KAS SA TEAD?

Niineve oli Assüüria impeeriumi pealinn. See oli võimas linn suurejooneliste paleede ja templite, laiade tänavate ning massiivsete müüridega. Heebrea prohvet Nahum viitas sellele kui „veresüüga linnale” (Nahum 3:1).

Tema kirjeldus oli tabav, sest assüürlaste julmusest annavad tunnistust Niineves asuva Sanheribi palee reljeefid. Ühel neist on kujutatud kinniseotud kätega vangi, keda piinajad kinni hoiavad ja kellelt keelt välja kistakse. Oma raidkirjades hooplesid assüürlased, kuidas nad talutasid vange köitega, mis olid konksudega vangi ninast või huulest läbi torgatud. Vangivõetud ametnikke sunniti kaelas kandma võigast kaelakeed: nende kuningate äraraiutud päid.

Assürioloog Archibald Henry Sayce kirjeldab barbaarsusi, mis järgnesid linna vallutamisele: „Vallutaja teed märgistasid inimpeade püramiidid; poisid ja tüdrukud põletati elusalt või sai neile osaks veelgi hullem saatus; mehed aeti teibasse, nüliti elusalt, torgati pimedaks või lõigati maha nende käed, jalad, kõrvad ja nina.”

Jumal andis juutidele käsu: „Kui sa ehitad uue koja, siis tee oma katusele käsipuu [„rinnatis”, UM], et sa ei tõmbaks oma koja peale veresüüd, kui keegi sealt maha kukub” (5. Moosese 22:8). Rinnatis oli vajalik turvalisuse tagamiseks, sest juudi pered veetsid palju aega katusel.

Enamasti oli iisraellaste majadel lamekatus. See oli ideaalne koht, kus päikesepaistel peesitada, värsket õhku nautida või majapidamistöid teha. Suvel oli see mõnus paik magamiseks (1. Saamueli 9:26). Põllumees võis kuivatada katusel vilja, enne kui see jahvatati, samuti viigi- ja viinamarju (Joosua 2:6).

Katust kasutati ka jumalakummardamiseks. Seal teeniti tõelist Jumalat Jehoovat, aga ka ebajumalaid (Nehemja 8:16—18; Jeremija 19:13). Näiteks Peetrus läks keskpäeval katusele palvetama (Apostlite teod 10:9—16). Kui katusel oli varju pakkuvaid viinapuid või palmilehti, võis see olla tõesti meeldiv puhkepaik.

Raamatu „The Land and the Book” sõnul viis iisraellaste kodudes katusele trepp või redel, mis asus „majast väljaspool, kuid siseõues”. Nii võis majaomanik lahkuda katuselt ilma majja sisenemata. See aitab paremini aru saada Jeesuse sõnadest, kui oluline on kiiresti põgeneda hukule määratud linnast. Ta ütles: „Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma” (Matteuse 24:17).