Ta leidis Jehoova silmis armu

„TERE, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!” Milline tervitus! Kõneleja ei ole keegi muu kui ingel Gabriel. Ta lausub need sõnad noorele südamelt alandlikule naisele — Maarjale, kelle isa on mees nimega Eeli. On aasta 3 e.m.a. ja tegevuspaigaks Naatsareti linn. — Luuka 1:26—28.

Maarja on kihlatud puusepp Joosepiga. Juudi seaduse ja kombe järgi peetakse Maarjat juba tema naiseks. (Matteuse 1:18) Nagu Maarjagi, on ka Joosep madalast seisusest. Miks siis tervitab ingel Maarjat kui armuleidnut?

Tema imeline eesõigus

Gabriel lisab: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!” — Luuka 1:29—33.

Hämmingus ja segaduses küsib Maarja: „Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?” Gabriel vastab: „Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks.” Et kõrvaldada kõik kahtlused, lisab ingel: „Vaata, su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda öeldi olevat sigimatu, sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!” — Luuka 1:34—37.

Maarja võtab selle oivalise teenistuseesõiguse otsekohe vastu. Teenistusvalmilt, kuid alandlikult vastab ta: „Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!” Seejärel Gabriel lahkub. Maarja ruttab mäestikku Juuda linna. Jõudes preester Sakariase ja tema naise Eliisabeti koju, näeb ta, et kõik on täpselt nii, nagu ingel seda oli kirjeldanud. Milline rõõm täidab Maarja südant! Tema huulilt voolavad kiitusesõnad Jehoovale. — Luuka 1:38—55.

Temast saab Joosepi naine

Jeesus peab saama inimkeha neitsi kaudu, sest selline sünd oli ette kuulutatud. (Jesaja 7:14; Matteuse 1:22, 23) Kuid miks peab see just kihlatud neitsi olema? Sellepärast, et oleks olemas kasuisa, kelle kaudu laps saab seadusjärgse õiguse kuningas Taaveti troonile. Nii Joosep kui ka Maarja kuuluvad Juuda suguharru ning on kuningas Taaveti järglased. Niisiis on Jeesusel kahekordne pärimisõigus. (Matteuse 1:2—16; Luuka 3:23—33) Seepärast kinnitab ingel hiljem Joosepile, et see ei peaks kartma Maarjat endale seaduslikuks naiseks võtta, kuigi viimane ootab last. — Matteuse 1:19—25.a

Keiser Augustuse poolt välja antud maksuseadus nõuab, et Joosep ja Maarja end Petlemmas kirja laseksid panna. Seal olles sünnitab Maarja oma esimese poja. Karjased tulevad last vaatama ja kiidavad tema Isa Jehoovat. Kui vastavalt Moosese käsuõpetusele on möödunud 40 puhastuspäeva, läheb Maarja Jeruusalemma templisse oma patte lepitama. (3. Moosese 12:1—8; Luuka 2:22—24) Jah, tema on patus sündinud ja seega ei ole ta patu needuse alt vaba, mistõttu tema päritud ebatäiuslikkust tuleb ohvritoomisega lepitada. — Laul 51:7.

Kui Maarja ja Joosep on templis, on eakal Siimeonil ja elatanud naisprohvetil Annal eesõigus Jumala Poega näha. Maarja ei ole tähelepanu keskpunktis. (Luuka 2:25—38) Hiljem avaldavad maagid austust Jeesusele, mitte Maarjale. — Matteuse 2:1—12.

Jeesuse vanemad põgenevad Egiptusesse ja jäävad sinna, kuni kuri Heroodes sureb, misjärel nad pöörduvad tagasi ja asuvad elama väiksesse külasse Naatsaretti. (Matteuse 2:13—23; Luuka 2:39) Seal kasvatavad Joosep ja Maarja Jeesust jumalakartlikus perekonnas.

Maarjal oli teisigi lapsi

Aja jooksul saab Jeesus Maarja ja Joosepi kaudu endale lihaseid vendi ja õdesid. Kui teenistus toob Jeesuse kodulinna Naatsaretti, tunnevad lapsepõlvetuttavad ta ära. „Eks tema ole see puusepa poeg?” küsivad nad. „Eks ta ema nimetata Maarjaks ja ta vendi Jakoobuseks ja Jooseseks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed kõik ole meie juures?” (Matteuse 13:55, 56) Naatsaretlased viitavad Joosepi ja Maarja lihalikule perekonnale, kaasa arvatud Maarja poegadele ja tütardele, keda nad tunnevad kui Jeesuse lihaseid vendi ja õdesid.

Need vennad ja õed ei ole Jeesuse tädi- või onulapsed. Ka ei ole nad tema jüngrid ehk vaimsed vennad ja õed, sest Johannese 2:12 eristab selgesti neid kahte gruppi, teatades: „Ta [Jeesus] läks alla Kapernauma, tema ja ta ema ja ta vennad ja ta jüngrid.” Aastaid hiljem nägi apostel Paulus Jeruusalemmas Keefast ehk Peetrust ja ütles: „Ma ei näinud kedagi apostlitest; nägin vaid Jakoobust, Issanda venda.” (Galaatlastele 1:19, The Jerusalem Bible) Lisaks näitab lause, et Joosep ei „puutunud [Maarjasse], enne kui ta oli ilmale toonud poja”, seda, et Jeesuse kasuisa oli Maarjaga hiljem seksuaalsuhetes ja sai tema teiste laste isaks. (Matteuse 1:25) Vastavalt sellele nimetatakse Luuka 2:7 Jeesust Maarja „esimeseks pojaks”.

Jumalakartlik ema

Maarja kui jumalakartlik ema õpetab koos Joosepiga oma lapsi käima õigluses. (Õpetussõnad 22:6) Seda, et ta on innukas Pühakirja uurija, on näha tema vaimselt küpsetest väljendustest, kui Eliisabet teda tervitab. Sel ajal kordab Jeesuse ema lauseid Hanna kiituslaulust ja ilmneb, et ta tunneb Laule, ajaloolisi ja prohvetlikke kirjutisi ning Moosese raamatuid. (1. Moosese 30:13; 1. Saamueli 2:1—10; Õpetussõnad 31:28; Malakia 3:12; Luuka 1:46—55) Maarja on prohvetlikud sündmused ja õpetussõnad meelde jätnud, neid südames kalliks pidanud ja nende üle mõtisklenud. Seega on temal kui lapsevanemal hea vaimne pagas noore Jeesuse õpetamiseks. —Luuka 2:19, 33.

Head õpetust saanud 12-aastane Jeesus ilmutab sellist Pühakirja tundmist, et õpetatud mehed on templis hämmingus. Kuna paasapüha ajal oli ta vanematest maha jäänud, ütleb ta ema: „Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme valuga sind otsinud!” Jeesus vastab: „Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?” Maarja, kes ei suuda selle vastuse mõtet taibata, peab need sõnad oma südames. Läinud tagasi Naatsaretti, ’edeneb Jeesus tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures’. — Luuka 2:42—52.

Maarja Jeesuse jüngrina

Kui sobiv on küll see, et Maarjast saab lõpuks Jeesuse andunud jünger! Vaatamata sellele, et ta sai Jumala käest erakordse ülesande, on ta alandlik ega püüagi välja paista. Maarja tunneb Pühakirja. Kui sa uurid ise Pühakirjast järele, siis võid näha, et teda ei kujutata aupaistest ümbritsetuna, troonile seatud kui „kuningaema”, soojendamas end Kristuse aupaistes. Sa näed hoopis, et ta on kuskil tagaplaanil, tähelepanu keskmest väljas. — Matteuse 13:53—56; Johannese 2:12.

Jeesus lämmatas juba eos igasuguse Maarja-kummardamise oma järelkäijate seas. Kui ta kord kõnelemas oli, „tõstis üks naine rahvahulgast häält ja ütles Talle: ’Õnnis on ihu, mis Sind on kandnud, ja rinnad, mida Sina oled imenud!’ Aga Tema ütles: ’Ei hoopiski, õndsad on, kes Jumala sõna kuulevad ja seda peavad!’ ” (Luuka 11:27, 28, UT) Ühel pulmapeol ütles Jeesus Maarjale: „Mis sul minuga asja, naine? Minu aeg ei ole veel tulnud!” (Johannese 2:4) Teised tõlked ütlevad: „Jäta see asi minu hooleks.” (Weymouth) „Ära püüa mind juhatada.” (An American Translation) Jah, Jeesus pidas oma emast lugu, kuid ta ei tõstnud teda pjedestaalile.

Igavesed eesõigused

Millised eesõigused said Maarjale osaks! Ta sünnitas Jeesuse. Seejärel oli ta sellele lapsele emaks ja kasvatas ta üles. Lõpuks ilmutas ta usku ning sai Kristuse jüngriks ja vaimseks õeks. Viimane kord on Maarjat Pühakirjas põgusalt mainitud siis, kui ta on Jeruusalemmas ülemises toas. Ta on seal koos Jeesuse apostlite, oma teiste poegade ja mõnede ustavate naistega — kõik nad on Jehoova kummardajad. — Apostlite teod 1:13, 14.

Lõpuks Maarja suri ja tema keha sai põrmuks. Nagu teisedki tema kalli poja esimesed võitud järelkäijad, oli ka tema surmaunes, kuni Jumalal saabus aeg äratada ta üles vaimolevusena, kes elab igavesti taevas. (1. Korintlastele 15:44, 50; 2. Timoteosele 4:8) Kui õnnelik võib küll olla see „armuleidnu” Jehoova Jumala ja Jeesuse Kristuse juures olles!

[Allmärkus]

[Pilt lk 31]

Maarja leidis Jehoova silmis armu, saades Jeesuse emaks