Kaitsejõud – „Jumal on meie pelgupaik”

1., 2. Millises ohus olid iisraellased, kui nad jõudsid aastal 1513 e.m.a Siinai piirkonda, ja kuidas Jehoova neid julgustas?

IISRAELLASED olid ohtlikus olukorras, kui nad 1513. aasta alguses e.m.a Siinai piirkonda jõudsid. Neil seisis ees hirmuäratav rännak läbi „suure ja hirmuäratava kõrbe, kus on mürkmaod ja skorpionid” (5. Moosese 8:15). Lisaks võisid vaenulikud rahvad neile kallale tungida. Jehoova oli toonud oma rahva sellisesse olukorda. Kas tema kui nende Jumal suudab neid ka kaitsta?

² Jehoova sõnad olid väga julgustavad: „Te olete ise näinud, mida ma tegin egiptlastega ning kuidas ma kandsin teid kotka tiibadel ja tõin teid enda juurde” (2. Moosese 19:4). Jehoova tuletas oma rahvale meelde, et ta oli päästnud nad egiptlaste käest otsekui kotkatiivul, et kanda nad ohust eemale. Kuid on muidki põhjusi, miks „kotka tiivad” kujutavad hästi Jumala kaitset.

 3. Mille poolest on kohane võrrelda Jumala kaitset „kotka tiibadega”?

³ Kotkal on laiu, tugevaid tiibu tarvis rohkemaks kui vaid kõrgustes hõljumiseks. Palaval päeval ajab emakotkas laiali oma tiivad – mille siruulatus võib olla üle kahe meetri –, et kaitsta ja varjata oma abituid poegi kõrvetava päikese eest. Teinekord laotab ta oma tiivad üle poegade, et kaitsta neid külma tuule eest. Täpselt nagu kotkas kaitseb oma poegi, nii varjas ja kaitses Jehoova noort Iisraeli rahvast. Nüüd kõrbes olles võib see rahvas edaspidigi tema võimsate tiibade varjus kaitset leida, kui nad jäävad ustavaks (5. Moosese 32:9–11; Laul 36:7). Aga kas meil on tänapäeval põhjust Jumalalt kaitset oodata?

4., 5. Miks me võime olla täiesti kindlad Jumala tõotuses, et ta kaitseb meid?

⁴ Jehoova suudab kindlasti kaitsta oma teenijaid. Ta kannab tiitlit „kõikvõimas Jumal”, mis osutab sellele, et tema jõud on ületamatu (1. Moosese 17:1). Jehoova jõule pole võimalik vastu seista nagu ka võimsale tulvaveele. Kuna ta suudab teha kõike, mis vastab tema tahtele, võime küsida: kas Jehoova tahab kasutada oma jõudu, et kaitsta oma rahvast?

⁵ Vastus sellele küsimusele on ühe sõnaga „jah”! Jehoova kinnitab meile, et ta kaitseb oma rahvast. „Jumal on meie pelgupaik ja tugevus, abimees, kes on hädaajal kergesti leitav,” ütleb Laul 46:1. Kuna Jumalal „on võimatu valetada”, võime olla täiesti kindlad tema tõotuses, et ta kaitseb meid (Tiitusele 1:2). Vaadelgem mõningaid värvikaid kõnekujundeid, mille abil Jehoova kirjeldab oma kaitset ja hoolitsust.

6., 7. a) Kuidas kaitses Piibli aegadel elanud karjane oma lambaid? b) Millise näitega iseloomustab Piibel Jehoova südamlikku soovi kaitsta ja hoida oma lambaid?

⁶ Jehoova on meie karjane ja meie „oleme tema rahvas ja tema karjamaa lambad” (Laul 23:1; 100:3). Vähesed loomad on nii abitud kui kodulambad. Piibli aegadel pidi karjane olema julge, et kaitsta lambaid nii lõvide, huntide ja karude kui ka varaste eest (1. Saamueli 17:34, 35; Johannese 10:12, 13). Aga vahel tuli lambaid kaitstes ka hell olla. Kui lammas poegis aedikust kaugel, kaitses hoolitsev karjane emalammast tema abituse hetkel ja kandis seejärel kaitsetu talle aedikusse.

⁷ Võrreldes ennast karjasega, kinnitab Jehoova, et ta soovib südamest meid kaitsta (Hesekiel 34:11–16). Meenuta, kuidas kirjeldatakse Jehoovat tekstis Jesaja 40:11, mida käsitleti selle raamatu 2. peatükis: „Ta hoiab oma karja kui karjane. Oma käsivarrega kogub ta tallekesed kokku ja kannab neid põues.” Kuidas satub talleke karjase „põue” – tema ülerõiva voltide vahele? Talleke võib tulla karjase juurde, koguni müksida tema jalga. Kuid karjane on see, kes peab kummarduma, tõstma talle üles ja võtma ta õrnalt oma turvalisse sülle. Milline liigutav pilt sellest, kuidas meie Suur Karjane on valmis meid varjama ja kaitsma!

 8. a) Kellele tõotab Jumal pakkuda kaitset ja kuidas näitab seda Õpetussõnad 18:10? b) Mida on vaja selleks, et leida varjupaika Jumala nimes?

⁸ Jumala tõotus pakkuda kaitset on tingimuslik – seda kogevad ainult need, kes tulevad tema ligi. Õpetussõnad 18:10 ütleb: „Jehoova nimi on tugev torn. Sinna jookseb õige ja leiab varju.” Piibli aegadel ehitati kõrbesse mõnikord torne, et oleks turvalisi kohti, kuhu põgeneda. Aga hädasolijast endast sõltus, kas ta põgenes sellisesse torni, et leida kaitset. Sama lugu on varjupaiga leidmisega Jumala nimes. Selleks on vaja rohkemat, kui vaid korrutada Jumala nime, sest see nimi ise pole mingi võlusõna. Me peame hoopis tundma ja usaldama selle nime kandjat ning elama kooskõlas tema õiglaste põhimõtetega. On tõesti tore, et Jehoova kinnitab meile, et kui me usus tema poole pöördume, on tema meile kaitset pakkuvaks torniks!

 9. Mida on Jehoova teinud lisaks sellele, et ta on lubanud pakkuda kaitset?

⁹ Jehoova on teinud enamat, kui vaid lubanud pakkuda kaitset. Piibli aegadel tõendas ta imeliselt, et suudab kaitsta oma rahvast. Iisraeli ajaloo jooksul hoidis Jehoova võimas „käsi” sageli tagasi vägevaid vaenlasi (2. Moosese 7:4). Kuid Jehoova kasutas oma kaitsvat jõudu ka üksikisikute heaks.

10., 11. Millistest Piibli näidetest ilmneb, kuidas Jehoova kasutas oma kaitsejõudu üksikisikute heaks?

¹⁰ Kui kolm noort heebrealast – Sadrak, Meesak ja Abednego – keeldusid kummardumast kuningas Nebukadnetsari kullast kuju ette, ähvardas raevunud kuningas heita nad ülikuumaks köetud ahju. „Kes oleks siis see jumal, kes päästaks teid minu käest?” pilkas Nebukadnetsar, kes oli siis vägevaim monarh maa peal (Taaniel 3:15). Kolm noormeest olid täiesti veendunud, et nende Jumalal on jõudu neid kaitsta, kuid nad ei väitnud enesekindlalt, et ta seda ka teeb. Seepärast nad vastasid: „Kui see nii peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, päästa meid lõõmavast ahjust” (Taaniel 3:17). Tõepoolest, kuigi ahi oli köetud tavalisest seitse korda kuumemaks, ei valmistanud see mingeid raskusi nende kõikvõimsale Jumalale. Ta kaitses neid tõesti ja kuningas oli sunnitud tunnistama: „Pole ühtki teist jumalat, kes suudaks päästa nii nagu tema” (Taaniel 3:29).

¹¹ Jehoova ilmutas oma kaitsejõudu tõeliselt tähelepanuväärselt ka siis, kui ta kandis oma ainusündinud Poja elu juudi neitsi Maarja emaihusse. Ingel ütles Maarjale: „Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja.” Ingel selgitas: „Sinu peale tuleb püha vaim ja Kõigekõrgema jõud varjab sind” (Luuka 1:31, 35). Võib tunduda, et Jumala Poeg pole kunagi varem olnud nii kaitsetus olukorras. Kas tema ema inimlik patt ja ebatäiuslikkus kahjustab loodet? Kas Saatan suudab vigastada või tappa selle Poja enne, kui ta sünnib? See on võimatu! Põhimõtteliselt moodustas Jehoova kaitsva müüri ümber Maarja, et mitte miski – ei ebatäiuslikkus, mingi kahjulik mõju, ükski mõrtsukamõtetega inimene ega ainuski deemon – ei saaks kahjustada kasvavat loodet viljastumisest alates. Jehoova kaitses Jeesust ka tema lapseeas (Matteuse 2:1–15). Kuni Jumala määratud ajani oli tema kallis Poeg väljaspool hädaohtu.

12. Miks kaitses Jehoova imeliselt mõningaid isikuid Piibli aegadel?

¹² Miks Jehoova kaitses mõningaid inimesi sellisel imelisel viisil? Paljudel juhtudel kaitses Jehoova üksikisikuid selleks, et kaitsta midagi palju tähtsamat: oma eesmärgi täitumist. Näiteks väikese Jeesuse ellujäämine oli hädavajalik, et võiks täituda Jumala eesmärk, millest lõppkokkuvõttes sõltub kogu inimkonna heaolu. Ülestähendused Jumala kaitsejõu paljude väljenduste kohta on osa inspireeritud Pühakirjast, mis „on kirjutatud meile õpetuseks; niisiis aitab pühakiri meil vastu pidada ja julgustab meid, et meil oleks lootust” (Roomlastele 15:4). Jah, need näited kasvatavad meis usku, et meie Jumal on kõikvõimas. Aga millist kaitset me võime oodata Jumalalt tänapäeval?

13. Kas Jehoova on kohustatud meie heaks imesid tegema? Selgita.

¹³ Jumala kaitse ei tähenda seda, et ta on kohustatud meie heaks imesid tegema. Ei, meie Jumal ei garanteeri meile probleemideta elu selles vanas süsteemis. Paljud ustavad Jehoova teenijad kogevad ränki raskusi, mida põhjustavad vaesus, sõjad, haigused ja surm. Jeesus ütles oma jüngritele selgelt, et neid kui üksikisikuid võidakse usu pärast hukata. Seepärast rõhutas Jeesus, et tuleb lõpuni vastu pidada (Matteuse 24:9, 13). Kui Jehoova kasutaks oma jõudu, et meid kogu aeg raskustest imeliselt päästa, siis Saatan kahtlemata teotaks Jehoovat ja seaks kahtluse alla, kas me oleme Jumalale tõeliselt ustavad (Iiob 1:9, 10).

14. Millistest näidetest ilmneb, et Jehoova ei kaitse oma teenijaid alati samal viisil?

¹⁴ Isegi Piibli aegadel ei kasutanud Jehoova oma kaitsejõudu, et varjata igat enda teenijat enneaegse surma eest. Näiteks hukkas Herodes apostel Jaakobuse aastal 44 m.a.j, kuid natuke aega hiljem pääses Peetrus „Herodese käest” (Apostlite teod 12:1–11). Jaakobuse vend Johannes aga elas kauem nii Peetrusest kui Jaakobusest. On selge, et me ei saa oodata, et meie Jumal kaitseks kõiki oma teenijaid samal kombel. Pealegi tabavad meid kõiki „ettearvamatud sündmused” (Koguja 9:11). Kuidas siis Jehoova meid tänapäeval kaitseb?

15., 16. a) Milliseid tõendeid on selle kohta, et Jehoova on füüsiliselt kaitsnud oma kummardajaid kui gruppi? b) Miks me võime kindlad olla, et Jehoova kaitseb oma teenijaid nii nüüd kui ka „suure viletsuse” ajal?

¹⁵ Vaadelgem kõigepealt, kuidas Jumal meid füüsiliselt kaitseb. Meie kui Jehoova kummardajad võime grupina sellises kaitses kindlad olla. Ilma selleta oleksime Saatanale kerge saak. Mõtle järgmisele asjaolule: Saatan, kes on „selle maailma valitseja”, teeks puhtale jumalateenistusele suurima heameelega täieliku lõpu (Johannese 12:31; Ilmutus 12:17). Mõned vägevaimad valitsused maa peal on keelustanud meie kuulutustöö ja on üritanud meid minema pühkida. Kuid Jehoova rahvas on jäänud kindlaks ja on lakkamata edasi kuulutanud! Miks pole võimsad rahvad suutnud peatada selle suhteliselt väikese ja näiliselt kaitsetu kristlaste grupi tegevust? Sest Jehoova on varjanud meid oma võimsate tiibadega! (Laul 17:7, 8.)

¹⁶ Kuidas on lugu füüsilise kaitsega tulevase „suure viletsuse” ajal? Me ei pea kartma seda aega, mil Jumal viib täide oma kohtuotsused, sest „Jehoova teab, kuidas päästa jumalakartlikke inimesi katsumustest, ent ülekohtuseid hoida kohtupäevaks, et nad hävitada” (Ilmutus 7:14; 2. Peetruse 2:9). Enne seda aega võime aga alati kindlad olla kahes asjas. Esiteks ei lase Jehoova oma lojaalseid teenijaid mitte kunagi maa pealt kaotada. Teiseks annab ta laitmatuse säilitajaile tasuks igavese elu oma õiglases uues maailmas – ja kui vaja, teeb ta seda ülestõusmise kaudu. Nende jaoks, kes surevad, ei leidu turvalisemat paika kui Jumala mälu (Johannese 5:28, 29).

17. Kuidas kaitseb Jehoova meid oma Sõna kaudu?

¹⁷ Juba nüüd kaitseb Jehoova meid oma elava „sõna” abil, mille motiveeriv jõud ravib südame haavu ja muudab elusid (Heebrealastele 4:12). Selle põhimõtteid rakendades võime mõnes mõttes kaitsta ennast ka füüsilise kahju eest. „Mina, Jehoova, olen sinu Jumal, kes õpetab sulle, mis on kasulik,” ütleb Jesaja 48:17. Vähimagi kahtluseta võib Jumala Sõnaga kooskõlas elamine parandada meie tervist ja pikendada eluiga. Näiteks, kuna me rakendame Piibli nõuannet hoiduda hoorusest ja puhastada ennast rüvedusest, väldime seega ebapuhtaid teguviise ja kahjulikke harjumusi, mis laastavad paljude jumalatute inimeste elu (Apostlite teod 15:29; 2. Korintlastele 7:1). Kui tänulikud me küll oleme selle kaitse eest, mida pakub meile Jumala Sõna!

18. Millist kaitset pakub Jehoova meile vaimses mõttes?

¹⁸ Kõige tähtsam on see, et Jehoova pakub meile vaimset kaitset. Meie armastav Jumal kaitseb meid vaimse kahju eest sel viisil, et varustab meid kõigega, mida vajame katsumustes vastupidamiseks ja temaga heade suhete säilitamiseks. Nii tegutseb Jehoova selle nimel, et tagada meile elu mitte üksnes mõneks lühikeseks aastaks, vaid kogu igavikuks. Mõtle mõningatele abinõudele, mida Jumal on andnud selleks, et kaitsta meid vaimselt.

19. Kuidas aitab Jehoova vaim meil hakkama saada iga raskusega, mida kohtame?

¹⁹ Jehoova ’kuulab palvet’ (Laul 65:2). Kui tundub, et eluraskused käivad üle jõu, võime ammutada palju kergendust sellest, et valame oma südame tema ette (Filiplastele 4:6, 7). Kuigi Jumal ei kõrvalda meie katsumusi ime kaudu, võib ta vastuseks meie südamlikele palvetele anda tarkust, kuidas nendega toime tulla (Jaakobuse 1:5, 6). Peale selle annab Jehoova püha vaimu neile, kes seda temalt paluvad (Luuka 11:13). See võimas vaim aitab meil hakkama saada iga katsumusega, mida kohtame. See annab meile „jõu, mis ületab tavapärase”, nii et suudame vastu pidada ajani, mil Jehoova teeb kõigile piinarikastele probleemidele lõpu uues maailmas, mis on nüüd juba nii lähedal (2. Korintlastele 4:7).

20. Kuidas me kogeme Jehoova kaitsejõudu oma kaasteenijate kaudu?

²⁰ Mõnikord võime kogeda Jehoova kaitsejõudu oma kaasteenijate kaudu. Jehoova on kogunud oma rahva ülemaailmsesse „vennaskonda” (1. Peetruse 2:17; Johannese 6:44). Selle vennaskonna südamlikkuses me näeme elavat tõendit, kuidas Jumala püha vaimu jõud avaldab inimestele head mõju. See vaim toob meis esile vilja – meeldivaid, väärtuslikke omadusi, mille hulgas on armastus, lahkus ja headus (Galaatlastele 5:22, 23). Kui me siis satume hätta ja kaasusklik tunneb soovi anda meile kasulikku nõu või pakkuda vajalikku lohutust, võime tänada Jehoovat nende kaitsva hoole väljenduste eest.

21. a) Millist õigeaegset vaimset toitu annab Jehoova „ustava ja aruka orja” kaudu? b) Kuidas on sulle osutunud kasulikuks see, mida Jehoova on teinud, et kaitsta meid vaimses mõttes?

²¹ Jehoova annab meie kaitseks veel midagi: õigeaegset vaimset toitu. Et aidata meil oma Sõnast jõudu ammutada, on Jehoova pannud ametisse „ustava ja aruka orja”, et see jagaks vaimset toitu. See ustav ori kasutab nii trükisõna, sealhulgas ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”, kui ka veebisaiti jw.org, koosolekuid, kokkutulekuid ja konvente, et anda meile „toitu õigel ajal” – seda, mida vajame just siis, kui me seda vajame (Matteuse 24:45). Kas oled kristlikul koosolekul kunagi kuulnud mõnda mõtet – kommentaaris, kõnes või isegi palves –, mis andis sulle just seda jõudu ja julgustust, mida vajasid? Kas on sinu elu mõjutanud mõni artikkel meie ajakirjas? Pea meeles, et Jehoova on kõik need asjad kättesaadavaks teinud, et kaitsta meid vaimses mõttes.

22. Kuidas kasutab Jehoova jõudu ja kuidas on see kooskõlas meie parimate huvidega?

²² Jehoova on kindlasti „kilbiks neile, kes ta juurest varju otsivad” (Laul 18:30). Me mõistame, et ta ei kasuta jõudu selleks, et kaitsta meid praegu kõigi õnnetuste eest. Kuid ta kasutab kaitsejõudu alati selleks, et kindlustada oma eesmärgi täitumine. Seda tehes arvestab ta kaugemas plaanis oma rahva parimaid huve. Kui me tuleme Jehoova ligi ja jääme tema armastusse, annab ta meile igavese elu täiuslikkuses. Seda väljavaadet meeles hoides võime tõesti suhtuda igasugusesse kannatusse praeguses maailmas, nagu oleks see „hetkeline ja kerge” (2. Korintlastele 4:17).