Kannatlikkus — miks esineb seda nii harva?

EMILIO oli kuuekümnendates eluaastates mees.a Oahule oli toonud teda kurb sündmus — oma täiskasvanud poja matused. Emilio kõndis parajasti mööda mäenõlvakut kulgevat vähese liiklusega tänavat ning vestles sõpradega, kui järsku ehmatas teda auto, mis hooga maja eest tänavale tagurdas. Kuna ta oleks peaaegu autolt löögi saanud, hakkas ta autojuhi peale vihast ja kannatamatusest karjuma ning äigas käega vastu autot. Järgnes äge sõnavahetus. Ilmselt juht tõukas Emiliot, nii et see kukkus ning lõi pea vastu kõva sillutist. Emilio suri mõni päev hiljem peavigastuse tagajärjel. Kui kurvalt see küll lõppes!

Me elame maailmas, kus kannatlikkus on väga haruldane omadus. Järjest rohkem on pööraselt kihutavaid autojuhte. Teised hoiavad end ohtlikult sabas autodel, mis sõidavad lubatud kiirusega. Kolmandad põiklevad ühelt sõidurajalt teisele, kuna nad ei talu teise sõiduki taga sõitmist. Mõnes kodus ehk annavad pereliikmed vaba voli oma raevuhoogudele ning tarvitavad vägivalda. Isegi mõned kristlased võivad oma vaimsete vendade puuduste ja vigade pärast liigselt ärrituda.

Miks esineb kannatlikkust nii harva? Kas see on alati nõnda olnud? Miks on meie päevil nii raske olla kannatlik?

Näiteid kannatamatusest

Piibel räägib meile ühest naisest, kes ei läbenud oodata niikaua, et oleks enne kriitilise otsuse tegemist saanud oma mehega nõu pidada. Tema nimi oli Eeva. Rutates Aadamast ette, ehk osaliselt ka kannatamatusest, sõi ta keelatud vilja. (1. Moosese 3:1—6) Kuidas oli lugu tema mehega? Arvatavasti ilmutas ka tema kannatamatust, kui ta patustas nagu Eevagi, selle asemel et kõigepealt pöörduda abi ja juhatuse saamiseks oma taevase Isa Jehoova poole. Nende ahnusel, millega oli nähtavasti liitunud ka kannatamatus ning mis viis patustamiseni, olid saatuslikud tagajärjed meile kõigile. Nendelt me olemegi saanud pärandina kaasa kalduvuse teha pattu, mille hulka kuulub ka jultumus ja kannatamatus. — Roomlastele 5:12.

Umbes 2500 aastat peale seda, kui meie esivanemad olid patustanud, ilmutasid iisraellased, kes olid Jumala väljavalitud rahvas, täielikku ning pidevat usu ja kannatlikkuse puudumist. Kuigi Jehoova oli nad just Egiptuse orjusest imetaoliselt vabastanud, ’unustasid nad tema teod’ kiiresti „ega jäänud ootama tema nõuandmist”. (Laul 106:7—14) Ikka ja jälle tegid nad tõsist pattu, kuna neil puudus kannatlikkus. Nad valmistasid kuldvasika ning kummardasid seda, nad nurisesid manna üle, mille Jehoova oli neile materiaalse toetusena andnud, ja paljud neist isegi mässasid Jehoova poolt määratud esindaja Moosese vastu. Tõepoolest, kannatlikkuse puudumine tõi neile muret ja häda.

Esimene iisraellaste inimkuningas Saul kaotas võimaluse, et tema poegadest saavad tema kuninglikud järeltulijad. Miks? Kuna ta ei oodanud ära prohvet Saamueli, kes pidi Jehoovale ohvri tooma. Kartus inimeste ees oli põhjus, miks Saul ruttas Saamuelist ette ning tõi ise ohvri. Kujutle, mida Saul võis tunda, kui kohe peale ohvritalituse sooritamist ilmus kohale Saamuel! Kui ta ometi oleks veel mõne minuti oodanud! — 1. Saamueli 13:6—14.

Kui Eeva oleks ometi oodanud Aadamat, selle asemel et kiiruga kätt puuvilja järele sirutada! Kui iisraellased oleksid ometi oodanud Jehoova juhatust! Jah, kannatlikkus oleks ehk aidanud säästa nii neid kui ka meid rohkest murest ja valust.

Kannatamatuse põhjused

Piibel aitab meil mõista, milline on peamine kannatamatuse põhjus tänapäeval. Teises kirjas Timoteosele 3. peatükis räägitakse, et meie põlvkond elab „rasketel aegadel”. Seal öeldakse, et inimesed on „siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed . . . pillajad, toored, hea põlgajad” (salmid 2, 3). Selline ahne ja enesekeskne hoiak pesitseb paljude inimeste südames ja meeles ning teeb kannatlikkuse ilmutamise raskeks kõigile, isegi tõelistele kristlastele. Kui me näeme, et ilmalikud inimesed sõidavad autoga liialt kiiresti või trügivad järjekorras teistest ette või valavad meid solvangutega üle, pannakse meie kannatlikkus põhjalikult proovile. Meil võib olla kiusatus neid matkida või neile samaga vastata, misläbi võime eneseuhkuses nendega samale tasemele langeda.

Mõnikord põhjustavad kannatuse katkemist meie endi ekslikud järeldused. Pane tähele, kuidas tark kuningas Saalomon kujutas sidet äkilise, väära mõtlemise ja kannatamatu ning vihase käitumise vahel: „Kannatlikkus on parem kui ülbus! Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide [„rumalate”, NW] põues!” (Koguja 7:8, 9) Kui me võtame enne millegi tegemahakkamist aega olukorrast täieliku pildi saamiseks, oleme teiste vastu tõenäoliselt mõistvamad, kaastundlikumad, kannatlikumad. Teisest küljest võib kõrk, enesekeskne vaim põhjustada meis kitsarinnalisust, kannatamatust ja vihameelt, nagu see oli nurisevate, kangekaelsete iisraellaste puhul, kes vaevasid Moosest. — 4. Moosese 20:2—5, 10.

Teine põhjus, miks kannatlikkust üha vähem esineb, on selle maailma lootusetu olukord, mis tuleneb Jehoovast võõrdumisest. Taavet väljendas inimese vajadust loota Jehoovale järgmiselt: „Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait, sest temalt tuleb, mida ma ootan!” (Laul 62:6) Paljudel inimestel, kes ei tunne Jehoovat, on tulevikuväljavaade tume ja rõõmutu ning seepärast haaravad nad kinni igast väiksemastki võimalusest saada naudingut ja kasu, enne kui nende elupäevad otsa saavad. Nagu nende vaimne isa Kurat-Saatan, ei hooli ka nemad sageli sellest, et nende käitumisviis võib teisi riivata. — Johannese 8:44; 1. Johannese 5:19.

Pole mingi ime, et kannatlikkust tänapäeval nii harva esineb. See kuri ja isekas asjadesüsteem, selle jumal Saatan ning meie endi langenud liha patused kalduvused teevad kannatlikkuse ilmutamise raskeks kõigile, ka kõige siiramatele inimestele. Kuid ikkagi õhutab Piibel meid ’olema kannatlikud’, iseäranis selles, mis puudutab Jumala eesmärkide täitumist. (Jakoobuse 5:8, NW) Miks on kannatlikkus nii väärtuslik? Millist tasu see võib meile tuua?

Miks on kannatlikkus nii väärtuslik

„Ka need teenivad, kes vaid kannatlikult seisavad ja ootavad.” Need sõnad lausus inglise luuletaja John Milton enam kui kolmesaja aasta eest oma sonetis „Tema pimedusest”. Luuletuse algul väljendab ta oma frustratsiooni ja rahutust selle üle, et ta ei suuda teenida Jumalat täiel määral, kuna ta oli neljakümnendatel eluaastatel pimedaks jäänud. Kuid nagu näha luuletuse viimasest, eelpool tsiteeritud reast, oli ta hakanud mõistma, et ka see on Jumala teenimine, kui inimene talub kannatlikult viletsust ning otsib rahulikult teenimisvõimalusi. Milton nägi, kui väärtuslik on kannatlikult Jumalale toetuda.

Enamikul meist on hea nägemine, kuid kõigil meil on puudusi, mis võivad meis põhjustada vihameelt või muret. Kuidas me saame kannatlikkust arendada ning ilmutada?

Julgustavad näited

Piibel pakub meile mitmeid häid näiteid kannatlikkusest. Jehoova kannatlikkus võimaldab mitmetel miljonitel inimestel saada igavese elu. (2. Peetruse 3:9, 15) Jeesus peegeldab täiuslikult oma Isa imelist kannatlikkust, kutsudes lahkelt inimesi võtma enda peale tema ike ja ’leidma hingamist oma hingedele’. (Matteuse 11:28—30) Jehoova ja Jeesuse eeskuju üle mõtisklemine aitab meil olla kannatlikumad.

Üks inimene, kel näis olevat piisavalt põhjusi tunda viha, kibestumust või kättemaksuhimu, oli Jaakobi poeg Joosep. Tema vennad olid teda kohelnud äärmiselt ebaõiglaselt, sepitsedes tema tapmist ning lõpuks müües ta orjusesse. Egiptuses süüdistati Joosepit alusetult ning pandi vangi vaatamata sellele, et ta oli Pootifari kohusetundlikult ning ustavalt teeninud. Ta talus kannatlikult kõike oma viletsust ning mõistis ilmselt, et nendel katsetel võib olla oma osa Jehoova eesmärkide täideviimisel. (1. Moosese 45:5) Kuna Joosep arendas lootust ja usku Jehoovasse koos alandlikkuse ning mõistmisega, võis ta ilmutada kannatlikkust ka kõige rängemates olukordades.

Suureks abiks on ka Jehoova püha vaim. Kui oleme näiteks kergesti ärrituva loomuga ning salvava keelega, võime paluda püha vaimu abi, et saaksime arendada endas selle vilja. Mõtisklemine iga vilja üle, näiteks nagu pikameelsus ja enesevalitsemine, aitab meil näha, kui tihedalt on need seotud kannatlikkusega. — Galaatlastele 5:22, 23, NW.

Tasu kannatlikkuse eest

Kannatlikkuse ilmutamine võib meile suurt kasu tuua. See annab meile iseloomukindlust ja kaitseb meid tormakate ning rumalate tegude eest. Kes meist pole teinud haavavaid vigu seetõttu, et ta on mingis raskes või pingelises olukorras liiga kiirelt ja mõtlematult tegutsenud? Oleme ehk öelnud mingi lahkusetu sõna või käitunud väga ebaviisakalt. Või siis oleme lubanud mõnel tühisel vahejuhtumil kasvada laastavaks sõnasõjaks lähedase inimesega. Peale kibedat viha, frustratsiooni ning valu oleme võib-olla kahetsusega mõelnud, et ’oleks ma veidigi oodanud’. Kannatlikkuse ilmutamine võib kaitsta meid igasuguse südamevalu eest. Juba ainuüksi see tõsiasi toob meie ellu palju rohkem rahu, stabiilsust ja rahulolu. — Filiplastele 4:5—7.

Kannatlikkus aitab meil ka saada rahuliku, usaldava südame. Selle tulemusena on meil parem füüsiline, emotsionaalne ning vaimne tervis. (Õpetussõnad 14:30) Pidurdamatu, raevutsev viha võib põhjustada ägedat emotsionaalset ja füüsilist haigust ning isegi surma. Teisest küljest aitab kannatlikkus teistesse inimestesse, eriti meie vaimsetesse vendadesse ning oma pereliikmetesse positiivsemalt suhtuda. Siis ei ole me ärrituvad ega kriitilised, vaid suudame rohkem teistega arvestada ning abivalmimad olla. Teised leiavad omakorda, et meie seltsis on lihtsam ning mõnusam olla.

Eriti peavad kannatlikud olema kristliku koguduse vanemad. Aeg-ajalt pöörduvad kaaskristlased nende poole tõsiste probleemidega. Need siirad inimesed võivad olla segaduses, endast väljas või masendunud, vanemad aga väsinud või väga hõivatud omaenda või oma perekonna probleemidest. Kuid kui oluline on, et vanemad oleksid sellistes rasketes olukordades kannatlikud! Sellisel viisil saavad nad juhatada „tasase meelega” ja ’kohelda karja hellalt’. (2. Timoteosele 2:24, 25; Apostlite teod 20:28, 29, NW) Kaalul on kallihinnalised elud. Milliseks õnnistuseks heasüdamlikud, armastavad ja kannatlikud vanemad küll kogudusele on!

Perekonnapead peaksid kohtlema pereliikmeid kannatlikkuse, mõistmise ja südamlikkusega. Neil on õigus oodata samade omaduste ilmutamist ka teistelt pereliikmetelt, ning nad peaksid neid julgustama seda tegema. (Matteuse 7:12) See annab kindlasti oma panuse armastusele ja rahule kodus.

Kannatlikkuse ilmutamine põlluteenistuses aitab kristlikel teenijatel oma teenistusest rohkem rõõmu tunda. See aitab neil kergemini taluda ükskõiksust ja vastuseisu, mida nad kohtavad. Selle asemel et vihase korterivaldajaga vaielda, suudab kannatlik kuulutaja anda leebe vastuse või vaikselt lahkuda, säilitades sel viisil rahu ja rõõmu. (Matteuse 10:12, 13) Veelgi enam, kui kristlased kohtlevad kõiki kannatlikkuse ning südamlikkusega, tõmbab see lambasarnaseid inimesi Kuningriigi sõnumi juurde. Jehoova on õnnistanud neid kannatlikke pingutusi ülemaailmses ulatuses, kuna igal aastal kogunevad sajad tuhanded alandlikud tõeotsijad Jehoova armastavasse kogudusse.

Tõesti, kannatlikkuse ilmutamine toob meile suure tasu. Me väldime mitmeid õnnetusi ja probleeme, mis tulenevad liigsest rutakusest või sellest, et me ei talitse oma keelt. Me oleme õnnelikumad, rahulikumad ning ilmselt ka tervemad. Me kogeme suuremat rõõmu ja rahu oma teenistuses, koguduses ning kodus. Kuid mis kõige tähtsam, me naudime lähedasemaid suhteid Jumalaga. Niisiis, oota Jehoovat. Ilmuta kannatlikkust!

[Allmärkus]

[Pildid lk 10]

Kui kannatlik sa oma igapäevaelus oled?