Kas abielu on ainus õnne võti?
„Ta on vaba minema mehele, kellele tahab, kui see vaid sünnib Issandas. Aga ta on õndsam [„õnnelikum”, NW], kui ta jääb, nagu ta on.” — 1. KORINTLASTELE 7:39, 40.
1. Kuidas Pühakiri kirjeldab Jehoovat ja mida ta oma loodolevuste heaks on teinud?
JEHOOVA on „õnnelik Jumal”. (1. Timoteosele 1:11, NW) Kuna ta on ’kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse’ Helde Andja, võimaldab ta kõigile oma intelligentsetele loodolevustele — nii inim- kui ka vaimolevustele — just seda, mida neil on tarvis, et tema teenistuses õnnelik olla. (Jakoobuse 1:17) Pealegi tunnistavad nii lauluhoos lind, vallatlev kutsikas kui ka mänguhimuline delfiin, et Jehoova lõi loomad nautima elu oma vastavates asukohtades. Laulik läheb isegi nii kaugele, et väljendab poeetiliselt, et „Jehoova puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud”. — Laul 104:16.
2. a) Mis näitab, et Jeesus leiab õnne oma Isa tahte täitmises? b) Milliseid õnne põhjusi oli Jeesuse jüngritel?
2 Jeesus Kristus on ’Jumala olemuse täpne kuju’. (Heebrealastele 1:3, NW) Seepärast pole üllatav, et Jeesust võidakse nimetada „õnnelikuks ja ainsaks Potentaadiks”. (1. Timoteosele 6:15, NW) Ta annab meile imepärase eeskuju selle kohta, kuidas Jehoova tahte täitmine võib enam rahuldust pakkuda kui toit ja tuua puhast rõõmu. Samuti näitab Jeesus meile, et tegutsemine Jumala kartuses, see tähendab sügavas aukartuses ja terves kartuses Talle mitte meeldida, võib valmistada naudingut. (Laul 40:9; Jesaja 11:3; Johannese 4:34) Kui 70 jüngrit pärast Kuningriigi kuulutamise käiku „rõõmuga” tagasi pöördusid, „rõõmustas” ka Jeesus ise „Pühas Vaimus”. Pärast seda, kui ta oma rõõmu palves oma Isale oli väljendanud, pöördus ta oma jüngrite poole ja ütles: „Õndsad on silmad, kes näevad, mida teie näete! Sest ma ütlen teile, et palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ja ei ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ja ei ole kuulnud!” — Luuka 10:17—24.
Põhjused olla õnnelik
3. Millised on mõned õnne põhjused?
3 Kas me ei peaks olema õnnelikud, et meie silmad näevad asju, mis on seotud Jehoova Sõna ja eesmärkide täitumisega sel lõpuajal? Kas me ei peaks olema ülirõõmsad, et me mõistame neid prohvetiennustusi, milliseid ustavad prohvetid ja kuningad, nagu Jesaja, Taaniel ja Taavet, ei saanud mõista? Kas ei valmista meile rõõmu õnneliku Jumala Jehoova teenimine õnneliku Potentaadi, meie Kuninga Jeesus Kristuse juhtimise all? Muidugi valmistab!
4, 5. a) Mida tuleb vältida, et jääda Jehoova teenistuses õnnelikuks? b) Millised on mõningad asjad, mis aitavad kaasa õnnele, ja millise küsimuse see tõstatab?
4 Ent kui me tahame jääda Jumala teenistuses õnnelikuks, ei tohi me õnneks nõutavaid eeltingimusi rajada ilmalikele arvamustele. Need võivad kergesti meie mõtlemist ähmastada, sest need hõlmavad materiaalset rikkust, toretsevat elustiili ja muud sarnast. Igasugune taolistele asjadele rajatud „õnn” on lühiaegne, sest see maailm kaob. — 1. Johannese 2:15—17.
5 Enamik Jehoovale pühendunud sulaseid mõistab, et ilmalike eesmärkide saavutamine ei too tõelist õnne. Ainult meie taevane Isa annab vaimseid ja materiaalseid asju, mis aitavad kaasa tema sulaste ehtsale õnnele. Kui tänulikud me oleme vaimse toidu eest, mida ta meile „ustava ja mõistliku orja” kaudu annab! (Matteuse 24:45—47, NW) Samuti oleme me tänulikud füüsilise toidu ja teiste materiaalsete asjade eest, mida me Jumala armastava käe läbi saame. On olemas ka imepärane abielu and ja sellega seotud perekonnaelu rõõmud. Pole ime, et Noomi väljendas südamesttulevat soovi oma lesestunud miniatele järgmiste sõnadega: „Andku teile Jehoova [„anni”, NW], et leiaksite varjupaiga kumbki oma mehe kojas.” (Rutt 1:9) Abielu on tõesti võti, mis võib avada ukse suurde õnne. Aga kas abielu on ainuke võti, mis avab värava õnnelikku ellu? Eriti noortel inimestel on tarvis tõsiselt järele uurida, kas see on nõnda.
6. Mis oli vastavalt 1. Moosese raamatule abielukorralduse peaeesmärk?
6 Jutustades abielukorralduse algusest, tõdeb Piibel: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks! Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: ’Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele.’ ” (1. Moosese 1:27, 28) Seeläbi, et Jehoova seadis sisse abielukorralduse, kasutati Aadamat uute inimolendite olemasollu toomiseks, laiendades seega inimsugu. Kuid abieluga on seotud palju enamat kui see.
„Vaid Issandas”
7. Millise abielu kohta käiva nõude täitmiseks üks ustav patriarh palju vaeva nägi?
7 Kuna Jehoova Jumal on abielu Algataja, ootaksime temalt, et ta seaks mõõdupuud abieluks, mis toob tema sulastele õnne. Patriarhide ajal oli abielu nendega, kes ei olnud Jehoova kummardajad, rangelt maha laidetud. Aabraham vannutas oma sulast Elieserit Jehoova juures, et too ei võtaks patriarhi pojale Iisakile naist kaananlaste hulgast. Elieser võttis ette pika reisi ning järgis piinliku täpsusega Aabrahami juhendeid, et leida ’naist, kelle Jehoova on määranud ta isanda pojale’. (1. Moosese 24:3, 44) Niisiis abiellus Iisak Rebekaga. Kui nende poeg Eesav valis naised paganatest hetiitide seast, olid need naised „meelehärmiks Iisakile ja Rebekale”. — 1. Moosese 26:34, 35; 27:46; 28:1, 8.
8. Milline piirang pandi abielule Seaduselepinguga ja mispärast?
8 Seaduselepingu all oli eriti Kaanani rahvaste hulka kuuluvate meeste ja naistega abiellumine keelatud. Jehoova õpetas oma rahvast: „Ära saa nendega langudeks; oma tütart ära anna tema pojale ja tema tütart ära võta oma pojale, sest ta ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid. Siis süttib Jehoova viha põlema teie vastu ja ta hävitab sind kiiresti.” — 5. Moosese 7:3, 4.
9. Millist nõu seoses abieluga annab Piibel kristlastele?
9 Pole üllatav, et samalaadsed piirangud abiellumise suhtes inimestega, kes ei kummarda Jehoovat, peaksid kehtima ka kristlikus koguduses. Apostel Paulus manitses oma kaaskristlasi: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega; sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega? Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? Või mis osa on usklikul uskmatuga? (2. Korintlastele 6:14, 15) See nõuanne rakendub mitmeti ja on kindlasti rakendatav abielu puhul. Pauluse selgesõnaline juhend kõigile Jehoovale pühendunud sulastele on see, et nad kaaluksid abiellumist isikuga „ainult siis, kui ta on ühenduses Issandaga”. — 1. Korintlastele 7:39, NW allmärkus.
Kui ei saa abielluda „Issandas”
10. Mida teevad paljud vallalised kristlased ja millised küsimused kerkivad?
10 Paljud vallalised kristlased on otsustanud järgida Jeesus Kristuse eeskuju ja arendada vallalisuse andi. Lisaks paljud lojaalsed kristlased, kes selle tõttu, et nad pole praeguseni suutnud leida jumalakartlikku abikaasat ning seega abielluda „Issandas”, on pannud oma lootuse Jehoovale ja on jäänud vallaliseks, selle asemel et abielluda uskmatuga. Jumala vaim toob neis esile taolisi vilju nagu rõõm, rahu, usk ja enesevalitsemine, mis võimaldavad neil säilitada kõlbeliselt puhast vallalisust. (Galaatlastele 5:22, 23, NW) Nende seas, kes edukalt selle Jumalale andumise katsega toime tulevad, on üsna palju meie kristlikke õdesid, kelle vastu meil on sügavaim lugupidamine. Paljudes maades on neid rohkem kui vendi, ja seetõttu teevad nad suurema osa kuulutustööst. Tõepoolest, „Jehoova ise annab sõnumi; head sõnumit rääkivaid naisi on suur vägi”. (Laul 68:11, NW; [68:12, EP]) Tegelikult on paljud mõlemast soost vallalised Jumala sulased säilitanud laitmatuse, kuna nad ’loodavad Jehoova peale kõigest südamest, ja ta teeb nende teerajad tasaseks’. (Õpetussõnad 3:5, 6) Aga kas need, kes ei saa praegu abielluda „Issandas”, on tulevikus tingimata õnnetud?
11. Milles võivad olla kindlad kristlased, kes jäävad vallaliseks lugupidamisest Piibli põhimõtete vastu?
11 Tuletagem meelde, et me oleme Jehoova, õnneliku Jumala tunnistajad ja teenime Jeesus Kristuse, õnneliku Potentaadi alluvuses. Niisiis, kui meie lugupidamine Piiblis selgesti kirjapandud piirangute vastu ajendab meid jääma vallaliseks, sest meil pole võimalik leida abikaasat „Issandas”, kas on siis loogiline arvata, et Jumal ja Kristus jätavad meid õnnetuteks? Kindlasti mitte. Seetõttu tuleme tingimata järeldusele, et kristlasel on võimalik olla õnnelik, kuigi ta pole abielus. Jehoova võib meid tõesti õnnelikuks teha, ükskõik kas me oleme abielus või vallalised.
Tõelise õnne võti
12. Mida seoses abieluga näitab sõnakuulmatute inglite juhtum?
12 Kõigi Jumala sulaste jaoks pole abielu ainuke õnne võti. Võtkem näiteks inglid. Enne Veeuputust arendasid mõned inglid vaimolevustele ebaloomulikke ihasid ja ei olnud rahul, et nad ei saa abielluda, ning nad materialiseerusid lihalikes kehades, et abielluda naistega. Kuna need inglid seega „jätsid maha oma eluaseme”, Jumal „pani [nad] kinni igaveste ahelatega pilkase pimeduse alla suure päeva kohtuks”. (Juuda 6; 1. Moosese 6:1, 2) On selge, et Jumal ei teinud kunagi inglitele korraldust abielluda. Seega abielu lihtsalt ei saanud olla nende õnne võti.
13. Miks on pühad inglid õnnelikud ja mida see kõigi Jumala sulaste jaoks tähendab?
13 Ometi on ustavad inglid õnnelikud. Jehoova rajas maa alused, „kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala [inglitest] pojad tõstsid rõõmukisa”. (Iiob 38:7) Miks on need pühad inglid õnnelikud? Sest nad on pidevalt Jehoova Jumala läheduses, „kuuldes tema sõna häält”, et seda täita. Nad rõõmustavad, ’tehes tema tahtmist’. (Laul 103:20, 21) Jah, pühade inglite õnn tuleneb ustavast Jehoova teenimisest. Ka inimeste jaoks on see tõelise õnne võti. Mis sellesse puutub, siis praegu õnnelikult Jumalat teenivad abielus võitud kristlased ei abiellu, kui nad taevasele elule üles äratatakse, vaid nad on õnnelikud vaimolevustena Jumala tahet täites. Kõik Jumala lojaalsed sulased, olgu nad abielus või vallalised, võivad seega õnnelikud olla, sest tõeline õnne alus on ustav Looja teenimine.
„Parem kui pojad ja tütred”
14. Milline prohvetlik tõotus anti vanaaja jumalakartlikele Iisraeli eunuhhidele ja miks võib see kummaline tunduda?
14 Isegi kui lojaalne kristlane kunagi ei abiellu, võib Looja kindlustada talle õnne. Julgustust võib leida sõnadest, mis prohvetlikult lausuti vanaaja Iisraeli eunuhhidele: „Nõnda ütleb Jehoova: kohitsetuile, kes peavad mu hingamispäevi ja valivad, mis on mu meele järgi, ja peavad kinni mu lepingust, neile ma annan oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime, parema kui pojad ja tütred: mina annan neile igavese nime, mida ei saa hävitada!” (Jesaja 56:4, 5) Võidaks arvata, et neile isikuile tõotatakse naist ja lapsi, et põlistada oma nimi. Kuid neile tõotati midagi „paremat kui pojad ja tütred” — püsivat nime Jehoova kojas.
15. Mida võib öelda Jesaja 56:4, 5 täitumise kohta?
15 Kuna neid eunuhhe kasutatakse kui „Jumala Iisraeli” hõlmavat prohvetlikku pilti, kujutavad nad võituid, kes saavad kestva paiga Jehoova vaimses kojas ehk templis. (Galaatlastele 6:16) Kahtlemata käib see prohvetiennustus sõnasõnaliselt vanaaja Iisraeli jumalakartlike eunuhhide kohta, kes üles äratatakse. Kui nad võtavad vastu Kristuse lunastusohvri ja otsustavad jätkuvalt teha seda, millest Jehoova rõõmu tunneb, saavad nad Jumala uues maailmas „igavese nime”. Seda võib kohaldada ka nende praeguse lõpuaja „teiste lammaste” kohta, kes otsustavad mitte abielluda ja mitte lapsi kasvatada, et anda end täiemal määral Jehoova teenistusse. (Johannese 10:16) Mõned neist võivad surra vallalistena ja lastetutena. Aga kui nad on ustavad, saavad nad ülestõusmises midagi „paremat kui pojad ja tütred” — nime, mida uues asjadesüsteemis „ei saa hävitada”.
Abielu pole ainuke õnne võti
16. Miks võib öelda, et abielu ei too alati õnne?
16 Mõned inimesed arvavad, et õnn on lahutamatult seotud abieluga. Ent peab möönma, et isegi Jehoova sulaste hulgas tänapäeval ei too abielu alati õnne. See lahendab mõningad probleemid, kuid sageli põhjustab teisi probleeme, millega on ehk raskem toime tulla kui nende probleemidega, mis saavad osaks vallalistele inimestele. Paulus ütles, et abielu toob „ihulikku viletsust”. (1. Korintlastele 7:28) Tuleb ette aegu, mil abielus inimene „muretseb” (Suur Piibel) ja on „jaotatud”. Mees või naine leiavad tihti, et on raske ’püsida takistamatult Issandas’. — 1. Korintlastele 7:33—35.
17, 18. a) Mida on mõningad reisivad ülevaatajad teatanud? b) Millise nõuande andis Paulus ja miks on kasulik seda ellu rakendada?
17 Nii abielu kui ka vallalisus on Jumala annid. (Rutt 1:9; Matteuse 19:10—12; NW) Et olla ükskõik kummas seisundis edukas, on eluliselt tähtis palvemeelne järelemõtlemine. Reisivad ülevaatajad teatavad, et paljud tunnistajad abielluvad liiga noorelt ja saavad tihti lapsevanemaks enne, kui nad on valmis sellega kaasnevat vastutust kandma. Mõned neist abieludest purunevad. Teised abielupaarid saavad oma probleemidega hakkama, kuid nende abielu ei too neile õnne. Inglise näitekirjanik William Congreve kirjutas, et need, kes kiiruga abielluvad, „võivad jõude olles kahetseda”.
18 Samuti teatavad reisivad ülevaatajad, et mõned noored vennad hoiduvad Beetelteenistusse või vabatahtlikku Teenijate Väljaõppe Kooli astumast, sest seal nõutakse teatud ajaks vallaliseks jäämist. Kuid Paulus annab nõu abielluda mitte enne, kui pole „möödunud nooruse õitseaeg”, see tähendab, oodata, kuni esialgne seksuaalsuse hoog on nõrgenenud. (1. Korintlastele 7:36—38, NW) Vallalise täiskasvanuna möödasaadetud aastad annavad inimesele hinnalise kogemuse ja sügavama mõistmise, mis annab mehele või naisele parema positsiooni, et valida abielupartner või teha hoolikalt kaalutud otsus jääda vallaliseks.
19. Kuidas me peaksime asjasse suhtuma, kui meil pole abieluühenduse järele tegelikku vajadust?
19 Mõnel meist on möödunud nooruse õitseaeg ja sellega kaasnev tugev seksuaaltung. Me võime ehk vahetevahel mõtiskleda abielu õnnistuste üle, kuigi meil tegelikult on vallalisuse and. Jehoova võib näha, et me teenime teda vallalisena tulemusrikkalt ja et meil pole tegelikku vajadust abieluühenduse järele, mis ehk nõuab, et me loobuksime teatud teenistuseesõigustest. Kui abielu pole isiklik vajadus ja kui meid pole õnnistatud abikaasaga, võib Jumalal olla meie jaoks midagi muud varuks. Näidakem siis üles usku, et ta annab meile seda, mida me vajame. Suurim õnn tuleneb sellest, et me tunnustame alandlikult seda, mis näib olevat Jumala tahe meie suhtes, nii nagu juudi vennad ’jäid nõusse ja austasid Jumalat’, kui nad mõistsid, et ta oli andnud paganaile meeleparanduse, nii et neil on võimalus saada elu. — Apostlite teod 11:1—18, NW.
20. a) Millist nõu vallalisuse suhtes antakse siin noortele kristlastele? b) Milline õnnega seotud põhiline asi peab paika?
20 Niisiis võib abielu olla õnne võti, kuigi see võib avada ukse ka probleemidele. Üks asi on kindel: abielu ei ole ainuke õnne leidmise viis. Kõiki asju arvesse võttes on eriti noortel kristlastel seetõttu tark püüda leida mõningateks aastateks kohta vallalisusele. Neid aastaid võib hästi ära kasutada Jehoova teenimiseks ja vaimsete edusammude tegemiseks. Ent kõigi puhul, kes end piiramatult Jumalale on pühendanud, sõltumata east või vaimsetest edusammudest, peab paika üks põhiline asi: tõelist õnne leitakse ustavast Jehoova teenimisest.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks on Jehoova sulased õnnelikud?
◻ Miks pole abielu suurima õnne võti?
◻ Mida nõutakse Jehoova rahvalt abikaasa valimisel?
◻ Miks on loogiline uskuda, et kristlased, kes jäävad vallaliseks, võivad olla õnnelikud?
◻ Mida peab seoses abielu ja õnnega möönma?