Kas Jumal teadis ette, et Aadam ja Eeva teevad pattu?

SELLELE küsimusele on mõelnud paljud inimesed. Aadama ja Eeva pattulangemine tuleb jutuks siis, kui vesteldakse sellest, miks Jumal kurjust lubab. Mõte, et Jumal teab kõike, võib kergesti viia järeldusele, et küllap pidi Jumal ette teadma ka Aadama ja Eeva sõnakuulmatust.

Mida see aga näitaks, kui Jumal oleks tõepoolest ette teadnud, et need täiuslikud inimesed teevad pattu? See omistaks Jumalale palju halbu omadusi. Jumal näiks siis olevat armastusetu, ebaõiglane ja valsk. Mõne arvates oleks olnud julm seada esimesed inimesed sellisesse olukorda, mille traagiline lõpp on juba ette teada. Sel juhul paistaks Jumal olevat süüdi või vähemasti kaassüüdlane kogu inimajaloo kurjuses ja kannatustes. Mõne silmis näiks Looja sel juhul isegi rumalana.

Ent kas Jehoova Jumal, kelle isikut Pühakiri meile tutvustab, on tõepoolest niisugune? Et sellele küsimusele vastust saada, uurigem, mida Piibel räägib nii Jehoova loometööst kui ka isiksusest.

„See oli väga hea!”

1. Moosese raamat ütleb Jumala loomistöö, sealhulgas esimeste inimeste kohta järgmist: „Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moosese 1:31). Aadam ja Eeva olid tehtud täiuslikuks ja nad sobisid igati oma maisesse elukeskkonda. Nad polnud mingil viisil puudulikud. Olles loodud „väga heaks”, olid nad kahtlemata suutelised tegema head ja elama nii, nagu Jumal neilt ootas. Nad olid loodud „Jumala näo järgi” (1. Moosese 1:27). Seega oli neilgi võimalik ilmutada jumalikke omadusi: tarkust, truudust, armastust, õiglust ja headust. Niisugused omadused oleks pidanud aitama Aadamal ja Eeval langetada otsuseid, mis toonuks head nii neile endile kui ka rõõmustanuks nende taevast Isa.

Jehoova andis neile täiuslikele intelligentsetele loodutele vaba tahte. Seega polnud nad mingil viisil programmeeritud toimima Jumala soovi kohaselt nagu robotid. Peatu nüüd ja mõtle. Milline kingitus sulle endale rohkem meeldib, kas sunniviisil või südamest tehtud? Kas vastus pole ilmselge? Nii oleks ka Jumalale palju enam tähendanud see, kui Aadam ja Eeva oleksid talle kuuletunud omal soovil. Vaba tahe andis esimesele inimpaarile võimaluse kuuletuda Jehoovale armastusest (5. Moosese 30:19, 20).

Õiglane ja hea

Piibel näitab, millised on Jehoova omadused. Need aga välistavad selle, et ta oleks kuidagimoodi patuga seotud. Jehoova „armastab õigust ja õiglust”, ütleb Laul 33:5. Seega, nagu märgib Jaakobuse 1:13: „Jumalat ei saa kurjaga proovile panna ja tema ise ei pane kedagi kurjaga proovile.” Kuna Jumal on õiglane ja hooliv, hoiatas ta Aadamat: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:16, 17). Esimesele inimpaarile anti valida lõputu elu ja surma vahel. Kas ei oleks see silmakirjalik, kui Jumal oleks hoiatanud inimesi konkreetse patu eest, aga ise samal ajal teadnud, et nad seda nagunii teevad? Jehoova, kes „armastab õigust ja õiglust”, poleks pakkunud valikuvõimalust, mida reaalselt ei eksisteeriks.

Jehoova on ka rikas headuse poolest (Laul 31:20). Jeesus rääkis Jumala headusest, öeldes: „Milline inimene teie seas, kellelt poeg palub leiba, annaks talle kivi? Või kui ta palub kala, kas ta siis annaks talle mao? Kui nüüd teie, ehkki te olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!” (Matteuse 7:9–11). Jumal teeb tõepoolest oma loodutele head. See, kuidas inimesed olid loodud, ja neile valmistatud paradiislik kodu, räägib Jumala headusest. Kas selline hea Valitseja oleks nii julm, et annaks inimestele kauni kodu, teades, et ta jätab nad sellest nagunii ilma? Ei. Meie õiglane ja hea Looja pole inimeste vastuhakus süüdi.

„Ainsana tark”

Piibel annab teada ka seda, et Jehoova on „ainsana tark” (Roomlastele 16:27). Jehoova taevainglid on tema lõputu tarkuse paljude ilmingute tunnistajaks olnud. Nad „tõstsid rõõmukisa” Jehoova maise loomistöö üle (Iiob 38:4–7). Pole kahtlustki, et need intelligentsed vaimolendid jälgisid Eedeni aia sündmusi suure huviga. Kas oleks siis loogiline, et tark Jumal, kes on valmistanud aukartustäratava universumi ning hulga imelisi maiseid loometöid, tooks oma ingelpoegade silme all olemasollu kaks ainulaadset olendit, teades ette, et tema töö on hukkumisele määratud? Midagi säärast planeerida oleks ju mõistusevastane.

Siiski võib mõni inimene vastu vaielda, et kuidas võis kõiketeadja Jumal seda mitte ette näha. Tõsi, Jehoova sügava tarkuse üks avaldusi on võime teada lõppu „aegsasti ette” (Jesaja 46:9, 10). Ometi ei pea ta seda võimet kasutama, just nii nagu ta ei rakenda alati täielikult ära ka oma jõudu. Jehoova toimib targalt ja kasutab oma etteteadmisvõimet selektiivselt. Ta teeb seda vaid siis, kui see on mõistlik ja kui olukord nõuab.

Et saada paremini aru, kuidas on võimalik, et keegi oma etteteadmisvõimet ei kasuta, mõtle ühele näitele tehnika vallast. Kui keegi vaatab salvestatud spordivõistlust, on tal võimalik kõigepealt lõpp ära vaadata, et teada, milline on tulemus. Aga ta ei pea nii tegema. Mis on selles imelikku, kui inimene spordivõistluse otsast lõpuni ära vaatab? Nii otsustas ilmselt ka Looja mitte vaadata, milline on lõpptulemus. Pigem soovis ta oodata ning sündmuste arenedes näha, mida tema maised lapsed teevad.

Nagu juba mainiti, ei loonud Jehoova kui tark Jumal esimesi inimesi robotiteks, kelle iga samm on kindlaks määratud. Ta andis neile hoopis armastavalt vaba tahte. Õige tee valimisega võisid inimesed tõendada oma armastust, tänu ja kuulekust ning teha sel viisil õnnelikumaks nii iseend kui ka oma taevast Isa Jehoovat (Õpetussõnad 27:11; Jesaja 48:18).

Pühakiri räägib paljudest juhtudest, mil Jumal ei kasutanud oma etteteadmisvõimet. Näiteks siis, kui ustav jumalateenija Aabraham oli ohverdamas oma poega, sai Jehoova talle öelda: „Nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainust poega!” (1. Moosese 22:12). Oli ka juhtumeid, mil inimeste halvad teod „tegid temale meelehaiget”. Kas Jumal oleks tundnud sellist valu, kui ta oleks juba ammu teadnud, et nad midagi niisugust teevad? (Laul 78:40, 41; 1. Kuningate 11:9, 10.)

Seega on täiesti loogiline järeldada, et kõiketeadja Jumal ei kasutanud oma etteteadmisvõimet, et näha, kas meie esivanemad teevad pattu või mitte. Jumal ei teeks midagi nii rumalat, et laseks inimestel läbi elada situatsioone, mis talle tänu etteteadmisvõimele juba teada oleksid.

„Jumal on armastus”

Eedeni vastuhaku taga oli Jumala vastane Saatan ning sellel vastuhakul olid traagilised tagajärjed, sealhulgas patt ja surm. Seega sai Saatanast inimesetapja. Ta osutus ka „valetajaks ja vale isaks” (Johannese 8:44). Saatan, kellel endal on halvad motiivid, püüab neid omistada meie armastavale Loojale. Ta tahab süüdistada inimeste pattulangemises Jehoovat.

Just armastus on peamine põhjus, miks Jehoova ei tahtnud ette teada, kas Aadam ja Eeva patustavad või mitte. See on Jumala tähtsaim omadus. „Jumal on armastus,” ütleb 1. Johannese 4:8. Armastus otsib teistes head, mitte halba. Armastusest soovis Jehoova Jumal esimesele inimpaarile parimat.

Kuigi Jehoova teadis, et tema maised lapsed võivad langetada vale otsuse, ei olnud tema kui armastav Jumal oma täiuslike loodute suhtes pessimistlik ega kahtlustav. Ta oli andnud neile kõik, mida nad vajasid, ja teavitanud neid kõigest, mida neil oli tarvis teada. Seega oli Jumalal igati põhjust oodata neilt armastusest tulenevat kuulekust, mitte vastuhakku. Ta teadis, et Aadam ja Eeva on suutelised talle ustavaks jääma. Suutsid ju hiljem talle ustavaks jääda isegi ebatäiuslikud inimesed, nagu Aabraham, Iiob, Taaniel ja paljud teised.

„Jumalal on kõik võimalik,” ütles Jeesus (Matteuse 19:26). See on lohutav mõte. Jehoova armastus koos tema teiste põhiomaduste ehk õigluse, tarkuse ja jõuga garanteerib, et ta suudab kõrvaldada ning omal ajal ka kõrvaldab kõik patu ja surma tagajärjed (Ilmutus 21:3–5).

Niisiis ei teadnud Jehoova ette, et esimene inimpaar teeb pattu. Kuigi Jumalat kurvastasid väga Aadama ja Eeva sõnakuulmatus ning sellest tingitud kannatused, teadis ta, et see ajutine olukord ei takista tema igavese eesmärgi täitumist maa ja inimeste suhtes. Kas sa sooviksid rohkem teada Jumala eesmärgist ja sellest, mida head tema eesmärgi täitumine sinule võiks tähendada?a

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 14]

Jehoova ei loonud esimesi inimesi robotiteks, kelle iga samm on kindlaks määratud

[Väljavõte lk 15]

Jumal teadis, et Aadam ja Eeva on suutelised talle ustavaks jääma