Rahu tuhat aastat ja kauemgi

 1. Milline vaimustav väljavaade on „suurel rahvahulgal”?

KAS sa kujutad ette, mida üks võimas valitsus võiks õiglase ja kaastundliku valitseja juhtimisel oma alamate heaks tuhande aasta jooksul teha? „Suurt rahvahulka” — loendamatuid inimesi, kes jäävad ellu „suures viletsuses”, millega saabub täielik lõpp praegusele kurjale maailmale — ootavad ees imelised sündmused (Ilm. 7:9, 14).

 2. Mida on inimkond viimase 6000 aasta jooksul kogenud?

² Need inimajaloo 6000 aastat, mil inimesed on ise otsuseid langetanud ja endi üle valitsenud, on toonud kohutavalt palju valu ja kannatusi. Piibel ütles juba kaua aega tagasi: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Kog. 8:9). Mida me tänapäeval näeme? Peale sõdade ja mässude vaevavad ühiskonda sellised laastavad probleemid nagu vaesus, haigused, keskkonna hävitamine, kliimamuutus ja nii edasi. Valitsusametnikud on hoiatanud, et kui me oma tavapärast suhtumist ei muuda, on tagajärjed katastroofilised.

 3. Milline tõotus läheb tuhandeaastase valitsuse ajal täide?

³ Messias-Kuninga Jeesus Kristuse ja tema 144 000 kaasvalitseja juhtimise all heastab Jumala kuningriik järk-järgult kogu kahju, mis on osaks saanud inimestele ning nende kodule, meie planeedile. Tuhandeaastase valitsuse ajal läheb täide Jumal Jehoova südantsoojendav tõotus: „Ma loon uued taevad ja uue maa! Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde” (Jes. 65:17). Millised imelised, kuid seni veel nähtamatud sündmused meid ees ootavad? Heitkem Jumala prohvetliku Sõna abil põgus pilk nendele imepärastele „nähtamatutele” asjadele (2. Kor. 4:18).

 4. Millised elamistingimused tänapäeval paljudel on?

⁴ Kes meist ei sooviks elada oma majas, kus me ise ja meie pere võiks tunda end kindlalt ja turvaliselt? Tänapäeval on rahuldava eluaseme leidmine aga tõsine probleem. Inimesed elavad rahvarohketes linnades üksteise kukil. Paljud peavad leppima ajutise varjualusega hurtsiklinnakus või agulis. Oma majas elamine jääb neile pelgalt unistuseks.

5., 6. a) Kuidas täituvad Jesaja 65:21 ja Miika 4:4? b) Mida meil tuleks teha, et neid õnnistusi kogeda?

⁵ Kuningriigi valitsuse all täitub iga elaniku soov saada endale oma kodu. Seda on tõotatud Jesaja prohvetiennustuses: „Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja!” (Jes. 65:21). Kuid enda kodu omamine pole ainus väljavaade. Paljudel on juba praegu oma maja, mõnel isegi villa või uhke häärber. Ent samas muretsevad nad pidevalt selle pärast, et võivad rahaliste raskuste tõttu kaotada oma kodu või murrab sinna sisse varas või mõni veel kurjemate kavatsustega inimene. Kui teistsugune on küll elu Jumala kuningriigi valitsuse ajal! Prohvet Miika kirjutas: „Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid” (Miika 4:4).

⁶ Kuidas oleks meil tark toimida, kui teame, et meil on selline imeline tulevikuväljavaade? Muidugi on kõigil vaja korralikku eluaset. Kuid selle asemel, et püüda hankida unistuste maja praegu ning võib-olla sattuda seetõttu suurtesse võlgadesse, kas poleks palju targem keskenduda Jehoova tõotusele? Tuleta meelde, mida Jeesus ütles iseenda kohta: „Rebastel on urud ja taeva lindudel puhkepaigad, aga inimese Pojal pole kohta, kuhu oma pea panna” (Luuka 9:58). Jeesus oleks võinud ja suutnud ehitada või hankida endale parima maja, mis tol ajal üldse võimalik. Miks ta seda ei teinud? On selge, et Jeesus tahtis hoiduda kõigest, mis oleks hajutanud tema tähelepanu ja takistanud tal kuningriiki esikohal hoida. Kas meie järgime tema eeskuju ja hoiame oma silma selge: ei lase materiaalsetel asjadel saada kõige tähtsamaks oma elus ega ole nende pärast mures? (Matt. 6:33, 34.)

 7. Millised pidid olema inimeste ja loomade vahelised suhted Jehoova algse eesmärgi kohaselt?

⁷ Jehoova valmistas inimese oma loomistöödest viimasena, maise loodu kroonina. Enda ainusündinud pojale, osavale töötegijale, andis Jehoova teada oma eesmärgi, öeldes: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!” (1. Moos. 1:26). Seega tehti Aadamale ja Eevale ning tegelikult kogu inimkonnale ülesandeks valitseda loomariigi üle.

 8. Milline käitumine on tänapäeval loomade juures tavaline?

⁸ Kas see on tõesti võimalik, et kõik loomad alluvad inimestele ning et loomade ja inimeste vahel valitseb rahu? Paljud inimesed armastavad väga oma lemmikloomi, näiteks oma koera või kassi. Kuid mida öelda metsloomade kohta? Üks aruanne ütleb: „Teadlased, kes on elanud koos metsloomadega ja neid uurinud, on leidnud, et kõigil imetajatel on tunded.” Muidugi oleme näinud, kuidas loomad hirmuvad või muutuvad agressiivseks, kui nad tunnevad, et miski ähvardab neid. Kas on aga võimalik, et nad ilmutavad õrnu tundeid? Aruanne jätkab: „Ajal, mil imetajad kasvatavad üles oma poegi, ilmneb nende kõige iseäralikum tunnus — nad võivad väljendada tohutul määral hella kiindumust.”

 9. Milliseid muudatusi seoses loomadega me võime oodata?

⁹ Niisiis ei peaks me olema üllatunud, kui loeme Piiblist, et inimeste ja loomade vahel hakkab valitsema rahu. (Loe Jesaja 11:6—9; 65:25.) Miks? Tuleta meelde, et kui Noa ja tema pere väljusid pärast veeuputust laevast, ütles Jehoova neile: „Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad.” See oli vajalik loomade enesealalhoiuks. (1. Moos. 9:2, 3.) Kas Jehoova ei võiks siis kõrvaldada seda kartust sel määral, et täituks tema algne eesmärk ja inimene saaks loomade üle valitseda? (Hoosea 2:20.) Milline nauditav aeg ootab ees kõiki neid, kes siis maa peal elavad!

10. Miks valavad inimesed tihti pisaraid?

¹⁰ Kui Saalomon nägi „kõiki rõhumisi, mida teostati päikese all”, siis ta kurtis: „Vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat!” (Kog. 4:1). Tänapäeval on olukorrad samasugused, kui mitte veel halvemad. Kes meie seast poleks mingil põhjusel valanud pisaraid? Tõsi küll, vahel võivad need olla rõõmupisarad. Kuid üldiselt peegeldavad pisarad siiski südamest tulevat ahastust.

11. Milline Piibli jutustus puudutab sinu südant?

¹¹ Meenutagem mõningaid neist paljudest liigutavatest ja tunderikastest lugudest, millest Piibel räägib. Kui Saara 127 aasta vanuselt suri, siis „Aabraham tuli Saarat leinama ja taga nutma” (1. Moos. 23:1, 2). Noomi kaks lesestunud miniat „tõstsid häält ja nutsid”, kui ta nendega hüvasti jättis, seejärel „nad tõstsid häält ja nutsid veel enam” (Rutt 1:9, 14). Kui kuningas Hiskija jäi raskesti haigeks ja oli suremas, palus ta Jumalat ja „nuttis kibedasti”, mis ilmselgelt puudutas Jehoovat (2. Kun. 20:1—5). Ning keda jätaks ükskõikseks jutustus sellest, kuidas apostel Peetrus salgas Jeesuse? Kuuldes kukke kiremas, Peetrus „läks välja ning nuttis kibedasti” (Matt. 26:75).

12. Millest vabastab Jumala kuningriik inimkonna?

¹² Kuna keegi meist pole kaitstud erisuguste traagiliste sündmuste eest, vajab inimkond hädasti lohutust ja vabastust. Just seda tuhandeaastane valitsus oma alamatele toobki. Piibel tõotab: „[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega hädakisa ega valu ei ole enam” (Ilm. 21:4). On tõesti imetore, et siis pole enam leinamist, hädakisa ega valu. Ent Jumala tõotus hõlmab isegi inimkonna suurima vaenlase, surma kõrvaldamist. Kuidas see toimub?

13. Millist mõju on surm alates Aadama pattulangemisest inimestele avaldanud?

¹³ Alates Aadama patustamisest on surm valitsenud inimsoo üle kuningana. See on olnud võitmatu vaenlane, kelle eest ükski patune inimene pole pääsenud, mõõtmatu kurbuse ja leina põhjustaja (Rooml. 5:12, 14). Tegelikult on miljonid „surma kartmise pärast kogu oma elu orjuses” (Heebr. 2:15).

14. Mis on selle tulemus, kui surm kõrvaldatakse?

¹⁴ Piibel räägib ajast, mil „viimse vaenlasena peab kõrvaldatama surm” (1. Kor. 15:26). Sellest saavad kasu kaks gruppi. Praegu elaval „suurel rahvahulgal” on võimalik surma mitte näha ja elada igavesti tõotatud uues maailmas. Ja need miljardid inimesed, kes on praegu surma haardes, äratatakse üles. Kas sa kujutad ette, millise rõõmu ja vaimustusega tervitavad „suure rahvahulga” liikmed ülesäratatuid? Piiblis toodud ülesäratamisjuhtumite lähem uurimine võib anda meile sellest ajast ettekujutuse. (Loe Markuse 5:38—42; Luuka 7:11—17.)

15. Kuidas sa tõenäoliselt reageerid, kui näed oma lähedast taas elavana?

¹⁵ Mõtle sõnadele „kohe valdas neid meeletu vaimustus” ja „nad hakkasid Jumalat ülistama”. Kui sa oleksid nende sündmuste juures viibinud, oleksid ehk samamoodi tundnud ja reageerinud. Missugust tohutut rõõmu ja vaimustust see meis küll tekitab, kui me näeme oma lähedasi jälle elavana! Jeesus ütles: „Tuleb tund, mil kõik, kes on mälestushaudades, kuulevad tema häält ja tulevad välja” (Joh. 5:28, 29). Keegi meist pole midagi sellist kunagi varem näinud; see saab kindlasti olema üks võimsamaid „nähtamatuid asju”.

16. a) Miks me peaksime rääkima entusiastlikult õnnistustest, mida pole veel näha? b) Mida ütles Paulus Korintose kristlaste julgustamiseks?

¹⁶ Neid, kes jäävad praegustel kriitilistel aegadel Jehoovale ustavaks, ootab ees tõepoolest suurepärane tulevik! Kuigi neid võrratuid õnnistusi pole veel näha, aitab nende selgelt meeleshoidmine keskenduda meil sellele, mis on tõeliselt tähtis, ning mitte lasta oma tähelepanu kõrvale kallutada selle maailma köitvatel, kuid kaduvatel asjadel (Luuka 21:34; 1. Tim. 6:17—19). Rääkigem entusiastlikult oma imepärasest lootusest ja tulevikuväljavaatest nii perega Piiblit uurides kui ka muul ajal ühiselt vaimsete asjadega tegeledes, usukaaslastega vesteldes ning piibliõpilaste ja huvilistega arutledes. See aitab hoida seda lootust meie meeles ja südames elavana. Paulus toimis just nii, et julgustada kaaskristlasi. Ta nii-öelda viis nad mõtetes aega, mil Kristuse tuhandeaastane valitsus lõpeb. Püüa ette kujutada, mida tegelikult tähendavad tema sõnad kirjakohas 1. Korintlastele 15:24, 25, 28. (Loe.)

17., 18. a) Mil moel oli Jehoova „kõik kõigile” inimajaloo algul? b) Mida teeb Jeesus ühtsuse ja harmoonia taastamiseks?

¹⁷ Kas võiks veel paremini kirjeldada seda suurejoonelist haripunkti kui sõnadega „et Jumal oleks kõik kõigile”? Mida see tähendab? Mõtle tagasi ajale, mil Eedeni aias elanud täiuslikud inimesed Aadam ja Eeva olid osa Jehoova rahumeelsest ja harmoonilisest üleuniversumilisest perest. Universumi suverään Jehoova valitses otseselt kogu oma loodu, nii inglite kui ka inimeste üle. Neil oli võimalik suhelda temaga vahetult, teda kummardada ja tema õnnistusi kogeda. Ta oli „kõik kõigile”.

¹⁸ See harmooniline suhe rikuti, kui inimesed tõstsid Saatana mõjutusel mässu Jehoova ülemvõimu vastu. Kuid alates aastast 1914 on Messia kuningriigi valitsus hakanud astuma samme, et see ühtsus ja harmoonia taastada (Efesl. 1:9, 10). Tuhandeaastase valitsuse jooksul saavad imelised, praegu „nähtamatud” asjad tegelikkuseks. Mis juhtub „seejärel, lõpus”? Kristuse tuhandeaastane valitsus saab läbi. Kuigi Jeesusele on antud „kogu võim taevas ja maa peal”, ei ole ta auahne. Tal pole vähimatki kavatsust haarata endale Jehoova kohta. Alandlikult „annab ta kuningriigi üle oma Jumalale ja Isale”. Ta kasutab enda silmapaistvat positsiooni ja võimu „Jumala, Isa auks” (Matt. 28:18; Filipl. 2:9—11).

19., 20. a) Kuidas on kõigil kuningriigi alamatel võimalik tõendada, et nad tunnustavad Jehoova ülemvõimu? b) Milline võrratu väljavaade meil on?

¹⁹ Selleks ajaks on Jumala kuningriigi maised alamad viidud täiusesse. Nad järgivad Jeesuse eeskuju ning tunnustavad alandlikult ja meeleldi Jehoova ülemvõimu. Neil on võimalik seda tõendada, kui läbivad edukalt viimase katse (Ilm. 20:7—10). Pärast seda hävitatakse igaveseks kõik mässu tõstnud inimesed ja vaimolendid. Milline rõõmurohke ja võrratu aeg see küll on, kui kogu üleuniversumiline pere ülistab Jehoovat, kes on siis „kõik kõigile”. (Loe Laul 99:1—3.)

²⁰ Kas need imelised kuningriigi õnnistused, mis peagi tegelikkuseks saavad, ajendavad sind keskendunult ja kogu hingest Jumala tahet täitma? Kas sa teed kõik selleks, et mitte lasta end eksitada Saatana maailma tühisel lootusel ja lohutusel? Kas sa oled kindlalt otsustanud toetada Jehoova ülemvõimu? Näidaku su teod, et see on sinu soov nii nüüd kui ka igavesti. Sel juhul on sul imetore võimalus nautida rahu ja heaolu tuhat aastat ja kauemgi.