Miks me peame tundma Jumala nime
„IGAÜKS, kes hüüab appi Issanda [„Jehoova”, UM] nime, päästetakse” (Roomlastele 10:13). Nende sõnadega rõhutas apostel Paulus, kui oluline on meil tunda Jumala nime. Tema ütlus toob meid tagasi esialgse küsimuse juurde: „Miks mainis Jeesus oma eeskujupalves Jumala nime ’pühitsemist’ kohe alguses, enne nii paljusid teisi olulisi asju?” Et sellest aru saada, peame tegema endile pisut põhjalikumalt selgeks kahe võtmesõna tähenduse.
Esiteks, mida tegelikult tähendab sõna ’pühitsema’? Sõna-sõnalt tähendab see „pühaks tegema”. Aga kas Jumala nimi ei ole juba püha? Muidugi on! Kui me pühitseme Jumala nime, ei tee me seda pühamaks, kui see on. Me pigemini tunnustame selle pühadust, peame seda eriliseks ning hoiame suures aus. Kui me palvetame Jumala nime pühitsemise eest, siis peame silmas igatsetud aega, mil kogu loodu seda nime pühaks peab.
Teiseks, milline täpselt on sõna „nimi” tegelik tähendus? Oleme näinud, et Jumalal on nimeks Jehoova ning et tema nimi esineb Piiblis tuhandeid kordi. Oleme ka arutanud, kui tähtis on see nimi tema õigesse kohta Piibli teksti tagasi panna. Kui Jumala nime seal poleks, siis kuidas saaksid minna täide lauliku sõnad: „Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Jehoova!”? (Laul 9:11.)
Aga kas ’Jumala nime tundmine’ tähendab ainult mõistusega teadmist, et Jumala nimi on heebrea keeles JHWH või eesti keeles Jehoova? Ei, see tähendab midagi enamat. Kui Mooses oli Siinai mäel, siis „Jehoova tuli pilves maha ja astus sinna tema juurde ja tema hüüdis [„kuulutas”, UM] Jehoova nime” (meie kursiiv). Mida see Jehoova nime kuulutamine hõlmas? Tema järgmiste omaduste kirjeldamist: „Jehoova! Jehoova! halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja tõest” (2. Moosese 34:5, 6, Suur Piibel). Ja veel ütles Mooses veidi aega enne oma surma iisraellastele: „Ma kuulutan Jehoova nime.” Mis sellele järgnes? Mooses mainis mõningaid Jumala ülevaid omadusi ning tegi siis kokkuvõtte sellest, mida Jumal oli Iisraeli heaks oma nime pärast korda saatnud (5. Moosese 32:3—43). Niisiis, Jumala nime tunda tähendab õppida, mida see nimi kajastab, ja kummardada Jumalat, kes seda nime kannab.
Et Jehoova on seostanud oma nime enda omaduste, eesmärkide ja tegudega, siis võime mõista, miks Piibel ütleb, et Jumala nimi on püha (3. Moosese 22:32). See on ülev, suur, aukartustäratav ja kättesaamatult kõrge (Laul 8:2; 99:3; 148:13). Jumala nimi on tõepoolest midagi enamat kui pelgalt mingi tähis. Selles kajastub Tema isiksus. See ei olnud ainult ajutine nimi, mida pidi mõnda aega kasutatama ning siis asendatama tiitliga nagu näiteks „Issand”. Jehoova ise ütles Moosesele: „Jehoova, .. see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!” (2. Moosese 3:15.)
Üritagu inimene mida tahes, ta ei saa iial Jumala nime maa pealt kaotada. „Päikesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur, ütleb vägede Jehoova!” (Malakia 1:11; 2. Moosese 9:16; Hesekiel 36:23.)
Järelikult on Jumala nime pühitsemine tähtsam kui miski muu. Kõik Jumala eesmärgid on seotud tema nimega. Inimkonna probleemid algasid, kui Saatan esimesena teotas Jehoova nime, nimetades Teda tegelikult valetajaks ning kõlbmatuks inimsugu valitsema (1. Moosese 3:1—6; Johannese 8:44). Alles siis, kui Jumala nimi on süüdistustest täiesti vabastatud, saab inimkond nautida täielikku kergendust Saatana vale hukatuslikest tagajärgedest. Sellepärast paluvadki kristlased nii innukalt Jumala nime pühitsemise eest. Aga selle pühitsemise heaks saavad nad ka midagi teha.
Kuidas me saame Jumala nime pühitseda?
Üks viise on rääkida teistele Jehoovast ja näidata, et inimkonna ainus lootus on tema Kuningriik, mida valitseb Jeesus Kristus (Ilmutuse 12:10). Praegusel ajal teevad seda paljud, nõnda et täitumas on järgmised Jesaja prohvetiennustuse sõnad: „Sel päeval te ütlete: ’Tänage Jehoovat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et tema nimi on kõrge! Ülistage Jehoovat, sest tema on teinud suuri asju, saagu see teatavaks kogu maal!’ ” (Jesaja 12:4, 5).
Teine viis on kuuletuda Jumala seadustele ja käskudele. Jehoova ütles Iisraeli rahvale: „Pidage siis minu käske ja tehke nende järgi! Mina olen Jehoova! Ja ärge teotage minu püha nime, ma tahan olla pühitsetud Iisraeli laste seas! Mina olen Jehoova, kes teid pühitseb” (3. Moosese 22:31, 32).
Kuidas pühitses Jehoova nime see, et iisraellased Tema Seadusest kinni pidasid? Tema nimi oli iisraellastele Seaduse andmisel aluseks (2. Moosese 20:2—17). Järelikult, kui nad Seadusest kinni pidasid, ilmutasid nad selle nime vastu kohast austust ja lugupidamist. Pealegi oli iisraellastele kui rahvale antud Jehoova nimi (5. Moosese 28:10; 2. Ajaraamat 7:14). Kui nad tegutsesid õigesti, tõi see talle kiitust, nõnda nagu laps toob hea käitumisega oma isale au.
Teisest küljest, kui iisraellased ei pidanud Jumala Seadusest kinni, teotasid nad tema nime. Seepärast öeldakse Piiblis, et sellised patud nagu ebajumalatele ohverdamine, vale vandumine, vaeste rõhumine ja hooramine on ’Jumala nime teotamine’ (3. Moosese 18:21; 19:12; Jeremija 34:16; Hesekiel 43:7).
Ka kristlastele anti käsud Jumala nimel (Johannese 8:28). Ja ka nemad on seotud Jehoova ’nimele kogutud rahvaga’ (Apostlite teod 15:14, UT). Seega kristlane, kes siiralt palvetab: „Pühitsetud olgu sinu nimi”, pühitseb seda nime oma eluteel, kui kuuletub kõikidele Jumala käskudele (1. Johannese 5:3). See hõlmab ka kuuletumist käskudele, mida on andnud Jumala Poeg Jeesus, kes alati ülistas oma Isa (Johannese 13:31, 34; Matteuse 24:14; 28:19, 20).
Hukkamise eelõhtul rõhutas Jeesus, kui tähtis on Jumala nimi kristlastele. Öelnud oma Isale: „Ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan seda teada”, selgitab ta edasi: „Selleks, et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes!” (Johannese 17:26, meie kursiiv). Jumala nime tundmaõppimine tähendas jüngritele ka seda, et nad isiklikult said tunda Jumala armastust. Jeesus võimaldas neil õppida tundma Jumalat kui armastavat Isa (Johannese 17:3).
Mida see sulle tähendab
Esimesel sajandil ütles jünger Jakoobus ühel kristlike apostlite ja vanemate meeste koosolekul Jeruusalemmas: „Siimeon on just kirjeldanud, kuidas Jumal ise algusest peale on pidanud hoolt, et koguda ka paganate [„rahvaste”, UM] seast üht rahvast oma nimele.” Kas sind võib näha nende seas, keda Jumal kogub kui üht „rahvast oma nimele”, kui sa ei kasuta ega kanna seda nime? (Apostlite teod 15:14, UT.)
Kuigi paljud tõrguvad Jehoova nime kasutamast ning hulk piiblitõlkijaid jätab selle oma tõlgetest välja, on miljonid inimesed kõikjal maailmas võtnud rõõmuga vastu eesõiguse kanda Jumala nime, kasutada seda mitte ainult jumalakummardamisel, vaid ka igapäevases kõnes, ja kuulutada seda teistele. Kui keegi räägib sulle Piibli Jumalast ja kasutab nime Jehoova, siis millise usulise rühmitusega sa teda seostaksid? Maailmas on vaid üks rühmitus, kes kasutab kummardamisel regulaarselt Jumala nime just nõnda, nagu seda tegid tema kummardajad muistsetel aegadel. Need on Jehoova tunnistajad.
Piiblil põhinev nimi Jehoova tunnistajad osutab selgelt neile kristlastele kui ’Jumala nimele kogutud rahvale’. Nad kannavad uhkusega seda nime, sest Jehoova Jumal on ise andnud selle tõelistele kummardajatele. Tekstis Jesaja 43:10 öeldakse: „Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud.” Kellest Jumal siin kõneles? Vaadelgem eelmisi salme.
Samas peatükis salmides 5—7 ütleb Jesaja: „Ära karda, sest mina olen sinuga, ma toon su soo päikesetõusu poolt ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt! Ma ütlen põhjamaale: anna! ja lõunamaale: ära keela! Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maailma äärest, kõik, keda nimetatakse minu nimega ja keda ma oma auks olen loonud, kujundanud ning teinud!” (Meie kursiiv.) Tänapäeval osutavad need salmid Jumala rahvale, keda ta on kogunud kõigist rahvastest, et teda kiidetaks ja talle tunnistajateks oldaks. Seega see nimi mitte ainult ei märgista Jumalat, vaid aitab ka tunda ära, kes on tänapäeval tema tõelised sulased maa peal.
Jumala nime tundmine toob õnnistusi
Jehoova kaitseb neid, kes armastavad tema nime. Laulik ütles: „Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime!” (Laul 91:14, meie kursiiv). Samuti peab ta neid meeles: „Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” (Malakia 3:16, meie kursiiv).
Niisiis ei too Jumala nime tundmine ja armastamine kasu mitte ainult selles elus. Sõnakuulelikule inimkonnale on Jehoova tõotanud igavest õnnelikku elu paradiisis maa peal. Taavetit inspireeriti kirjutama: „Kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:9, 11, meie kursiiv).
Kuidas saab see olla võimalik? Jeesus andis sellele vastuse. Sellessamas eeskujupalves, milles ta õpetas meid palvetama: „Pühitsetud olgu sinu nimi”, lisas ta: „Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:9, 10). Jah, Jumala Kuningriik, mida valitseb Jeesus Kristus, pühitseb Jumala nime ning toob ka heaolu siia maa peale. Ta kõrvaldab kurjuse ning kaotab ära sõjad, kuritegevuse, näljahädad, haigused ja surma (Laul 46:9, 10; Jesaja 11:9; 25:6; 33:24; Ilmutuse 21:3, 4).
Selle Kuningriigi valitsuse all võid sa igavesti elada. Kuidas? Õppides Jumalat tundma. „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Jehoova tunnistajatel on hea meel aidata sul omandada seda eluandvat tundmist (Apostlite teod 8:29—31).
Loodame, et selles brošüüris sisalduvad teadmised on sind veennud, et Loojal on isikunimi, mis on temale väga kallis. See peaks olema ka sinule väga kallis. Soovime, et sa mõistaksid, kui tähtis on tunda ning kasutada seda nime, seda eriti jumalakummardamisel.
Ja olgu sul otsustavust öelda nõnda julgelt, nagu ütles prohvet Miika sajandeid tagasi: „Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti!” (Miika 4:5).
[Väljavõte lk 28]
’Jumala nime tundmine’ tähendab midagi rohkemat kui ainult selle tõsiasja mõistusega teadmist, et tema nimi on Jehoova
[Väljavõte lk 30]
Jehoova nimi on ’ülev, suur, aukartustäratav ja kättesaamatult kõrge’. Kõik Jumala eesmärgid on seotud tema nimega
[Kast lk 29]
Väljaandes „Anglican Theological Review” (oktoober 1959) rõhutas dr. Walter Lowrie ühes artiklis Jumala nime tundmise vajalikkust. Ta kirjutas: „Inimsuhete vallas on väga tähtis teada selle inimese pärisnime, isikunime, keda me armastame, kellega me räägime või ka kellest me räägime. Täpselt samuti on see ka inimese ja Jumala vahelistes suhetes. Inimene, kes ei tunne Jumalat nimepidi, ei tunne teda tegelikult kui isikut, ei kõnele temaga isiklikult (mida ju palvetamine peaks tähendama) ega saa teda armastada, kui ta teab teda olevat vaid üks mitteisikuline vägi.”