Neljateistkümnes peatükk
Jehoova ülendab oma Messias-Sulase
1., 2. a) Selgita näitlikult olukorda, milles olid paljud juudid 1. sajandi algul m.a.j. b) Mida oli Jehoova teinud selleks, et aidata ustavatel juutidel Messias ära tunda?
KUJUTLE, et sa pead kohtuma tähtsa ametikandjaga. Teie kokkusaamise aeg ja koht on kindlaks määratud. Kuid on üks probleem: sa ei tea, milline ta välja näeb, ning ta reisib tagasihoidlikult, ilma kärata. Kuidas sa ta ära tunned? Abi oleks sellest, kui sul oleks tema kohta üksikasjalik kirjeldus.
2 Esimese sajandi algul m.a.j olid paljud juudid samasuguses olukorras. Nad ootasid Messiat — kõigi aegade tähtsaimat inimest (Taaniel 9:24—27; Luuka 3:15). Ent kuidas pidid ustavad juudid ta ära tundma? Jehoova oli heebrea prohvetite kaudu maalinud üksikasjaliku pildi Messiaga seotud sündmustest, et aidata tähelepanelikel ta eksimatult ära tunda.
3. Milline kirjeldus Messia kohta antakse Jesaja 52:13—53:12?
3 Messia kohta käivate heebrea prohvetikuulutuste hulgas pole ehk ühtegi, mis annaks temast selgema pildi kui see, mis on kirjas Jesaja 52:13—53:12. Rohkem kui 700 aastat ette kirjeldas Jesaja mitte Messia füüsilist välimust, vaid hoopis tähtsamaid üksikasju — tema kannatuste eesmärki ja viisi ning detaile seoses tema surma, matmise ja ülendamisega. Selle prohvetiennustuse ja täitumise uurimine soojendab meie südant ning tugevdab meie usku.
Kes on ”mu sulane”?
4. Milliseid arvamusi on pakkunud mõned juudi õpetlased selle kohta, kes on ”sulane”, kuid miks ei sobi need kokku Jesaja prohvetikuulutusega?
4 Jesaja on äsja rääkinud juutide vabanemisest Babüloni vangipõlvest. Nähes ette veel palju suuremat sündmust, paneb ta kirja Jehoova sõnad: ”Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab väga kõrgeks!” (Jesaja 52:13). Kes siis ikkagi on see ”sulane”? Sajandite jooksul on juudi õpetlased pakkunud välja mitmesuguseid oletusi. Mõned väitsid, et ta kujutab tervet Iisraeli rahvast Babüloni vangipõlve ajal. Kuid niisugune selgitus ei sobi kokku selle prohvetikuulutusega. Jumala Sulane kannatab vabatahtlikult. Kuigi ta ise on süütu, kannatab ta teiste pattude eest. See vaevalt küll iseloomustab juudi rahvast, kes viidi pagendusse omaenda patuste teguviiside tõttu (2. Kuningate 21:11—15; Jeremija 25:8—11). Teised väitsid, et Sulane kujutab Iisraeli vagameelset eliiti, kes kannatas patuste iisraellaste eest. Kuid Iisraeli hädaajal ei kannatanud ükski konkreetne grupp teiste asemel.
5. a) Kuidas on mõned juudi õpetlased kohaldanud Jesaja prohvetikuulutust? (Vaata allmärkust.) b) Kui selgelt näidatakse Apostlite tegude raamatus, kes on see Sulane?
5 Enne kristluse algust ja mõnel määral ka meie ajaarvamise esimestel sajanditel seostasid mõningad juudi õpetlased seda ettekuulutust Messiaga.a Kristlikud Kreeka Kirjad näitavad, et selline kohaldamine on õige. Apostlite tegude raamat teatab, et kui Etioopia eunuhh ütles, et ta ei tea, kes on Jesaja prohvetikuulutuses mainitud Sulane, siis Filippus ”kuulutas temale evangeeliumi Jeesusest” (Apostlite teod 8:26—40; Jesaja 53:7, 8). Teised Piibli raamatud näitavad samuti, et Jeesus Kristus on Jesaja prohvetikuulutuse Messias-Sulane. Kui me seda prohvetiennustust arutame, võime näha, milliseid vaieldamatuid ühisjooni on Naatsareti Jeesusel sellega, kelle kohta Jehoova ütleb ”minu sulane”.
6. Kuidas näitab Jesaja prohvetiennustus, et Messias hakkab edukalt täitma Jumala tahet?
6 See prohvetiennustus algab kirjeldusega Messia lõplikust edust Jumala tahte täitmisel. Sõna ”sulane” näitab, et ta allub Jumala tahtele, nagu sulane allub oma isandale. Seda tehes ta ”talitab targasti”. Heebreakeelses tekstis olev sõna, mis siin on tõlgitud ”targasti”, tähendab oskust orienteeruda olukorras ja tegutseda arukalt. Selle verbi kohta ütleb üks teatmeteos: ”Selle tuumaks on mõistlik ja tark tegutsemine. See, kes tegutseb targasti, saavutab edu.” Seda, et Messias saavutab tõesti edu, näitab prohvetiennustus, kus öeldakse, et teda ”ülendatakse ja ta saab väga kõrgeks”.
7. Mille poolest Jeesus Kristus ’talitas targasti’ ning kuidas teda ’ülendati ja ta sai väga kõrgeks’?
7 Jeesus ’talitas targasti’, kuna ta sai aru Piibli prohvetiennustustest, mis käisid tema kohta, ja juhindus neist, täites oma Isa tahet (Johannese 17:4; 19:30). Mis oli selle tulemus? Pärast Jeesuse ülestõusmist ja taevasseminekut on ”Jumal tema ülendanud kõrgele ja andnud temale nime üle kõigi nimede” (Filiplastele 2:9; Apostlite teod 2:34—36). Seejärel, aastal 1914, tõsteti ausseseatud Jeesus veelgi kõrgemale positsioonile. Jehoova ülendas ta messianistliku Kuningriigi troonile (Ilmutuse 12:1—5). Jah, ta ’ülendati ja ta sai väga kõrgeks’.
’Kohkuvad tema pärast’
8., 9. Kuidas maised valitsejad reageerivad ja miks, kui ülendatud Jeesus tuleb kohtuotsuseid täide viima?
8 Kuidas võtavad rahvad ja nende valitsejad vastu ülendatud Messia? Kui jätame 14. salmi teise poole kiillause hetkeks kõrvale, kõlab ettekuulutus järgnevalt: ”Nagu paljud kohkusid tema pärast .., nõnda ehmatab ta paljusid rahvaid, kuningad sulevad tema pärast suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud, seda saavad nad näha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda saavad nad teada” (Jesaja 52:14a, 15, EP 97). Nende sõnadega ei kirjelda Jesaja mitte Messia esimest ilmumist, vaid tema lõplikku vastuastumist maistele valitsejatele.
9 Kui ülendatud Jeesus tuleb mõistma kohut selle jumalatu asjade süsteemi üle, kohkuvad maised valitsejad teda nähes. Tõsi küll, inimvalitsejad ei näe austatud Jeesust sõnasõnaliselt. Kuid nad saavad oma silmaga näha tõendeid tema kui Jehoova eest Võitleja võimu kohta (Matteuse 24:30). Nad on sunnitud pöörama tähelepanu sellele, mida religioonijuhid pole neile rääkinud — et Jeesus on Jumala kohtuotsuste Täideviija! See ülendatud Sulane, keda nad kohtavad, tegutseb viisil, mida nad ei oska oodata.
10., 11. Mis mõttes võib öelda, et Jeesus oli 1. sajandil ”rikutud”, ja kuidas on teda tänapäeval vääralt kujutatud?
10 Salmis 14 olevas kiillauses ütleb Jesaja: ”Nõnda rikutud, ebainimlik oli ta välimus, ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline” (Jesaja 52:14b). Kas Jeesus oli kuidagi kehaliselt rikutud ehk vigane? Ei. Kuigi Piibel ei anna üksikasjalikult teada, milline Jeesus välja nägi, oli Jumala täiuslik Poeg kahtlemata meeldiva välimuse ja näoga. Ilmselt viitavad Jesaja sõnad alandusele, mida Jeesus koges. Ta paljastas julgelt omaaegseid usujuhte kui silmakirjatsejaid, valetajaid ja mõrvareid, millele need vastasid sõimuga (1. Peetruse 2:22, 23). Nad süüdistasid teda, et ta olevat seaduserikkuja, jumalateotaja, petis, Rooma vastu mässaja. Sellega maalisid need valesüüdistajad Jeesusest täiesti moonutatud pildi.
11 Tänapäeval jätkub Jeesuse tõelise olemuse moonutamine. Enamik inimesi kujutleb Jeesust imikuna sõimes või ristile naelutatud traagilise kujuna, nägu okaskrooni all valust moondunud. Ristiusu vaimulikud on edendanud selliste kujutluspiltide levikut. Nad pole kujutanud Jeesust võimsa taevase Kuningana, kellele rahvastel tuleb aru anda. Kui inimvalitsejad satuvad lähitulevikus vastamisi ülendatud Jeesusega, tuleb neil tegemist teha Messiaga, kellel on ”kõik meelevald taevas ja maa peal”! (Matteuse 28:18.)
Kes usub seda head sõnumit?
12. Milliseid huviäratavaid küsimusi tõstatavad Jesaja 53:1 sõnad?
12 Olles kirjeldanud Messia hämmastavat muutumist — ta on ”rikutud”, kuid saab ”väga kõrgeks” —, küsib Jesaja: ”Kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Jehoova käsivars?” (Jesaja 53:1). Need Jesaja sõnad tõstatavad huviäratavaid küsimusi: Kas see prohvetikuulutus täitub? Kas ”Jehoova käsivars”, mis kujutab tema võimet rakendada jõudu, ilmutab ennast ja teeb need sõnad tõeks?
13. Kuidas näitas Paulus, et Jesaja prohvetiennustus täitus Jeesuses, ja kuidas sõnum temast vastu võeti?
13 Vastus on kahtlemata jah! Kirjas roomlastele tsiteerib Paulus Jesaja sõnu, näitamaks, et prohvetiennustus, mida kuulis ja mille pani kirja Jesaja, läks täide Jeesuses. See, et Jeesust austati pärast tema maapealseid kannatusi, oli hea sõnum. Viidates uskmatutele juutidele, ütleb Paulus: ”Aga mitte kõik ei ole võtnud kuulda evangeeliumi sõna. Sest Jesaja ütleb: ”Issand, kes usub meie kuulutust?” Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu” (Roomlastele 10:16, 17). Kahjuks uskusid Pauluse päevil vähesed heasse sõnumisse Jumala Sulasest. Miks?
14., 15. Millistes oludes pidi Messias maa peale tulema?
14 Järgmisena selgitab see prohvetikuulutus iisraellastele põhjusi, miks esitati salmis 1 kirjas olevad küsimused. See heidab valgust põhjusele, miks paljud ei võta Messiat vastu: ”Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põudsest maast! Ei olnud tal kuju ega ilu: me nägime teda, aga tal ei olnud välimust, et oleksime teda ihaldanud!” (Jesaja 53:2). Siin me näeme, millistes oludes pidi Messias maa peale tulema. Ta alustab tagasihoidlikult, mistõttu neile, kes teda näevad, paistab ebatõenäoline, et ta võib midagi saavutada. Pealegi on ta otsekui õrn võsu, mis kasvab puu tüve või oksa küljes. Ta on ka nagu niiskust armastav juur kuivas, vähe lootust andvas pinnases. Ta ei tule kuningliku au ega hiilgusega — tal puuduvad kuninglikud rõivad ja säravad diadeemid. Vastupidi, ta alustab alandlikult ja vähenõudlikult.
15 Kui hästi see iseloomustab Jeesuse alandlikku algust inimesena! Juudi neitsi Maarja sünnitas ta laudas väikses linnas, mida tuntakse Petlemmana.b (Luuka 2:7; Johannese 7:42.) Maarja ja tema mees Joosep olid vaesed. Umbes 40 päeva pärast Jeesuse sündi tõid nad vaeste puhul lubatud patuohvri, ”paar turteltuvi või kaks muud tuvi” (Luuka 2:24; 3. Moosese 12:6—8). Aja jooksul asusid Maarja ja Joosep elama Naatsaretti, kus Jeesus kasvas üles suures peres tõenäoliselt tagasihoidlikes tingimustes (Matteuse 13:55, 56).
16. Kuidas peab paika see, et Jeesusel polnud ”kuju ega ilu”?
16 Näis, et inimesena pole Jeesuse juured õiges pinnases (Johannese 1:46; 7:41, 52). Kuigi ta oli täiuslik inimene ja kuningas Taaveti järglane, ei andnud tema tagasihoidlikud olud talle suursugust ”kuju ega ilu” — vähemalt nende silmis, kes ootasid muljetavaldavama taustaga Messiat. Õhutatuna juudi usujuhtidest, hakkasid paljud talle ülalt alla vaatama, teda koguni põlgama. Lõpuks ei näinud rahvamassid Jumala täiuslikus Pojas mitte midagi ihaldusväärset (Matteuse 27:11—26).
”Põlatud ja inimestest hüljatud”
17. a) Mida hakkab Jesaja kirjeldama ja miks kirjutab ta mineviku ajavormis? b) Kelle poolt oli Jeesus ”põlatud” ja ”hüljatud” ning kuidas see ilmnes?
17 Nüüd hakkab Jesaja üksikasjalikult kirjeldama seda, kuidas Messiasse suhtutakse ja kuidas teda koheldakse: ”Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmnägu ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast!” (Jesaja 53:3). Olles kindel, et tema sõnad lähevad täide, kirjutab Jesaja mineviku ajavormis, otsekui oleksid need juba täitunud. Kas tõesti oli Jeesus Kristus põlatud ja inimestest hüljatud? See oli tõepoolest nii! Enda meelest õiglased usujuhid ja nende järelkäijad pidasid teda nurjatuimaks inimeseks. Nad nimetasid teda maksukogujate ja hoorade sõbraks (Luuka 7:34, 37—39). Nad sülitasid talle näkku. Nad peksid teda rusikatega ja sõimasid teda. Nad irvitasid tema üle ja mõnitasid teda (Matteuse 26:67). Isegi Jeesuse ”omad ei võtnud teda vastu”, kuna neid mõjutasid need tõe vaenlased (Johannese 1:10, 11).
18. Kuidas oli Jeesus ”valude mees ja haigustega tuttav”, kuigi ta ise polnud kunagi haige?
18 Täiusliku inimesena ei jäänud Jeesus haigeks. Siiski oli ta ”valude mees ja haigustega tuttav”. Need polnud aga tema valud ja haigused. Jeesus tuli taevast haigesse maailma. Ta elas kannatuste ja valude keskel, kuid ta ei vältinud neid, kes olid haiged kas füüsilises või vaimses mõttes. Otsekui hoolitseva arstina sai ta lähedalt tuttavaks teda ümbritsevate inimeste kannatustega. Lisaks sellele suutis ta teha seda, mida ükski tavaline inimarst ei suuda (Luuka 5:27—32).
19. Kuidas näitasid Jeesuse vaenlased, et nad ”ei hoolinud temast”?
19 Sellegipoolest pidasid Jeesuse vaenlased teda haiglaseks inimeseks ja keeldusid tema peale heakskiitvalt vaatamast. Jeesus oli oma vastaste meelest nii eemaletõukav, et nad sisuliselt pöördusid temast ära, nagu oleks teda liiga tülgastav vaadata. Nad ei pidanud teda rohkema kui vaid orja hinna vääriliseks (2. Moosese 21:32; Matteuse 26:14—16). Nad pidasid temast vähem lugu kui mõrvar Barabasest (Luuka 23:18—25). Mida enamat oleksid nad saanud teha, näitamaks, kui vähe nad Jeesusest arvavad?
20. Millist lohutust pakuvad Jesaja sõnad Jehoova rahvale tänapäeval?
20 Tänapäeval leiavad Jehoova teenijad Jesaja sõnadest palju lohutust. Mõnikord võivad vastupanijad ustavaid Jehoova kummardajaid halvustada või kohelda neid hoolimatult. Kuid nagu Jeesusegi puhul, on tegelikult tähtis see, millist väärtust näeb meis Jehoova Jumal. Isegi kui inimesed ’ei hoolinud Jeesusest’, ei kahandanud see kindlasti tema suurt väärtust Jumala silmis!
”Haavati meie üleastumiste pärast”
21., 22. a) Mida Messias teiste eest kandis ja enda peale võttis? b) Kuidas paljud Messiasse suhtusid ja millega jõudsid tema kannatused haripunkti?
21 Miks pidi Messias kannatama ja surema? Jesaja selgitab: ”Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast pekstuks ja vaevatuks! Ent teda haavati [”on läbi torgatud”, SP] meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu! Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud! Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale!” (Jesaja 53:4—6).
22 Messias võttis enda peale teiste haigused ja kandis nende valusid. Ta nii-öelda võttis ära nende koormad, tõstis need oma õlgadele ja kandis neid ise. Kuna haigused ja valud on inimkonna patuse seisundi tagajärg, kandis Messias teiste patte. Paljud ei mõistnud tema kannatuste põhjust ja arvasid, et Jumal karistab teda hirmsa haigusega.c Messia kannatused jõudsid haripunkti sellega, kui ta läbi torgati, teda löödi ja haavati — need on jõulised sõnad, mis osutavad vägivaldsele ja piinarikkale surmale. Kuid tema surmal on lunastav väärtus, mis annab aluse tuua tagasi need, kes ekslevad süütegudes ja pattudes, ning aitab neil leida rahu Jumalaga.
23. Mil viisil kandis Jeesus teiste kannatusi?
23 Kuidas kandis Jeesus teiste kannatusi? Tsiteerides teksti Jesaja 53:4, ütleb Matteuse evangeelium: ”Jeesuse juurde [toodi] palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tervendas kõik haiged, et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu: ”Ta on võtnud ära meie haigused ja kandnud meie tõved.”” (Matteuse 8:16, 17, EP 97). Tervendades neid, kes mitmesuguste haigustega tema juurde tulid, võttis Jeesus nende kannatused sisuliselt enda peale. Nende tervendamiste jaoks oli vaja tema jõudu (Luuka 8:43—48). Tema võime ravida kõiksuguseid tõbesid — kehalisi ja vaimseid — tõestas, et tal on vägi puhastada inimesi patust (Matteuse 9:2—8).
24. a) Miks tundus paljudele, et Jeesus oli Jumalast ”vaevatud”? b) Miks Jeesus kannatas ja suri?
24 Kuid paljudele tundus siiski, et Jeesus on Jumalast ”vaevatud”. Kannatas ta ju lugupeetud usujuhtide õhutusel. Ent pea meeles, et ta ei kannatanud ainsagi enda patu pärast. ”Kristus kannatas teie eest,” ütleb Peetrus, ”jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. ”Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust”; ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks” (1. Peetruse 2:21, 22, 24, EP 97). Kunagi olime kõik patu tõttu kadunud ”nagu eksijad lambad” (1. Peetruse 2:25). Jeesuse kaudu aga korraldas Jehoova lunastuse meie patusest seisundist. Ta lasi meie süüteod Jeesuse ’peale tulla’. Patuta Jeesus kandis vabatahtlikult karistust meie pattude eest. Süütult kannatades häbiväärset surma piinapostil, tegi ta meile võimalikuks lepituse Jumalaga.
”Ta alistus”
25. Kust me teame, et Messias oli valmis kannatama ja surema?
25 Kas Messias oli valmis kannatama ja surema? Jesaja ütleb: ”Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes oma niitjate ees on vait, nõnda ei avanud ta oma suud!” (Jesaja 53:7). Jeesus oleks võinud oma elu viimasel õhtul kutsuda appi ”enam kui kaksteist leegioni ingleid”. Ent ta ütles: ”Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see nõnda peab sündima?” (Matteuse 26:53, 54). ”Jumala Tall” ei osutanud mingit vastupanu (Johannese 1:29). Kui ülempreestrid ja vanemad tema kohta Pilaatusele valesüüdistusi esitasid, siis Jeesus ’ei vastanud midagi’ (Matteuse 27:11—14). Ta ei tahtnud öelda midagi, mis oleks võinud takistada täitumast Jumala tahtel tema suhtes. Jeesus oli valmis surema ohvritallena, teades väga hästi, et tema surm vabastab sõnakuuleliku inimkonna patust, haigustest ja surmast.
26. Mil viisil olid Jeesuse vastased ”takistuseks”?
26 Nüüd annab Jesaja teada rohkem üksikasju Messia kannatuste ja alandamise kohta. Prohvet kirjutab: ”Takistuse ja kohtupidamise tõttu võeti ta ära; ja kes hoolib isegi tema põlvnemise üksikasjadest? Sest ta lõigati ära elavate maalt. Mu rahva üleastumise pärast tabas teda löök” (Jesaja 53:8, UM). Kui vaenlased Jeesuse lõpuks kinni võtsid, siis need religioossed vastased olid ”takistuseks” sellega, kuidas nad temaga käitusid. Nad takistasid õiglast kohtumõistmist. Kreekakeelne Septuaginta ütleb Jesaja 53:8 tõlkes ”takistuse” asemel ”alandus”. Jeesuse vaenlased alandasid teda, jättes ta ilma õiglasest kohtlemisest, millele oli õigus isegi tavalisel kurjategijal. Jeesuse kohtuprotsess oli õiguse teotamine. Kuidas nii?
27. Milliseid reegleid eirasid juutide usujuhid Jeesuse kohtuprotsessi ajal ja milles nad rikkusid Jumala Seadust?
27 Olles kindlalt otsustanud Jeesusest lahti saada, rikkusid juudi usujuhid omaenda reegleid. Pärimuse järgi võis süneedrium arutada surmanuhtluse küsimust üksnes templi maa-alal asunud tahutud kividest saalis, mitte ülempreestri majas. Sellist protsessi tuli pidada päevaajal, mitte pärast päikseloojangut. Ja surmanuhtluse korral tuli süüdimõistev otsus välja kuulutada alles istungijärgsel päeval. Järelikult ei võinud mingit kohtuistungit pidada sabati või püha eelõhtul. Kõiki neid reegleid eirati Jeesuse kohtuprotsessi puhul (Matteuse 26:57—68). Veelgi halvem on see, et usujuhid rikkusid selle kohtuasja käsitlemisel häbematult Jumala Seadust. Näiteks võtsid nad Jeesuse tabamiseks appi altkäemaksu (5. Moosese 16:19; Luuka 22:2—6). Nad võtsid kuulda valetunnistajaid (2. Moosese 20:16; Markuse 14:55, 56). Ja nad sepitsesid plaane mõrvari vabastamiseks, tuues sellega veresüü enda ja oma maa peale (4. Moosese 35:31—34; 5. Moosese 19:11—13; Luuka 23:16—25). Seega polnud seal ”kohtupidamist”, õiglast kohtuprotsessi, mille käigus oleks tehtud õige ja erapooletu otsus.
28. Mida Jeesuse vaenlased arvesse ei võtnud?
28 Kas Jeesuse vaenlased uurisid, kes tegelikult on see mees, kelle üle nad kohut mõistavad? Jesaja esitab samasuguse küsimuse: ”Kes hoolib isegi tema põlvnemise üksikasjadest?” Sõna ”põlvnemine” viitab päritolule. Kui süneedrium Jeesuse üle kohut mõistis, ei võtnud selle liikmed arvesse seda, et ta täitis tõotatud Messiale esitatavad nõuded. Selle asemel süüdistasid nad teda jumalateotuses ja pidasid teda surma vääriliseks (Markuse 14:64). Hiljem andis Rooma maavalitseja Pontius Pilaatus survele järele ja käskis Jeesuse postile lüüa (Luuka 23:13—25). Seega Jeesus ”lõigati ära” ehk tapeti vaid 33 ja poole aasta vanuselt.
29. Mis mõttes oli Jeesuse haud ”õelate” ja ”ühe rikka” juures?
29 Edasi kirjutab Jesaja Messia surma ja matmise kohta: ”Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate [”ühe rikka”, PR] juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus!” (Jesaja 53:9). Mis mõttes suri ja maeti Jeesus koos õelate ja rikkaga? Ta suri 33. aasta 14. niisanil hukatuna postil väljaspool Jeruusalemma müüre. Kuna ta hukati kahe kurjategija vahel, siis mingis mõttes oli ta haud õelate juures (Luuka 23:33). Ent pärast Jeesuse surma võttis Joosep, rikas mees Arimaatiast, julguse kokku, et küsida Pilaatuselt luba võtta Jeesuse keha alla ja matta see maha. Koos Nikodeemusega valmistas Joosep tema keha ette matmiseks ja asetas selle siis oma äsjaraiutud hauakambrisse (Matteuse 27:57—60; Johannese 19:38—42). Nii saigi Jeesuse haud ka rikka juurde.
”Jehoova arvas heaks teda alandada”
30. Mis mõttes oli Jehooval hea meel Jeesuse alandamisest?
30 Järgmisena ütleb Jesaja midagi jahmatavat: ”Aga Jehoova arvas heaks [”hea meel oli”, PR] teda alandada haigustega: kui ta oma hinge on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kaua ja Jehoova tahe teostub tema läbi! Pärast oma hingevaeva saab ta seda näha ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd!” (Jesaja 53:10, 11). Kuidas võis Jehoova tunda heameelt, nähes selle ustava sulase alandamist? On selge, et Jehoova ise ei põhjustanud oma kallile Pojale kannatusi. Jeesuse vaenlased olid täielikult vastutavad selle eest, mida nad talle tegid. Kuid Jehoova lubas neil tegutseda julmalt (Johannese 19:11). Mis põhjusel? Kindlasti oli empaatilisel ja hellalt kaastundlikul Jumalal valus näha oma süütut Poega kannatamas (Jesaja 63:9; Luuka 1:77, 78). Jehooval polnud Jeesusele kindlasti vähimatki ette heita. Sellegipoolest oli Jehoova rõõmus, et tema Poeg oli valmis kannatama kõigi õnnistuste pärast, mis sellest tulenevad.
31. a) Mil viisil lasi Jehoova anda Jeesuse hinge ”süüohvriks”? b) Millest tunneb Jeesus arvatavasti eriti suurt rahuldust pärast kõiki raskusi, mida ta koges inimesena?
31 Üks õnnistus oli see, et Jehoova võttis Jeesuse hinge ”süüohvriks”. Kui siis Jeesus läks tagasi taevasse, astus ta Jehoova ette ja esitas oma ohverdatud inimelu väärtuse süüohvriks. Jehooval oli hea meel võtta see vastu kogu inimkonna eest (Heebrealastele 9:24; 10:5—14). Oma süüohvri kaudu sai Jeesus endale ”tulevase soo”. ”Igavese Isana” võib ta anda elu — igavese elu — neile, kes ilmutavad usku tema valatud veresse (Jesaja 9:5). Pärast kõiki raskusi, mida Jeesus inimhingena üle elas, pakub talle kindlasti palju rahuldust võimalus vabastada inimkond patust ja surmast! Muidugi pakub talle arvatavasti veelgi suuremat rahuldust teadmine, et oma laitmatusega ta andis taevasele Isale võimaluse vastata tema Vastase, Kurat-Saatana pilgetele (Õpetussõnad 27:11).
32. Millise ”tarkuse” kaudu teeb Jeesus ”paljusid õigeks” ja kes selle seisundi saavutavad?
32 Veel üks õnnistus, mis tuleneb Jeesuse surmast, on see, et ta teeb juba praegu ”paljusid õigeks”. Jesaja ütleb, et ta teeb seda ”oma tarkusega”. Ilmselt on siin jutt teadmistest, mis Jeesus omandas inimesena elades ja Jumalale kuuletumise pärast ebaõiglaselt kannatades (Heebrealastele 4:15). Olles kannatanud surmani, võis Jeesus tuua ohvri, mis aitab teistel õiglase seisundi saavutada. Kes selle õiglase seisundi saavad? Esmalt tema võitud järelkäijad. Kuna nemad usuvad Jeesuse ohvrisse, kuulutab Jehoova nad õiglaseks, et neid lapsendada ja Jeesuse kaaspärijaiks teha (Roomlastele 5:19; 8:16, 17). Peale selle ilmutab ”suur hulk” ”teisi lambaid” usku Jeesuse valatud veresse ja saavutab õiglase seisundi, et saada Jumala sõpradeks ja jääda ellu Harmagedoonis (Ilmutuse 7:9; 16:14, 16; Johannese 10:16; Jakoobuse 2:23, 25).
33., 34. a) Mida südantsoojendavat me võime Jehoova kohta teada saada? b) Kes on need ”paljud”, kelle hulgas Messias-Sulane saab ”osa”?
33 Lõpuks kirjeldab Jesaja Messia võite: ”Sellepärast ma annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge surmani ja teda arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest!” (Jesaja 53:12).
34 Jesaja prohvetikuulutuse selle osa viimased sõnad õpetavad Jehoova kohta midagi südantsoojendavat: ta peab väärtuslikuks neid, kes jäävad talle lojaalseks. Seda näitab tõotus, et ta annab Messias-Sulasele ”osa paljude hulgas”. Need sõnad on ilmselt pärit sõjasaagi jagamise tavast. Jehoova hindab lojaalsust, mida on näidanud üles ”paljud” vanal ajal elanud ustavad, kelle hulgas on Noa, Aabraham ja Iiob, ning ta on varunud neile ”osa” oma tulevases uues maailmas (Heebrealastele 11:13—16). Samuti annab ta osa oma Messias-Sulasele. Tõesti, Jehoova ei jäta talle tasumata tema laitmatuse eest. Ka meie võime olla kindlad, et Jehoova ei ’unusta ära meie tegusid ja armastust, mida osutame tema nimele’ (Heebrealastele 6:10).
35. Kes on ”vägevad”, kellega Jeesus jagab saaki, ja mis on see saak?
35 Jumala Sulane saab sõjasaaki ka seetõttu, et ta saavutab võidu oma vaenlaste üle. Ta jagab seda saaki ”vägevatega”. Kes on need ”vägevad” selle ennustuse täitudes? Need on Jeesuse esimesed jüngrid, kes tema sarnaselt võidavad ära maailma — 144000 ”Jumala Iisraeli” kodanikku (Galaatlastele 6:16; Johannese 16:33; Ilmutuse 3:21; 14:1). Mis see saak siis on? Ilmselt on selle hulgas ”annid inimeste näol”, keda Jeesus Saatana kontrolli alt nii-öelda ära kisub ja kristlikule kogudusele annab (Efeslastele 4:8—12, UM). Neile 144000 ”vägevale” antakse osa ka ühest teisest saagist. Kuna nad saavutavad võidu maailma üle, võtavad nad Saatanalt igasuguse aluse teotada Jumalat. Nende murdumatu andumus Jehoovale ülistab teda ja teeb ta südame rõõmsaks.
36. Kas Jeesus teadis, et ta on täitmas ettekuulutust Jumala Sulasest? Selgita.
36 Jeesus teadis, et tema viib täide ettekuulutuse Jumala Sulase kohta. Ööl, mil ta kinni võeti, tsiteeris ta sõnu, mis on kirjas Jesaja 53:12, ja kohaldas neid endale: ”Ma ütlen teile, et minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: ”Ja teda arvati üleastujate hulka!” Sest mis minusse puutub, jõuab lõpule!” (Luuka 22:36, 37). Kahjuks koheldi Jeesust tõesti kui üleastujat. Ta hukati seaduserikkujana, kes naelutati piinapostile kahe röövli vahele (Markuse 15:27). Kuid ta oli valmis taluma seda teotust, teades väga hästi, et sellega ta kostab meie eest. Põhimõtteliselt seisis ta patuste ja surmanuhtluse löögi vahele ning võttis selle hoobi enda peale.
37. a) Mida võimaldab meil kindlaks teha ajalooline ülestähendus Jeesuse elust ja surmast? b) Miks me peaksime olema tänulikud Jehoova Jumalale ja tema ülendatud Sulasele Jeesus Kristusele?
37 Ajalooline ülestähendus Jeesuse elust ja surmast võimaldab meil eksimatult kindlaks teha, et Jeesus Kristus on see Messias-Sulane, kellest räägitakse Jesaja prohvetikuulutuses. Kui tänulikud me küll peaksime olema selle eest, et Jehoova oli valmis laskma oma kallil Pojal täita selle Sulase prohvetlikku rolli ning kannatada ja surra, et meie võiksime saada vabaks patust ja surmast! Sellega osutas Jehoova meile suurt armastust. Roomlastele 5:8 ütleb: ”Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime.” Kui tänulikud me peaksime olema ka Jeesus Kristusele, ülendatud Sulasele, kes meeleldi tühjendas oma hinge kuni surmani!
[Allmärkused]
a Jonathan ben Uzzieli Targum (1. sajand m.a.j) edastab Jesaja 52:13 teksti J. F. Stenningi tõlgituna järgmiselt: ”Vaata, minu sulane, Võitu (ehk Messias), saavutab edu.” Babüloonia Talmud (u 3. sajand m.a.j) ütleb samamoodi: ”Mis on tema [Messia] nimi? . . . Rabid ütlesid: Tema nimi on ”pidalitõbine õpetlane”, nagu on kirjutatud: Ta on kindlasti võtnud kanda meie mured” (Sanhedrin 98b; Jesaja 53:4).
b Prohvet Miika mainis, et Petlemm on liiga ”väike, et olla Juuda tuhandete seas” (Miika 5:1). Kuid väiksel Petlemmal oli erakordne au saada Messia sünnilinnaks.
c Heebrea sõna, mille vasteks siin on ”vigaseks”, kasutatakse ka pidalitõve kohta (2. Kuningate 15:5). Mõningate õpetlaste sõnul tuletasid mõned juudid Jesaja 53:4 põhjal idee, et Messias on pidalitõbine. Babüloonia Talmud kohaldab seda salmi Messiale, nimetades teda ”pidalitõbiseks õpetlaseks”. Katoliiklik Douay Version, mis järgib ladinakeelset Vulgatat, sõnastab selle salmi: ”Me oleme mõelnud temast kui pidalitõbisest.”
[Teabegraafika lk 212]
JEHOOVA SULANE
Kuidas Jeesus täitis seda rolli
ENNUSTUS
SÜNDMUS
TÄITUMINE
Ülistatakse ja ülendatakse
Ap. t. 2:34—36; Fil. 2:8—11; 1. Peetr. 3:22
Vääralt kujutatud ja häbistatud
Matt. 11:19; 27:39—44, 63, 64; Joh. 8:48; 10:20
Jes. 52:15, EP 97
Ehmatas paljusid rahvaid
Matt. 24:30; 2. Tess. 1:6—10; Ilm. 1:7
Teda ei usutud
Joh. 12:37, 38; Rooml. 10:11, 16, 17
Alustas inimesena alandlikult ja vähenõudlikult
Põlatud ja hüljatud
Matt. 26:67; Luuka 23: 18—25; Joh. 1:10, 11
Kandis meie haigusi
Jes. 53:5, SP
Torgati läbi
Kannatas teiste süütegude pärast
Vaikib ega hädalda süüdistajate ees
Matt. 27:11—14; Mark. 14:60, 61; Ap. t. 8:32, 35
Jes. 53:8, UM
Ebaõiglane kohus ja hukkamõistmine
Matt. 26:57—68; 27:1, 2, 11—26; Joh. 18:12—14, 19—24, 28—40
Jes. 53:9, PR
Haud rikka juures
Andis hinge süüohvriks
Avas paljudele tee õiglasse seisundisse
Rooml. 5:18, 19; 1. Peetr. 2:24; Ilm. 7:14
Arvati patuste hulka
Matt. 26:55, 56; 27:38; Luuka 22:36, 37
[Pilt lk 203]
’Ta oli inimestest põlatud’
[Pilt lk 206]
’Ta ei avanud oma suud’
[Allikaviide]
Detail Antonio Ciseri maalist ”Ecce Homo”
[Pilt lk 211]
”Ta tühjendas oma hinge surmani”