¹¹ Noil pimedail sajandeil, kui ristiusk õige kristluse üle võimutses, olid kogu aeg olemas ka tõelised kristlased, Jeesuse mõistujutu nisu. Nagu pagendatud juudid, kellest räägitakse tekstis Hesekiel 6:9, ei unustanud nemadki Jehoovat. Mõned neist kummutasid julgelt ristiusu kiriku valeõpetusi ning neil tuli taluda mõnitamist ja tagakiusamist. Kuid Jehoova ei kavatsenud jätta oma rahvast alatiseks Suure Babüloni võimu alla. Nagu Iisraeli puhul, väljendas Jehoova nüüdki oma pahameelt parajal määral ja just nii kaua, kui vaja, ega jätnud oma rahvast ilma lootuseta. (Jer. 46:28.)

¹³ Koos ustavusetute juutidega oli Babülooniasse toodud ka ustavaid juute. Ja nagu Jehoova Hesekieli kaudu ennustas, pidid mõned juudid pagenduses olles meelt parandama. Ta ütles, et nad meenutavad oma häbiväärseid tegusid ning anuvad temalt andestust ja soosingut. (Hes. 6:8–10; 12:16.) Ustavate hulgas olid näiteks Hesekiel ise ning Taaniel ja tema kolm kaaslast. Taaniel elas koguni nii kaua, et nägi nii pagenduse algust kui ka lõppu. Taanieli raamatu 9. peatükis on kirjas tema palve, millest õhkub kahetsust Iisraeli pattude pärast. Ilmselt kajastasid tema sõnad tuhandete pagendatute tundeid, kõigi nende tundeid, kes igatsesid seda, et Jehoova neile andestaks ja neid jälle õnnistaks. Seepärast võisid Hesekieli ennustused Jumala rahva vabastamise ja õige jumalateenimise taastamise kohta ustavaid juute väga rõõmustada.