie süda on täis hindamist, kui me kõigele sellele mõtleme? Kas sina ei igatse seal olla? Seega pole midagi imestada, et Jehoova tunnistajad soovivad väga teada, millal saabub selle maailma lõpp! Oodata pole kerge. Seda mõistab ka Jehoova, sest ta ergutab meid ’ootama’ lõppu, isegi ”kui ta peaks viibima”. Ta peab silmas seda, et meile võib see viivitusena näida, kuna samas kirjakohas kinnitatakse: ”See ei jää hiljaks” (Habakuk 2:3, UM; võrdle Õpetussõnad 13:12). Jah, lõpp tuleb just õigel ajal.

27. Mida sa pead tegema selleks, et seista Jumala ees kogu igaviku kestel?

²⁷ Mida sa peaksid lõpu lähenedes tegema? Pea ustavalt vastu nagu Jehoova armastatud prohvet Taaniel. Uuri hoolega Jumala Sõna. Palveta kogu südamest. Käi armastavalt läbi kaasusklikega. Õpeta tõde innukalt teistele. Kuna selle kurja maailma lõpp jõuab iga päevaga aina lähemale, jää otsusekindlalt Kõigekõrgema lojaalseks teenijaks ja tema Sõna vankumatuks kaitsjaks. Pane igal juhul tähele Taanieli prohvetikuulutust! Ja andku Suveräänne Issand Jehoova sulle eesõiguse seista tema ees rõõmsalt kogu igaviku kestel!

[Allmärkused]

MIDA SA TEADA SAID?

• Mis aitas Taanielil lõpuni vastu pidada?

• Miks ei kohutanud Taanieli teadmine, et ta peab surema?

• Kuidas täitub ingli lubadus, et Taaniel ’tõuseb üles oma liisu osaks’?

• Kuidas on sulle isiklikult kasuks tulnud see, et oled pannud tähele Taanieli prohvetikuulutust?

[Lehekülje suurune pilt lk 307]

[Pilt lk 318]

Kas sina paned tähele Jumala prohvetlikku sõna nagu Taaniel?