Looja võib su elu mõttekamaks muuta

”Kiitku nad Jehoova nime, sest kui tema käskis, siis nad loodi!” (LAUL 148:5)

1., 2. a) Millisele küsimusele me peaksime mõtlema? b) Kuidas on loomine seotud Jesaja küsimusega?

”KAS sa ei tea?” See võib tunduda vaid suunava küsimusena, millele paljud vastaksid: ”Mida ma ei tea?” Kuid see on tõsine küsimus. Vastust sellele võime kõige paremini mõista siis, kui paneme tähele selle küsimuse tausta — Piibli Jesaja raamatu 40. peatükki. Selle pani kirja vanal ajal elanud heebrealane Jesaja, mistõttu see küsimus on iidne. Kuid see on ka vägagi tänapäevane, sest ta on seotud sinu elu sügavama mõttega.

² Kuna see tekstis Jesaja 40:28 esitatud küsimus on nii tähtis, väärib ta meie terast tähelepanu: ”Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste looja.” (Meie kursiiv.) Niisiis on siin jutt teadmisest, mis puudutab maa Loojat, ning kontekst näitab, et sellega on seotud rohkem kui vaid maa. Kaks salmi varem kirjutas Jesaja tähtedest: ”Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt .. Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!”

 3. Isegi kui sa tead Looja kohta palju, miks peaksid sa tahtma temast veel rohkem teada?

³ Jah, küsimus ”Kas sa ei tea?” puudutab tegelikult meie universumi Loojat. Sa ise oled ehk veendunud, et Jehoova Jumal on ”maailma otste looja”. Sa võid ka teada palju tema isiksusest ja toimimisviisidest. Aga mida teha siis, kui sa kohtad mõnd meest või naist, kes kahtleb Looja olemasolus ja ilmselt ei tea, milline ta on? Kohtumine sellise inimesega ei peaks sind üllatama, sest on miljoneid inimesi, kes ei tunne Loojat või ei usu temasse (Laul 14:1; 53:2).

 4. a) Miks on praegu kohane mõelda Loojale? b) Milliseid vastuseid ei suuda teadus meile anda?

⁴ Koolid kasvatavad palju skeptikuid, kes arvavad, et teadus annab nüüd või tulevikus vastused universumi ja elu päritolu kohta. Raamatus ”Elu tekkimine” (prantsuskeelse originaali tiitel: Aux Origines de la Vie) märgivad autorid Hagene ja Lenay: ”Elu tekkimise üle vaieldakse veel 21. sajandi algulgi. See probleem, mida on nii raske lahendada, nõuab uurimistööd kõigis valdkondades — alustades kosmose ääretutest avarustest ja lõpetades mateeria lõputu sügavusega.” Viimane peatükk ”Küsimus jääb” möönab siiski: ”Me oleme uurinud mõningaid teaduslikke vastuseid küsimusele: kuidas elu maa peale tekkis? Aga miks elu tekkis? Kas elul on siht? Neile küsimustele teadus vastata ei suuda. See otsib vastuseid ainult küsimusele ”kuidas?”. ”Kuidas?” ja ”miks?” on kaks täiesti erinevat küsimust. [— — —] Küsimusele ”miks?” peab leidma vastuse filosoofia, religioon ja eelkõige igaüks ise.”

Vastuste ja mõtte leidmine

 5. Millistele inimestele võib see eriti kasulik olla, kui nad Looja kohta rohkem teada saavad?

⁵ Jah, me tahame aru saada, miks eksisteerib elu — eriti aga seda, miks meie olemas oleme. Lisaks sellele me peaksime olema huvitatud inimestest, kes pole veel jõudnud järeldusele, et Looja on olemas, ja teavad kindlasti vähe tema tegutsemisviisidest. Või mõtle neile, kes oma tausta tõttu käsitavad Jumalat hoopis teistsugusena, kui Piibel temast räägib. Miljardid on kasvanud üles Idamaades või mujal, kus enamik inimesi ei mõtle isikulisest Jumalast, reaalsest olendist, kellel on ligitõmbav isiksus. Neile toob sõna ”jumal” meelde vaid mingi ebamäärase väe või abstraktse põhjuse. Nad ei tea, kes on Looja ja millised on tema toimimisviisid. Kui nemad või miljonid teised sarnaste vaadetega inimesed veenduksid, et Looja on olemas, millist kasu nad küll saaksid, sealhulgas väljavaate saada igavene elu! Nad võiksid leida ka midagi, mis on tõesti haruldane — tõelise mõtte, tõelise eesmärgi ja meelerahu oma elus.

 6. Kuidas sarnaneb tänapäeval paljude elu sellega, mida koges Paul Gauguin ja kujutas üks tema maal?

⁶ Toome näite. Aastal 1891 läks prantsuse kunstnik Paul Gauguin otsima sisukat elu Prantsuse Polüneesiast, mis paistis olevat lausa paradiis. Ent tema kombelõtv minevik tõi kaasa haiguse nii talle endale kui ka teistele. Tajudes surma lähedust, maalis ta suure pildi, mille kaudu ta näis ’tõlgendavat elu ühe suure müsteeriumina’. Kas sa tead, mis Gauguin sellele maalile nimeks pani? ”Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?” Ehk oled kuulnud teisigi taolisi küsimusi esitamas. Paljud teevad seda. Aga kui nad ei leia rahuldustpakkuvaid vastuseid — elu tõelist mõtet —, siis kuhu on neil minna? Nad võivad jõuda järeldusele, et nende elu erineb üpris vähe loomade omast (2. Peetruse 2:12).a

7., 8. Miks ei piisa üksnes teaduslikest uuringutest?

⁷ Seega mõistad sa ehk, miks võis selline inimene nagu füüsikaprofessor Freeman Dyson kirjutada: ”Ma olen heas seltskonnas, kui esitan taas samu küsimusi, mida esitas ka Iiob. Miks me kannatame? Miks on maailm nii ebaõiglane? Miks on tarvis valu ja traagikat?” (Iiob 3:20, 21; 10:2, 18; 21:7.) Nagu märkisime, pöörduvad paljud vastuste saamiseks Jumala asemel teaduse poole. Bioloogid, okeanograafid ja teised avardavad meie teadmisi maakerast ja selle elustikust. Pöörates uuriva pilgu teises suunas, õpivad astronoomid ja füüsikud üha paremini tundma meie Päikesesüsteemi, tähti, koguni kaugeid galaktikaid. (Võrdle 1. Moosese 11:6.) Millistele mõistlikele järeldustele võivad need faktid osutada?

⁸ Mõned teadlased kõnelevad universumis väljenduvast Jumala ”mõistusest” või tema ”käekirjast”. Kuid kas seejuures võib jääda asja tuum märkamata? Ajakirjas ”Science” märgiti: ”Öeldes, et kosmoloogia toob selgust Jumala ”mõistuse” või ”käekirja” kohta, panevad teadlased jumaliku olendi arvele selle, mis lõppkokkuvõttes on ehk vähemoluline aspekt seoses universumiga — selle füüsikalise struktuuri.” Füüsik ja Nobeli auhinna laureaat Steven Weinberg kirjutas koguni: ”Mida arusaadavam universum näib, seda mõttetum ta tundub.”

 9. Millised tõendid võivad aidata meil ja teistel Looja kohta teadmisi omandada?

⁹ Sellegipoolest võid sina olla nende miljonite hulgas, kes on seda asja tõsiselt uurinud ja kes mõistavad, et tõeline elu mõte on seotud Looja tundmisega. Tuleta meelde, mida kirjutas apostel Paulus: ”Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad [inimesed] ei saa endid vabandada” (Roomlastele 1:20, EP 97). Jah, meie maailma ja meie kohta leidub fakte, mis võivad aidata inimestel Loojat ära tunda ja ühenduses temaga elule mõtte leida. Vaadelgem lühidalt kolme sellekohast aspekti: meid ümbritsevat universumit, elu päritolu ja meie vaimseid võimeid.

Põhjused uskumiseks

10. Miks me peaksime mõtlema ”algusele”? (1. Moosese 1:1; Laul 111:10)

¹⁰ Kuidas tekkis meie universum? Kosmoseteleskoope ja -uuringuid puudutavate teadete põhjal oled sa ehk tuttav enamiku teadlaste arvamusega, et meie universum pole mitte alati olemas olnud. Tal oli algus ning ta paisub pidevalt. Millele see viitab? Kuulakem, mida ütleb astronoom Sir Bernard Lovell: ”Kui Universum oli kord mingil minevikuhetkel üliväikses ja ülitihedas, lausa singulaarses olekus, oleme sunnitud küsima, mis oli enne. [— — —] Me oleme sunnitud seisma silmitsi Alguse probleemiga.”

11. a) Kui suur on universum? b) Millele osutab universumis valitsev täpsus?

¹¹ Universumi, kaasa arvatud meie maakera ehituses ilmneb hämmastav täppishäälestus. Näiteks on meie Päikese ja teiste tähtede kaks tõesti tähelepanuväärset omadust pikaajaline efektiivsus ja stabiilsus. Praeguste hinnangute kohaselt ulatub galaktikate arv nähtavas universumis 50 miljardist (50000000000) kuni 125 miljardini. Meie Linnutee galaktikas on miljardeid ja miljardeid tähti. Mõtle nüüd järgmisele asjale. Me teame, et automootoris peavad kütus ja õhk täpses vahekorras olema. Kui sul on auto, võid sa palgata õppinud mehaaniku reguleerima selle mootorit, et su auto töötaks ühtlasemalt ja tõhusamalt. Kui juba mootori puhul on tähtis selline täpsus, mida siis veel öelda näiteks meie efektiivselt ”põleva” Päikese kohta? On selge, et peamised jõud, mis siin toimivad, on täpselt häälestatud selleks, et maakeral oleks võimalik elu. Kas see tekkis vaid juhuslikult? Vanal ajal elanud Iiobilt küsiti: ”Kas sina kuulutasid välja taevas valitsevad seadused või määrasid kindlaks loodusseadused maa peal?” (Iiob 38:33, The New English Bible). Seda pole teinud ükski inimene. Kust on selline täpsus siis pärit? (Laul 19:2.)

12. Miks pole rumal arvata, et loomistöö taga on vägev Intelligents?

¹² Kas see võiks olla pärit milleltki või kelleltki, keda inimese silm ei suuda näha? Mõtle sellele küsimusele tänapäeva teaduse valguses. Enamik astronoome nõustub praegu sellega, et on olemas väga võimsad taevakehad — mustad augud. Neid musti auke pole võimalik näha, ent ometi on asjatundjad veendunud nende olemasolus. Sarnaselt sellega teatab Piibel, et on olemas teine maailm, kus eksisteerivad vägevad olendid, keda pole võimalik näha — vaimolendid. Kui on olemas sellised võimsad nähtamatud olendid, kas pole siis usutav, et universumis kõikjal väljenduv täpsus on saanud alguse vägevalt Intelligentsilt? (Nehemja 9:6.)

13., 14. a) Mida on teadus elu päritolu kohta tegelikult tõestanud? b) Millele osutab elu olemasolu maa peal?

¹³ Teine mõttekäik, mis võib aidata inimestel tunnustada Loojat, puudutab elu päritolu. Pärast Louis Pasteuri katseid on leidnud tunnustust fakt, et elu ei teki eimillestki isetärkamise teel. Kuidas siis elu maa peal tekkis? Teadlased üritasid 1950-ndatel aastatel tõestada, et see võis aegamööda areneda mingis ürgookeanis, kui välgud pidevalt algset atmosfääri pommitasid. Ent hilisemad tõendid näitavad, et selline maismaaelu teke pole tõenäoline, sest taolist atmosfääri pole kunagi eksisteerinud. Seepärast otsivad mõned teadlased vähempuudulikku selgitust. Kuid kas ka neil jääb asja tuum märkamata?

¹⁴ Briti teadlane Sir Fred Hoyle, kes on pühendanud aastakümneid universumi ja siinse elu uurimisele, märkis: ”Selle asemel et nõustuda fantastiliselt väikese tõenäosusega, et elu on tekkinud tänu pimedatele loodusjõududele, paistab olevat arukam oletada, et elu teke oli ettekavatsuslik mõistuslik akt.” Jah, mida rohkem me õpime tundma elu imesid, seda loogilisem on see, et elul on mõistuslik Allikas. (Iiob 33:4; Laul 8:4, 5; 36:10; Apostlite teod 17:28.)

15. Miks võib öelda, et sa oled unikaalne?

¹⁵ Niisiis on esimene arutluskäik seotud universumiga ja teine elu tekkimisega maa peal. Nüüd pane tähele kolmandat — meie endi unikaalsust. Kuna iga inimene on mitmel moel unikaalne, oled seda järelikult ka sina. Kuidas nii? Arvatavasti oled kuulnud, kuidas peaaju võrreldakse võimsa arvutiga. Hiljutised avastused näitavad aga, et selline võrdlus jätab palju soovida. Üks Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlane lausus: ”Tänapäeva arvutid ei saa ka 4-aastasele inimlapsele ligilähedalegi tema võimekuse osas näha, kõnelda, liigutada või kasutada tervet mõistust [—] Arvatakse, et ka kõige võimsama superarvuti infotöötlusjõudlust võib võrrelda teo närvisüsteemiga — mis on vaid kübeke sellest võimsusest, mida kasutab superarvuti [sinu] koljuõõnes.”

16. Millele viitab sinu keeleoskus?

¹⁶ Aju on see, mis võimaldab sul rääkida mingit keelt. Ehkki on inimesi, kes kõnelevad kahte, kolme või enamatki keelt, teeb meid unikaalseks juba võime üheski keeles kõnelda. (Jesaja 36:11; Apostlite teod 21:37—40.) Professorid Fouts’id küsisid: ”Kas ainult inimene .. on suuteline keele vahendusel suhtlema? .. muidugi suhtlevad kõik kõrgemad loomad .. žestide, lõhnade, häälitsuste, hüüdude ja laulude ning mesilased koguni tantsu abil. Ent erinevalt inimesest ei paista loomadel olevat struktureeritud grammatilist keelt. Ja mis võib olla ülimalt tähendusrikas: loomad ei joonista kujundilisi pilte. Parimal juhul nad vaid kriipseldavad.” Tõepoolest, üksnes inimesed oskavad kasutada oma aju, et rääkida keeli ja joonistada mõttekaid pilte. (Võrdle Jesaja 8:1; 30:8; Luuka 1:3.)

17. Kui põhjalik erinevus on selles, mida näeb peeglisse vaadates loom ja mida inimene?

¹⁷ Lisaks sellele oled sa teadlik iseendast — sul on eneseteadvus. (Õpetussõnad 14:10.) Kas oled pannud tähele, kuidas lind, koer või kass näeb peeglist omaenda kujutist ja hakkab seda siis nokaga toksima, selle peale urisema või seda ründama? Ta arvab nägevat teist looma ega tunne iseennast ära. Seevastu tead sina peeglisse vaadates, et see oled seal sina (Jakoobuse 1:23, 24). Sa võid kontrollida oma välimust või mõelda sellele, milline sa mõne aasta pärast välja näed. Loomad seda ei tee. Jah, sinu aju teeb sind unikaalseks. Kes selle eest tunnustust väärib? Kuidas muidu tekkis sinu aju, kui seda ei loonud Jumal?

18. Millised mõistuse võimed eristavad sind loomadest?

¹⁸ Aju võimaldab sul hinnata ka kunsti ja muusikat ning kasutada moraalitaju. (2. Moosese 15:20; Kohtumõistjate 11:34; 1. Kuningate 6:1, 29—35; Matteuse 11:16, 17.) Miks sinul, aga mitte loomadel? Nemad kasutavad oma aju eelkõige selleks, et rahuldada koheseid vajadusi: toidu hankimiseks, paarilise leidmiseks või pesa ehitamiseks. Üksnes inimesed mõtlevad kaugemale praegusest hetkest. Mõni mõtleb isegi sellele, millist mõju avaldavad tema teod keskkonnale ja tema järeltulijatele kauges tulevikus. Miks? Koguja 3:11 ütleb inimeste kohta: ”[Looja] on nende südamesse pannud ka igaviku.” Jah, sinu võime mõelda igaviku tähendusele või kujutleda lõputut elu on midagi erilist.

Lase Loojal oma elu mõttekamaks muuta

19. Millist kolmeosalist mõttekäiku võiksid sa kasutada selleks, et aidata teistel mõelda Loojale?

¹⁹ Me oleme puudutanud vaid kolme valdkonda: mõõtmatus universumis ilmnevat täpsust, elu päritolu maakeral ning inimaju ja selle erisuguste võimete vaieldamatut unikaalsust. Millele need kolm osutavad? Järgnevalt toome mõttekäigu, mida sa võid kasutada, aitamaks teistel järeldusele jõuda. Esmalt võiksid küsida: kas universumil on olnud algus? Enamik inimesi nõustuks, et on. Seejärel küsi: kas see algus oli ilma mingi põhjuseta või oli sellel põhjus? Enamik tajub, et universumi algusel oli põhjus. Sel teel jõuame viimase küsimuseni: kas alguse põhjustas miski igavikuline või keegi igavikuline? Selliste selgelt ja loogiliselt esitatud küsimuste abil võib aidata paljudel jõuda järeldusele: Looja peab olemas olema! Kas sel juhul pole siis võimalik, et elul on mõte?

20., 21. Miks on Looja tundmine meile oluline elu mõtte leidmisel?

²⁰ Kogu meie olemasolu, kaasa arvatud moraalitaju ja moraal ise peavad olema seotud Loojaga. Dr Rollo May kirjutas kord: ”Ainus piisav alus, millele moraal võib toetuda, on tõeline elu mõte.” Kust seda leida? Ta jätkas: ”See tõeline alus on Jumala olemus. Jumala põhimõtted on need, millele rajaneb elu loomise algusest kuni selle lõpuni.”

²¹ Seega me võime hästi mõista, miks ilmutas laulukirjutaja nii alandlikkust kui ka tarkust, kui ta anus Loojat: ”Jehoova, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Pane mind kulgema sinu tõeteed ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal” (Laul 25:4, 5). Kui laulik õppis Loojat paremini tundma, muutus tema elu kindlasti mõttekamaks, eesmärgikindlamaks ja sihipärasemaks. See võib ka meie kõigi puhul paika pidada (2. Moosese 33:13).

22. Mis on seotud Looja toimimisviiside tundmaõppimisega?

²² Looja tee tundmaõppimisega on seotud ka täpsemad teadmised selle kohta, millised on nii tema isiksus kui ka toimimisviisid. Aga kuna Looja on nähtamatu ja aukartustäratavalt võimas, kuidas võime siis teda paremini tundma õppida? Järgmine artikkel arutab seda.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Miks on meil tarvis universumi kohta rohkemat kui vaid teaduslikku informatsiooni?

◻ Millele sa võiksid osutada, aitamaks teistel mõelda Loojale?

◻ Miks on Looja tundmine rahuldustpakkuva elumõtte leidmiseks oluline tegur?

[Joonis/pilt lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Millise järelduse teed sina?

Meie universumil

↓ ↓

pole algust on algus

↓ ↓

põhjuseta põhjusega

↓ ↓

põhjustajaks põhjustajaks

miski keegi

igavikuline igavikuline

[Pilt lk 15]

Universumi ääretus ja täpsus on pannud paljusid mõtlema Loojale

[Allikaviide]

Leheküljed 15 ja 18: Jeff Hester (Arizona State University) ja NASA