Kaheksas peatükk
Jehoova Jumal on oma pühas templis
1., 2. a) Millal sai prohvet Jesaja nägemuse templist? b) Miks kaotas kuningas Ussija Jehoova soosingu?
”SEL aastal, mil kuningas Ussija suri, ma nägin Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuuepalistused täitsid templi.” (Jesaja 6:1.) Nende prohveti sõnadega algab Jesaja raamatu 6. peatükk. See toimub aastal 778 e.m.a.
2 Juuda kuninga Ussija valitsusaega, mis kestis 52 aastat, saatis enamasti hiilgav edu. Kuna ta tegi seda, ”mis õige oli Jehoova silmis”, toetas Jumal tema sõjalisi, ehitusalaseid ja põllumajanduslikke ettevõtmisi. Kuid tema edu sai talle ka hukatuseks. Lõpuks läks tema süda ülbeks, mistõttu ta ”murdis truudust Jehoovale, oma Jumalale: ta läks Jehoova templisse suitsutama suitsutusaltaril”. Selle jultunud teo pärast ja oma raevu tõttu preestrite vastu, kes teda korrale kutsusid, suri Ussija pidalitõbisena (2. Ajaraamat 26:3—22). Umbes sel ajal alustaski Jesaja oma tegevust prohvetina.
3. a) Kas Jesaja näeb Jehoovat tegelikult? Selgita. b) Mida näeb Jesaja ja mis põhjusel?
3 Seda pole mainitud, kus Jesaja nägemuse saamise ajal asub. Kuid see, mida ta oma füüsiliste silmadega näeb, on ilmselgelt nägemus, ta ei näe Kõigeväelist tegelikult, kuna ”ükski ei ole Jumalat iialgi näinud” (Johannese 1:18; 2. Moosese 33:20). Kuid aukartust tekitab juba seegi, kui näha Loojat Jehoovat vaid nägemuses. Kõrgel troonil, mis sümboliseerib tema rolli igavese Kuninga ja Kohtumõistjana, istub universumi Valitseja ja kogu õiguspärase valitsusvõimu Allikas! Tema pika kuue lehvivad palistused täidavad templi. Jesaja kutsutakse prohvetina teenistusse, mis toob austust Jehoova suveräänsele võimule ja õiglusele. Et teda selleks ette valmistada, saab ta nägemuse Jumala pühadusest.
4. a) Miks Jehoova kohta nähtud nägemuste kirjeldused, mis on Piiblisse kirja pandud, peavad olema sümboolsed? b) Mida võib Jesaja nägemusest Jehoova kohta teada saada?
4 Erinevalt Hesekieli, Taanieli ja Johannese nägemusest ei anna Jesaja oma nägemuses mingit kirjeldust Jehoova kohta. Ja kõik need nägemused erinevad üksteisest selle poolest, mida taevas näha on (Hesekiel 1:26—28; Taaniel 7:9, 10; Ilmutuse 4:2, 3). Kuid tuleb pidada meeles nende nägemuste olemust ja eesmärki. Need ei ole Jehoova juuresoleku sõnasõnalised kirjeldused. Füüsiliste silmadega pole võimalik näha seda, mis on vaimne, ega suuda piiratud inimmõistus tajuda vaimumaailma. Seega annavad nägemused vajaliku info edasi inimestele arusaadavate väljenditega. (Võrdle Ilmutuse 1:1.) Jesaja nägemuses pole Jumala välimuse kirjeldamine oluline. See nägemus annab Jesajale teada, et Jehoova on oma pühas templis ja et ta on püha ning tema kohtuotsused on selged.
Seeravid
5. a) Kes on seeravid ja mida see sõna tähendab? b) Miks varjavad seeravid oma nägu ja jalgu?
5 Kuula! Jesaja jätkab: ”Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas” (Jesaja 6:2). Jesaja raamatu 6. peatükk on Piiblis ainus koht, kus mainitakse seeraveid. Ilmselt on nad Jehoovat teenivad ingelolendid, kes on eesõiguste ja auväärsuse poolest väga kõrgel positsioonil, kuna nad seisavad Jehoova taevase trooni juures. Erinevalt uhkest kuningast Ussijast täidavad nad oma ametit täiesti alandlikult ja tagasihoidlikult. Viibides taevase Suverääni lähikonnas, katavad nad ühe tiivapaariga oma nägu; ja pidades silmas selle paiga pühadust, katavad nad teise paariga oma jalgu. Kuna seeravid asuvad universumi Suverääni lähedal, on nad seda aupaklikumad, et mitte kahandada Jumala auhiilgust. Sõna ”seeravid”, mis tähendab ’tulised’ või ’põlevad’, viitab sellele, et neist kiirgab sära, ent siiski varjavad nad oma nägu Jehoova suurema hiilguse ja aupaiste eest.
6. Milline on seeravite positsioon Jehoova suhtes?
6 Seeravid kasutavad oma kolmandat tiivapaari lendamiseks ja kahtlemata ka hõljumiseks ehk ’seismiseks’ omal kohal. (Võrdle 5. Moosese 31:15.) Seoses nende asukohaga esitab professor Franz Delitzsch kommentaari: ”Tegelikult ei tõusnud seeravid kõrgemale troonilistuja peast, vaid nad hõljusid tema rüü kohal, millega saal täidetud oli.” (”Commentary on the Old Testament”.) See tundub mõistlik selgitus olevat. Nad seisavad ”kõrgemal”, kuid mitte Jehoovast tähtsamatena, vaid olles kuulekalt valmis teda teenima.
7. a) Millist ülesannet täidavad seeravid? b) Miks kuulutavad seeravid Jumala pühadust kolm korda?
7 Kuula nüüd neid eesõigustatud seeraveid! ”Need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: ”Püha, püha, püha on vägede Jehoova! Kõik maailm on täis tema au!”” (Jesaja 6:3). Nende ülesanne on kanda hoolt selle eest, et Jehoova pühadust kuulutataks ja tema aulisust tunnustataks kogu universumis, millest osa moodustab ka maa. Tema aulisus ilmneb kogu tema loodust ja varsti hakkavad seda mõistma kõik maa elanikud (4. Moosese 14:21; Laul 19:2—4; Habakuk 2:14). Kolmekordne hüüd ”püha, püha, püha” pole mingi tõend kolmainsuse kohta. Sellega hoopis rõhutatakse kolmekordselt Jumala pühadust. (Võrdle Ilmutuse 4:8.) Jehoova on ülivõrdes püha.
8. Mis juhtub seeravite hüüdude tulemusena?
8 Kuigi seeravite arvu pole mainitud, võib neid trooni lähedal gruppidena viibida. Meloodilises laulus kordavad nad üksteise järel Jumala pühaduse ja aulisuse kohta käivat hüüet. Mis selle tulemusena juhtub? Kuula jälle, kuidas Jesaja jätkab: ”Lävede alused vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga!” (Jesaja 6:4). Piiblis on suits või pilv sageli Jumala juuresoleku nähtavaks tõendiks (2. Moosese 19:18; 40:34, 35; 1. Kuningate 8:10, 11; Ilmutuse 15:5—8). See kujutab auhiilgust, millele meie, inimesed, ei saa lähedale minna.
Vääritu saab puhtaks
9. a) Millist mõju avaldab nägemus Jesajale? b) Milline kontrast ilmneb Jesaja ja kuningas Ussija vahel?
9 See nägemus Jehoova troonist avaldab Jesajale tohutut mõju. Ta kirjutab: ”Ma ütlesin: ”Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast, et ma olen roojane mees huultest ja elan roojaste huultega rahva keskel, sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Jehoovat!”” (Jesaja 6:5). Milline terav kontrast on küll Jesaja ja kuningas Ussija vahel! Ussija haaras endale omavoliliselt eesõiguse, mis kuulus võitud preestritele, ja tungis lugupidamatult templi pühasse paika. Kuigi Ussija nägi kullast lambijalgu, kullast suitsutusaltarit ja laudasid ”juuresoleku leivaga”, ei näinud ta heakskiitvat ilmet Jehoova näol ega saanud temalt mingit erivolitust (1. Kuningate 7:48—50; UM allmärkus). Prohvet Jesaja seevastu ei lähe mööda preesterkonnast ega tungi templisse. Siiski näeb ta nägemuses Jehoovat tema pühas templis ja Jumal austab teda otsese ülesandega. Kuigi seeravid ei söanda vaadata troonil istuvat templi Isandat, lubatakse Jesajal nägemuses vaadata ”kuningat, vägede Jehoovat”!
10. Miks tunneb Jesaja nägemuse tõttu hirmu?
10 Kontrasti tõttu, mida Jesaja näeb Jumala pühaduse ja omaenda patususe vahel, tunneb ta ennast äärmiselt ebapuhtana. Hirmununa arvab ta, et tal tuleb surra (2. Moosese 33:20). Ta kuuleb seeraveid ülistamas Jumalat puhaste huultega, kuid tema enda huuled on ebapuhtad ja lisaks määrib neid selle rahva huulte ebapuhtus, kelle hulgas ta elab ja kelle juttu ta kuuleb. Jehoova on püha ja tema teenijatel tuleb peegeldada seda omadust (1. Peetruse 1:15, 16). Kuigi Jesaja on juba valitud Jumala eesträäkijaks, rabab teda see, kui ta mõistab, et ta on patune ning tal puuduvad aulise ja püha Kuninga eesträäkijale kohased puhtad huuled. Millise vastuse saab ta taevast?
11. a) Mida teeb üks seerav ja mida see tegevus sümboliseerib? b) Kuidas võib meid aidata mõtisklemine selle üle, mida seerav ütleb Jesajale, kui meile tundub, et me pole väärt Jumalat teenima?
11 Selle asemel et tähtsusetu Jesaja Jehoova juurest ära ajada, tulevad seeravid talle appi. Ülestähenduses öeldakse: ”Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta pihtidega oli võtnud altarilt. Ja ta puudutas mu suud ning ütles: ”Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud!”” (Jesaja 6:6, 7). Sümboolses mõttes on tulel puhastav jõud. Kui seerav altarilt pühast tulest võetud hõõguva söega Jesaja huuli puudutab, kinnitab ta Jesajale, et selle patud on vajalikul määral lepitatud ning ta võib saada Jumala heakskiidu ja ülesande. Kui julgustav on see meile! Ka meie oleme patused ja kõlbmatud Jumalale lähenema. Kuid meid on Jeesuse lunastusohvri hinnaga vabaks ostetud ning me võime Jumala heakskiidu saada ja talle palves läheneda (2. Korintlastele 5:18, 21; 1. Johannese 4:10).
12. Millist altarit näeb Jesaja ja millist mõju avaldab tuli?
12 Veel üks asi, mis tuletab meelde, et tegemist on nägemusega, on vihje ”altarile”. (Võrdle Ilmutuse 8:3; 9:13.) Jeruusalemma templis oli kaks altarit. Vahetult kõige pühama paiga eesriide ees oli väike suitsutusaltar ja pühamu sissekäigu ees oli suur ohvrialtar, kus hoiti alaliselt tuld põlemas (3. Moosese 6:5, 6; 16:12, 13). Kuid need maised altarid olid eelpiltlikud ja kujutasid suuremaid asju (Heebrealastele 8:5; 9:23; 10:5—10). Tuli, mis põletas altaril oleva põletusohvri siis, kui kuningas Saalomon templi sisse pühitses, langes taevast (2. Ajaraamat 7:1—3). Ja tuli, mis nüüd Jesaja huultelt ebapuhtuse eemaldab, on pärit tõeliselt taevaselt altarilt.
13. Millise küsimuse Jehoova esitab, ja kelle ta juurde arvab, kui ta ütleb ”meilt”?
13 Kuulakem koos Jesajaga. ”Ma kuulsin Issanda häält küsivat: ”Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?” Ja ma ütlesin: ”Vaata, siin ma olen, läkita mind!”” (Jesaja 6:8.) See Jehoova küsimus on ilmselgelt esitatud nii, et Jesaja vastust esile kutsuda, kuna ühtegi teist prohvetit ei paista nägemuses olevat. Kahtlemata on see Jesajale üleskutse olla Jehoova sõnumitooja. Ent miks küsib Jehoova: ”Kes meilt läheks?” Minnes ainsuse isikuliselt asesõnalt ”mina” üle mitmuslikule asesõnale ”meie”, viitab Jehoova nüüd veel vähemalt ühele isikule peale enda. Kellele? Kas pole see tema ainusündinud Poeg, kes hiljem saab inimeseks Jeesus Kristuseks? Tõepoolest, see on seesama Poeg, kellele Jumal ütles: ”Tehkem inimesed oma näo järgi” (1. Moosese 1:26; Õpetussõnad 8:30, 31, UM). Jah, koos Jehoovaga on taevases õukonnas tema ainusündinud Poeg (Johannese 1:14).
14. Kuidas reageerib Jesaja Jehoova üleskutsele ja millist eeskuju ta meile annab?
14 Jesaja ei kõhkle vastusega! Hoolimata sellest, milline võiks olla see sõnum, vastab ta kohe: ”Siin ma olen, läkita mind!” Ka ei küsi ta, mida ta selle eest saab, kui ta ülesande vastu võtab. Tema teovalmis vaim on ka tänapäeval heaks eeskujuks kõigile Jumala teenijatele, kellele on tehtud ülesandeks kuulutada ”kuningriigi evangeeliumi .. kogu maailmas” (Matteuse 24:14). Nagu Jesaja, nii täidavad ka nemad ustavalt ja hoolega oma ülesannet ning annavad ”tunnistust kõigile rahvaile”, hoolimata laialdasest ükskõiksusest. Ja nad lähevad kindlalt edasi nagu Jesajagi, teades, et neid on selleks volitanud kõrgeim võimukandja.
Jesaja ülesanne
15., 16. a) Mida peab Jesaja ütlema ”sellele rahvale” ja kuidas nad reageerivad? b) Kas rahva reageeringu põhjuseks on see, et Jesaja teeb midagi valesti? Selgita.
15 Nüüd annab Jehoova teada, mida Jesaja peab ütlema ja kuidas sellele reageeritakse: ”Mine ja ütle sellele rahvale: kuulge kuuldes [”ikka ja jälle”, UM] ja ärge mõistke, nähke nähes [”ikka ja jälle”, UM] ja ärge taibake! Aja rasva selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!” (Jesaja 6:9, 10). Kas see tähendab, et Jesaja peab olema järsk ja taktitundetu ning käituma juutidega eemaletõukavalt, tekitades neis Jehoova vastu pahameelt? Kaugeltki mitte! See on Jesaja enda rahvas, kelle vastu ta tunneb poolehoidu. Kuid Jehoova sõnad näitavad, kuidas rahvas tema sõnumile reageerib, ükskõik kui ustavalt Jesaja oma ülesannet ka ei täidaks.
16 Viga on rahvas. Jesaja räägib neile ”ikka ja jälle”, kuid nad ei võta seda sõnumit vastu ega saa asjast aru. Enamik jääb kangekaelselt ükskõikseks, nagu oleksid nad täiesti pimedad ja kurdid. Minnes nende juurde korduvalt, laseb Jesaja ”sellel rahval” näidata, et nad ei taha aru saada. Nad tõestavad, et nad sulgevad oma meele ja südame Jesaja sõnumile — Jumala sõnumile —, mis on mõeldud nende jaoks. Kui täpselt peab see küll paika tänapäeva inimeste puhul! Nii paljud neist keelduvad kuulamast Jehoova tunnistajaid, kes kuulutavad head sõnumit tulevasest Jumala Kuningriigist.
17. Millele viitab Jesaja, kui ta küsib: ”Kui kauaks?”?
17 Jesaja on mures: ”Aga mina küsisin: ”Kui kauaks, Issand?” Ja tema vastas: ”Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma, kojad inimtühjad, põllud laastatud kõrbeks ja Jehoova on saatnud inimesed kaugele ning palju sööti on jäänud keset maad!”” (Jesaja 6:11, 12). Küsides: ”Kui kauaks?”, ei taha Jesaja teada, kui kaua tema peab jätkama kuulutamist ükskõiksele rahvale. Ta on hoopis rahva pärast mures ja küsib, kui kaua kestab juutide halb vaimne seisund ja kui kaua häbistatakse maa peal Jehoova nime. (Vaata Laul 74:9—11.) Niisiis, kui kaua kestab see rumal olukord?
18. Mis ajani kestab rahva halb vaimne seisund ja kas Jesaja näeb oma eluajal selle ettekuulutuse täielikku täitumist?
18 Oh õnnetust, Jehoova vastus näitab, et rahva halb vaimne seisund kestab seni, kuni saavad kantud kõik Jumalale sõnakuulmatuse tagajärjed, mis on sätestatud tema lepingus (3. Moosese 26:21—33; 5. Moosese 28:49—68). Riik hävib, inimesed saadetakse maalt välja ja maa jääb laastatuks. Jesaja ei ela nii kaua, et ta võiks näha, kuidas Babüloonia armee hävitab aastal 607 e.m.a. Jeruusalemma ja sealse templi, kuigi tema tegevus prohvetina kestab üle 40 aasta ja ulatub kuningas Ussija pojapojapoja Hiskija valitsusajani. Sellegipoolest jääb Jesaja ustavalt enda ülesande juurde kuni oma surmani rohkem kui 100 aastat enne, kui seda rahvast tabab katastroof.
19. Kuigi see rahvas raiutakse maha nagu puu, millise kinnituse annab Jumal siiski Jesajale?
19 Häving, mis jätab Juuda ”laastatud kõrbeks”, tuleb kindlasti, kuid olukord pole lootusetu (2. Kuningate 25:1—26). Jehoova kinnitab Jesajale: ”Kui seal veel alles jääb kümnes osa, siis seegi põletatakse ära, nagu terebint või tamm, millest raiudes jääb järele känd! Aga ta känd on püha seeme!” (Jesaja 6:13). Jah, ”kümnes osa, .. püha seeme”, jääb järele otsekui maharaiutud võimsa puu känd. See kinnitus kahtlemata lohutab Jesajat — tema rahva hulgas leidub püha jääk. Kuigi rahvas saab veel kord põletada otsekui kütteks maha raiutud suur puu, jääb Iisraeli sümboolsest puust järele oluline känd. See jääb seemneks ehk järeltulijaks, mis on Jehoovale püha. Aja möödudes võrsub see uuesti ja puu kasvab taas suureks. (Võrdle Iiob 14:7—9; Taaniel 4:23.)
20. Kuidas täitus Jesaja prohvetiennustuse viimane osa esmakordselt?
20 Kas selle prohvetiennustuse sõnad läksid täide? Jah. Seitsekümmend aastat pärast Juudamaa laastamist pöördusid järelejäänud jumalakartlikud juudid Babüloonia vangipõlvest tagasi. Nad ehitasid üles templi ja linna ning taastasid maal õige jumalateenistuse. See juutide taasasumine kodumaale, mille Jumal neile andnud oli, tegi võimalikuks selle Jehoova poolt Jesajale antud ettekuulutuse teise täitumise. Kuidas see pidi juhtuma? (Esra 1:1—4.)
Teised täitumised
21.—23. a) Kelle puhul täitus Jesaja prohvetikuulutus 1. sajandil ja kuidas? b) Kes oli ”püha seeme” 1. sajandil ja kuidas see pääses?
21 Jesaja prohvetlik ülesanne kujutas ettetähenduslikult seda tööd, mida Messias Jeesus Kristus pidi hakkama tegema umbes 800 aastat hiljem (Jesaja 8:18; 61:1, 2; Luuka 4:16—21; Heebrealastele 2:13, 14). Kuigi Jeesus oli suurem kui Jesaja, oli ta siiski sama hea meelega valmis võtma vastu oma taevase Isa kutset ning ta ütles: ”Vaata, ma tulen .. tegema su tahtmist” (Heebrealastele 10:5—9; Laul 40:7—9).
22 Nagu Jesaja, nii täitis ka Jeesus ustavalt oma tööülesannet ja kohtas samasugust reageeringut. Jeesuse päevil polnud juudid sellele sõnumile sugugi vastuvõtlikumad nendest, kellele kuulutas prohvet Jesaja (Jesaja 1:4). Jeesuse teenistuse üks iseloomulik joon oli näidete kasutamine. See ajendas tema jüngreid küsima: ”Mispärast sa räägid neile tähendamissõnadega?” Jeesus vastas: ”Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud. Sellepärast ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks! Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa! Sest selle rahva süda on tuimaks läinud ja nad kuulevad raskesti oma kõrvadega ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!” (Matteuse 13:10, 11, 13—15; Markuse 4:10—12; Luuka 8:9, 10).
23 Tsiteerides Jesajat, näitas Jeesus, et selle prohvetikuulutuse üks täitumine leiab aset tema päevil. Üldiselt oli rahva südameseisund samasugune nagu juutidel Jesaja päevil. Nad tegid ennast tema sõnumi suhtes pimedaks ja kurdiks ning ka neid tabas samamoodi häving (Matteuse 23:35—38; 24:1, 2). See toimus siis, kui Rooma väed tulid aastal 70 m.a.j. väejuht Tituse juhtimisel Jeruusalemma vastu ning purustasid linna ja sealse templi. Kuid mõned olid Jeesuse sõnu kuulda võtnud ja tema jüngriteks saanud. Jeesus nimetas neid õnnelikeks (Matteuse 13:16—23, 51). Ta oli neile teatanud, et kui nad näevad ”Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud”, tuleb neil põgeneda mägedele (Luuka 21:20—22). Nii pääses ”püha seeme”, kes oli ilmutanud usku ja oli moodustanud vaimse rahva, ”Jumala Iisraeli”.a (Galaatlastele 6:16.)
24. Kuidas kohaldas Paulus Jesaja prohvetiennustust ja mida see näitab?
24 Umbes aastal 60 m.a.j. oli apostel Paulus Roomas koduarestis. Seal korraldas ta kokkusaamise nii ”juutide peameeste” kui ka teistega ja ”tunnistas [neile] Jumala riiki”. Kui paljud tema sõnumit vastu ei võtnud, selgitas Paulus, et sellega täitub Jesaja prohvetiennustus (Apostlite teod 28:17—27; Jesaja 6:9, 10). Seega täitsid Jeesuse jüngrid ülesannet, mis oli võrreldav Jesaja omaga.
25. Mida on Jumala tunnistajad tänapäeval mõistnud ja kuidas nad sellele reageerivad?
25 Samuti mõistavad tänapäeval ka Jehoova tunnistajad, et Jehoova Jumal on oma pühas templis (Malakia 3:1). Nagu Jesaja, ütlevad ka nemad: ”Siin ma olen, läkita mind!” Innukalt annavad nad teada hoiatussõnumit selle kurja maailmakorralduse lähenevast lõpust. Kuid nagu Jeesus näitas, avavad suhteliselt vähesed inimesed oma silmad ja kõrvad, et näha ja kuulda ning pääseda (Matteuse 7:13, 14). Tõesti, õnnelikud on need, kes pööravad oma südame, et kuulata ja ’paraneda’! (Jesaja 6:8, 10.)
[Allmärkus]
a Vastuaktsioonina juutide mässule haarasid Rooma väed aastal 66 m.a.j. Cestius Galluse juhtimisel Jeruusalemma piiramisrõngasse ja tungisid linnas kuni templi müürideni. Seejärel tõmbusid nad tagasi, mis võimaldas Jeesuse jüngritel põgeneda Perea mägedesse, enne kui roomlased aastal 70 m.a.j. tagasi tulid.
[Pilt lk 94]
”Siin ma olen, läkita mind!”
[Pilt lk 97]
”Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma”