7., 8. Mida käskis Jehoova kuuel purustusrelvaga mehel teha ja millega see nägemus lõppes?

⁷ Hesekiel kuulis, kuidas Jehoova käskis kuuel purustusrelvaga mehel minna kirjutustarvetega mehe järel (ehk pärast seda, kui see oli oma töö teinud) ning surmata kõik need, kelle laubal pole märki. „Alustage mu pühamust,” ütles Jehoova. Kohtuotsuse täideviimine pidi algama Jeruusalemma südamest, sealsest templist, mis oli Jehoova silmis rüvetunud. „Nad alustasidki vanematest, kes olid koja ees.” Need olid needsamad 70 Iisraeli vanemat, kes põletasid templis ebajumalatele suitsutusrohtu. (Hes. 8:11, 12; 9:6.)

See Hesekieli ennustus täitus aastal 607 e.m.a, kui babüloonlased hävitasid Jeruusalemma ja sealse templi. Nad olid otsekui karikas Jehoova käes: Jehoova kasutas neid, et valada välja oma viha ustavusetu Jeruusalemma peale ja teda karistada. (Jer. 51:7.) Kuid nagu Hesekiel oli ennustanud, ei surmanud babüloonlased kõiki Jeruusalemma elanikke. (1. Moos. 18:22–33; 2. Peetr. 2:9.)

¹⁰ Ellujäänute seas olid näiteks reekablased, etiooplane Ebed-Melek ning prohvet Jeremija ja tema kirjutaja Baaruk. (Jer. 35:1–19; 39:15–18; 45:1–5.) Hesekieli nägemuse põhjal võime järeldada, et nad olid nende hulgas, kes ohkasid ja ägasid Jeruusalemmas tehtavate jäleduste pärast. (Hes. 9:4.) Kuna nad olid juba varem näidanud, et vihkavad kurjust ja toetavad õiget jumalateenimist, kaitses Jehoova neid linna hävingu ajal.

Seitse meest Hesekieli nägemuses sümboliseerisid ustavaid vaimolendeid, kes on alati valmis täitma Jehoova tahet. (Laul 103:20, 21.) Jehoova inglid justkui märgistasid need, keda Jehoova tahtis säästa, see tähendab hoolitsesid selle eest, et babüloonlased ei tapaks valimatult kõiki.