„Ärge mõistke kohut pinnapealse mulje põhjal”

 1. Mida Jesaja Jeesuse kohta ennustas ja miks on see julgustav?

JESAJA ennustus meie isanda Jeesus Kristuse kohta on südantsoojendav. Ta teatas, et Jeesus „ei mõista ... kohut selle järgi, mida ta silmad näevad, ega noomi lihtsalt selle põhjal, mida ta kõrvad kuulevad. Ta mõistab viletsaile kohut õigluses”. (Jes. 11:3, 4.) Miks on see nii julgustav? Kuna me elame maailmas, mis on täis eelarvamusi ja erapoolikust. Kas ei ihka me, et meie üle mõistaks kohut täiuslik kohtunik, kes ei tee seda kunagi välise mulje põhjal?

 2. Mida käskis Jeesus meil teha ja mida me selles artiklis arutame?

² Iga päev me anname teiste kohta hinnanguid. Kuna oleme ebatäiuslikud, ei oska me seda teha täiuslikult, nagu tegi Jeesus. Meid kipub mõjutama väline mulje. Ent kui Jeesus oli maa peal, ütles ta: „Ärge mõistke kohut pinnapealse mulje põhjal, vaid mõistke õiglast kohut.” (Joh. 7:24.) Ilmselgelt tahab Jeesus, et me jäljendaksime teda ega otsustaks vaid pinnapealse mulje põhjal. Selles artiklis vaatame kolme valdkonda, mis kujundavad meie muljet teistest: rass või rahvus, varaline seis ja vanus. Iga valdkonna juures mõtleme, kuidas kuuletuda Jeesusele.

3., 4. a) Mis viis selleni, et Peetrus pidi muutma oma suhtumist mittejuutidesse? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Millest aitas Jehoova Peetrusel aru saada?

³ Kujuta ette, mis mõtted võisid Peetruse peast läbi käia, kui teda kutsuti Kaisareasse, mittejuut Korneeliuse majja. (Ap. t. 10:17–29.) Peetrus nagu teisedki juudid tol ajal oli kasvanud üles veendumusega, et mittejuudid on ebapuhtad. Temaga oli aga juhtunud midagi, mis sundis teda oma mõtteviisi muutma. Ta oli just näinud nägemust, kuidas tema ette laskus üks lina, millel olid ebapuhtad loomad, ja taevast kostis hääl: „Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!” Peetrus keeldus kindlalt. Siis ütles hääl, et ta ei nimetaks enam rüvedaks seda, mille Jumal on puhastanud. (Ap. t. 10:9–16.) Kui Peetrus üles ärkas, oli ta segaduses ja mõtles, mida sellega talle öelda taheti. Kohe saabusid aga Korneeliuse saadetud mehed. Peetrus läks püha vaimu juhtimisel koos nendega Korneeliuse juurde.

⁴ Kui Peetrus oleks otsustanud esmamulje põhjal, poleks ta iial Korneeliuse majja astunud. Juudid ei tõstnud oma jalga mittejuutide elupaika. Miks Peetrus aga kaasa läks, kuigi tal olid nii sügavale juurdunud eelarvamused? Teda oli puudutanud nägemus ja selge kinnitus pühalt vaimult. Kui ta oli Korneeliuse ära kuulanud, ütles ta liigutatult: „Nüüd ma tõepoolest mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes on jumalakartlik ja teeb, mis on õige.” (Ap. t. 10:34, 35.) Milline vapustav uus arusaam! Sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed, mis mõjutavad kõiki kristlasi.

 5. a) Mida Jehoova tahab, et kõik kristlased mõistaksid? b) Mis võib meis pesitseda hoolimata sellest, et teame tõde?

⁵ Jehoova kasutas Peetrust, aitamaks kõigil kristlastel mõista, et ta ei ole erapoolik. Ta ei pööra tähelepanu rassilistele, rahvuslikele, sugukondlikele või keelelistele erinevustele. Iga mees või naine, kes kardab Jumalat ja teeb, mis on õige, on talle meelepärane. (Gal. 3:26–28; Ilm. 7:9, 10.) Tõenäoliselt oled sa sellega nõus. Ent võib-olla oled kasvanud üles piirkonnas või kodus, kus olid tugevad eelarvamused. Kuigi sulle näib, et oled erapooletu, võivad sinu sisimas pesitseda eelarvamused. Isegi Peetrus, kelle kogemuse kaudu sai ilmsiks Jehoova erapooletus, oli hiljem ise erapoolik. (Gal. 2:11–14.) Kuidas me saame Jeesusele kuuletuda ja lõpetada välise mulje põhjal otsustamise?

 6. a) Mis aitab meil eelarvamusi oma südamest välja juurida? b) Mida näitas ühe vastutava venna kirjutatud iseloomustus?

⁶ Meil tuleks Jumala sõna valguses hoolikalt uurida, kas meil on mingeid eelarvamusi. (Laul 119:105.) Ehk on meil tarvis kellegi abi, kes näeb meie eelarvamuslikku suhtumist, mida me ise pole märganud. (Gal. 2:11, 14.) Võib-olla on teatud hoiak meisse nii sügavale juurdunud, et me polegi sellest teadlikud. Mõtle näiteks ühele vastutavale vennale, kes kirjutas iseloomustuse täisajalises teenistuses oleva tubli abielupaari kohta. Mees kuulub ühte vähemusrahvusse, millele enamik inimesi vaatab põlgusega. See kogudusevanem ei aimanudki, et ka temal on selle rahvuse suhtes eelarvamus. Oma iseloomustuses ütleb ta palju häid sõnu, ent võtab need kokku nii: „Kuigi ta on ... rahvusest, aitab tema käitumine ja eluviis teistel mõista, et mitte kõik ... pole räpased ja kehvade elukommetega, nagu on neile tavaline.” Kas sa näed, milles on probleem? Ükskõik kui vastutusrikkas ametis me ka poleks, meil tuleb end läbi uurida ja vastu võtta abi, et märkaksime oma südames väiksemaidki eelarvamuste jäänuseid. Mida me veel saame teha?

 7. Kuidas me saame näidata, et avardame oma südant?

⁷ Kui avardame oma südant, saab eelarvamus asenduda armastusega. (2. Kor. 6:11–13.) Kas sul on harjumus seltsida vaid nendega, kes on sinuga samast rassist, rahvusest, suguharust või keelerühmast? Avarda oma südant. Kutsu näiteks eri taustaga õdesid-vendi kuulutama või külla. (Ap. t. 16:14, 15.) Niimoodi täidad oma südame armastusega ja eelarvamustele ei jää ruumi. Kuid on veel teisigi valdkondi, kus me kaldume otsustama välise mulje põhjal. Vaatame järgmiseks varalist seisu.

 8. Mille järgi ei tohiks teiste üle otsustada, nagu ütleb 3. Moosese 19:15?

⁸ Meie suhtumist inimesse võib mõjutada ka see, kas ta on rikas või vaene. 3. Moosese 19:15 ütleb: „Te ei tohi olla erapoolikud: ärge eelistage ei vaest ega rikast. Mõistke kaasinimese üle õiglast kohut.” Kuidas võib inimese rikkus või vaesus mõjutada meie suhtumist temasse?

 9. Millise kurva tõsiasja Saalomon kirja pani ja mida see meile õpetab?

⁹ Saalomon pani püha vaimu abil kirja kurva tõsiasja ebatäiusliku inimese kohta. Õpetussõnad 14:20 ütleb: „Vaest vihkavad ta naabridki, kuid rikkal on palju sõpru.” Mida see salm meile õpetab? Võib juhtuda, et hakkame eelistama nende kristlaste sõprust, kes on jõukad, ja vältima neid, kes on vaesed. Miks on ohtlik anda inimestele hinnang nende varalise seisu põhjal?

10. Millisest probleemist Jaakobus rääkis?

¹⁰ Kui otsustame inimeste üle nende varalise seisu põhjal, võime tekitada koguduses klassivahesid. Jaakobus märkis, et selline käitumine oli lõhestamas mõnd esimese sajandi kogudust. (Loe Jaakobuse 2:1–4.) Meil tuleb oma mõtteid valvata, et midagi sellist ei juhtuks meie koguduses. Kuidas me saame hoiduda välise mulje põhjal otsustamisest?

11. Kuidas mõjutab inimese suhet Jehoovaga tema varaline seis? Selgita.

¹¹ Meil tuleb oma vendi vaadata nii, nagu näeb neid Jehoova. Inimene ei ole Jehoovale kallis seepärast, et ta on rikas või vaene. Meie suhet Jehoovaga ei saa mõõta selle järgi, kui suur on meie vara. Kuigi Jeesus ütles, et „rikkal on raske pääseda taeva kuningriiki”, ei öelnud ta, et see on võimatu. (Matt. 19:23.) Samuti ütles Jeesus: „Õnnelikud olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala kuningriik.” (Luuka 6:20.) See aga ei tähendanud, et kõik vaesed oleksid saanud erilise õnnistuse osaliseks ja Jeesuse õpetuse vastu võtnud. Paljud vaesed ei kuulanud Jeesust. Seega ei saa me otsustada, milline on inimese suhe Jehoovaga, tema varalise seisu järgi.

12. Kuidas manitseb Piibel nii rikkaid kui ka vaeseid?

¹² Me oleme õnnelikud, et meil on palju vendi ja õdesid, nii rikkaid kui ka vaeseid, kes armastavad Jehoovat ja teenivad teda kogu südamest. Pühakiri manitseb neid, kes on rikkad, et nad „poleks üleolevad ega loodaks rikkusele, mille peale ei saa kindel olla, vaid Jumalale”. (Loe 1. Timoteosele 6:17–19.) Jumala sõna hoiatab kõiki, rikkaid ja vaeseid, et nad ei hakkaks armastama raha. (1. Tim. 6:9, 10.) Jah, kui vaatame oma vendadele Jehoova pilgu läbi, ei otsusta me nende üle nende rahakoti paksuse põhjal. Mida aga öelda inimese vanuse kohta? Kas selle põhjal on mõistlik anda hinnangut? Vaatame järele.

13. Mida räägib Piibel eakate austamise kohta?

¹³ Piibel ütleb mitu korda, et me osutaksime kohast lugupidamist eakamate vastu. 3. Moosese 19:32 sõnab: „Hallpea ees tõuse püsti ja eakasse suhtu austusega. Karda oma Jumalat.” Õpetussõnad 16:31 lisab: „Hallid juuksed on kaunis kroon, mis saadakse, kui käiakse õiguse teel.” Paulus tuletas Timoteosele meelde: „Vanemat meest ära noomi karmilt. Kohtle teda kui isa.” (1. Tim. 5:1, 2.) Kuigi Timoteos oli ülevaataja, tuli tal kohelda vanemaid mehi kaastundlikult ja lugupidavalt.

14. Millises olukorras on kohane anda nõu eakale?

¹⁴ Kui kaugele me aga selle põhimõtte rakendamisel minema peaksime? Näiteks, kas oleme kohustatud vaatama läbi sõrmede sellele, kui mõni eakas tahtlikult patustab või propageerib midagi, mis Jehoovale ei meeldi? Jehoova ei otsusta pinnapealse mulje põhjal ega tee tahtlikule patustajale erandit lihtsalt seepärast, et ta on eakas. Pane tähele põhimõtet piiblitekstis Jesaja 65:20: „Patustajat tabab needus, olgugi ta saja-aastane.” Samalaadne põhimõte on Hesekieli nägemuses. (Hes. 9:5–7.) On aga üks elatanu, kes väärib alati meie austust ja lugupidamist – Jehoova. (Taan. 7:9, 10, 13, 14.) Seepärast ei karda me anda nõu inimesele, kes seda vajab, ükskõik kui vana ta ka poleks. (Gal. 6:1.)

15. Millist suhtumist noorematesse vendadesse võib õppida Pauluselt?

¹⁵ Kuidas suhtuda noorematesse vendadesse? Paulus kirjutas Timoteosele: „Keegi ei peaks suhtuma sinusse su nooruse tõttu üleolevalt. Ole ustavatele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus ja kõlbelises puhtuses.” (1. Tim. 4:12.) Sel ajal, kui Paulus need sõnad kirjutas, võis Timoteos olla veidi üle kolmekümne. Ent Paulus oli talle andnud kaalukaid ülesandeid. Ükskõik, mis võis selle nõuande põhjus olla, on mõte selge. Me ei tohiks noortele vendadele hinnangut anda lihtsalt nende vanuse põhjal. Hoidkem meeles, et ka Jeesuse maine teenistus jäi sellesse aega, kui ta oli varastes kolmekümnendates.

16., 17. a) Mille põhjal peaksid vanemad otsustama, kas soovitada kedagi koguduseabiliseks või -vanemaks? b) Kuidas võivad isiklikud või kultuurilised vaated minna pühakirjaga vastuollu?

¹⁶ Kas teie kultuuris on kombeks vaadata noorematele meestele ülalt alla? Kui nii, võivad kogudusevanemad kõhelda soovitada pädevaid noori vendi koguduseabiliseks või -vanemaks. Vanematel on tähtis meeles pidada, et pühakirjas pole öeldud, mis vanusest alates võib kedagi ametisse määrata. (1. Tim. 3:1–10, 12, 13; Tiit. 1:5–9.) Kui vanem teeb reegli oma kultuuri mõjul, ei tegutse ta Piibliga kooskõlas. Noortele vendadele ei tohiks anda hinnangut isiklikust või kultuurilisest vaatepunktist, vaid Jumala sõnast lähtudes. (2. Tim. 3:16, 17.)

¹⁷ Mõtle, kuidas võivad kultuurist mõjutatud ja pühakirjaga vastuolus olevad vaated takistada pädevate vendade ametissemääramist. Ühel maal oli tublil koguduseabilisel palju kaalukaid ülesandeid. Kogudusevanemad küll leidsid, et see vend vastab mõistlikul määral pühakirja nõuetele, et saada kogudusevanemaks, kuid sellegipoolest nad ei soovitanud teda. Mõned eakamad vennad rõhutasid, et ta näeb liiga noor välja, et saada kogudusevanemaks. Kas pole kurb, et see noor vend jäeti kõrvale pelgalt välimuse pärast? Kuigi see on vaid üks juhtum, on teada, et sellist suhtumist on üle maailma paljudes kohtades. On väga oluline, et me toetuksime pühakirjale, mitte oma kultuurile või isiklikule arvamusele. Vaid nii saame kuuletuda Jeesusele ja lõpetada otsustamise välise mulje põhjal.

18., 19. Mida on vaja, et näeksime teisi nii, nagu Jehoova näeb?

¹⁸ Kuigi me oleme ebatäiuslikud, võime õppida vaatama teisi Jehoova erapooletu pilgu läbi. (Ap. t. 10:34, 35.) Kuid meil on vaja jätkuvalt pingutada ja hoida meeles Jumala sõna. Kui järgime selle meeldetuletusi, siis kuuletume Jeesuse käsule ega mõista kohut pinnapealse mulje põhjal. (Joh. 7:24.)

¹⁹ Peagi mõistab kogu inimkonna üle kohut meie kuningas Jeesus Kristus. Ta ei tee seda selle järgi, mida ta silmad näevad või kõrvad kuulevad, vaid mõistab kohut õiglaselt. (Jes. 11:3, 4.) Me ootame seda väga!