7., 8. a) Kes tõusis Augustuse järel Põhja kuningaks? b) Miks anti ”kuninglik väärikus” keiser Augustuse järglasele vastumeelselt?

⁷ Ennustust jätkates ütles ingel: ”Tema [Augustuse] asemele tõuseb üks kõlvatu [”põlatu”, UM], kellele ei ole antud kuninglikku väärikust; aga ta tuleb ootamatult ja haarab libekeelsusega kuningriigi enesele.

⁸ See ”põlatu” oli keiser Tiberius, Augustuse kolmanda naise Livia poeg. (Vaata ”Ühte austati, teist põlati” lk. 248.) Augustus vihkas seda kasupoega tema halva iseloomu pärast ja ei tahtnud, et see saab järgmiseks keisriks. ”Kuninglik väärikus” anti talle vastumeelselt alles pärast seda, kui kõik teised võimalikud järeltulijad olid surnud. Augustus lapsendas Tiberiuse aastal 4 m.a.j. ja tegi ta troonipärijaks. Pärast Augustuse surma tõusis 54-aastane Tiberius — põlatu — võimule Rooma keisri ja Põhja kuningana.

 9. Kuidas haaras Tiberius ”libekeelsusega kuningriigi enesele”?

⁹ ”The New Encyclopædia Britannica” ütleb, et ”Tiberius manipuleeris senatiga ja ei lasknud sel ennast peaaegu kuu aja jooksul [pärast Augustuse surma] keisriks nimetada”. Ta ütles senatile, et peale Augustuse ei suudaks mitte keegi kanda Rooma impeeriumi valitsemise koormat, ja palus, et senaatorid taastaksid vabariigi, usaldades selle autoriteedi ühe mehe asemel mitmele. Ajaloolane Will Durant kirjutas: ”Söandamata teda sõnast haarata, tegi senat talle vastukummardusi, kuni ta võimu lõpuks vastu võttis.” Durant lisas: ”Mõlemad pooled mängisid selles etenduses oma osa hästi. Tiberius soovis printsipaati, sest küll ta vastasel korral oleks leidnud mingi võimaluse seda mitte vastu võtta; senat kartis ja vihkas teda, kuid hoidus taastamast vabariiki, mis põhinenuks teoreetiliselt suveräänsetel rahvakoosolekutel nagu vanasti.” Nii haaras Tiberius ”libekeelsusega kuningriigi enesele”.