„Valvake”

„Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” (MATTEUSE 24:42)

 1. Mida arvavad kauaaegsed Jehoova teenijad oma aastatepikkusest pühendunud teenimisest? Too näide.

PALJUD kauaaegsed Jehoova teenijad õppisid tõde oma nooruspõlves. Sarnaselt kaupmehega, kes leidis ühe kalli pärli ja müüs selle ostmiseks ära kõik, mis tal oli, salgasid need innukad piibliuurijad ennast ja pühendasid oma elu Jehoovale (Matteuse 13:45, 46; Markuse 8:34). Mida nad arvavad sellest, et neil on tulnud Jumala eesmärkide täitumist maa suhtes kauem oodata, kui nad ehk lootsid? Nad ei kahetse midagi! Nad on sama meelt vend Alexander H. Macmillaniga, kes ütles, kui ta oli peaaegu 60 aastat Jumalat pühendunult teeninud: „Nüüd on mu otsus jääda tugevaks usus kindlam kui kunagi varem. Usk on teinud mu elu elamisväärseks. See aitab mul endist viisi kartmatult tulevikku vaadata.”

 2. a) Millist ajakohast nõu andis Jeesus oma järelkäijatele? b) Milliseid küsimusi me selles artiklis vaatleme?

² Kuidas on lood sinuga? Ükskõik kui vana sa ka poleks, mõtle Jeesuse sõnadele: „Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” (Matteuse 24:42). Selles lihtsas lauses peitub sügav tõde. Me ei tea, mil päeval Issand tuleb selle kurja maailma üle kohut mõistma, ja meil polegi tarvis seda teada. Kuid me peame elama nii, et meil tema saabudes ei oleks midagi kahetseda. Millised Piibli eeskujud aitavad meil valvata? Kuidas selgitas Jeesus valvsuse vajalikkust? Ja mis tõendab meile tänapäeval, et me elame selle jumalakartmatu maailma viimseil päevil?

Hoiatav näide

 3. Mille poolest sarnanevad paljud tänapäeva inimesed nendega, kes elasid Noa päevil?

³ Tänapäeva inimesed sarnanevad paljuski nende meeste ja naistega, kes elasid Noa päevil. Sel ajal oli maa täis vägivalda ja inimese südame mõtlemised olid „iga päev üksnes kurjad” (1. Moosese 6:5). Enamik inimesi oli hõivatud igapäevaelu toimetustega. Enne ülemaailmse veeuputuse põhjustamist andis Jehoova aga inimestele võimaluse meelt parandada. Ta tegi Noale ülesandeks kuulutada ning Noa kuulas sõna ja teenis „õigusekuulutajana” võib-olla 40–50 aastat või kauemgi (2. Peetruse 2:5). Kuid inimesed ignoreerisid Noa hoiatussõnumit. Nad ei olnud valvsad. Seepärast jäid üksnes Noa ja tema pere ellu, kui Jehoova kohut mõistis (Matteuse 24:37–39).

 4. Miks võib Noa teenistust tõhusaks nimetada ja meie kuulutustööd niisamuti?

⁴ Kas Noa teenistus oli tõhus? Ära otsusta selle üle väikese arvu inimeste põhjal, kes teda kuulda võtsid. Kindel on see, et Noa kuulutustöö täitis oma eesmärgi, hoolimata vastukajast, mida sellele osutati. Miks võib nii öelda? Sest inimesed said suurepärase võimaluse valida, kas nad tahavad Jehoovat teenida või mitte. Kuidas on lood sinu kuulutustööterritooriumiga? Isegi kui sealsete elanike hulgas on vähe neid, kes positiivset vastukaja osutavad, teed sa siiski väga tõhusat tööd. Kuidas nii? Sest kuulutades levitad sa Jumala hoiatussõnumit ja täidad seega ülesannet, mille Jeesus oma järelkäijatele andis (Matteuse 24:14; 28:19, 20).

Nad ignoreerisid Jumala prohveteid

 5. a) Milline olukord valitses Juudas Habakuki päevil ja millist vastukaja inimesed tema prohvetlikule sõnumile osutasid? b) Kuidas Juuda elanikud Jehoova prohvetite vastu vaenulikkust väljendasid?

⁵ Sajandeid pärast veeuputust muutus olukord Juuda kuningriigis päris kriitiliseks. Ebajumalateenistus, ülekohus, rõhumine ja koguni mõrvad olid tavaliseks saanud. Jehoova läkitas prohvet Habakuki inimesi hoiatama, et nad meelt parandaksid. Vastasel juhul pidi neid tabama õnnetus kaldealaste ehk babüloonlaste käe läbi (Habakuk 1:5–7). Kuid inimesed ei kuulanud teda. Võimalik, et nad arutlesid nõnda: „Eks kuulutanud prohvet Jesaja samasugust hoiatust juba rohkem kui saja aasta eest, kuid midagi pole veel juhtunud!” (Jesaja 39:6, 7.) Peale selle et paljud Juuda riigitegelased suhtusid ükskõikselt prohvetlikku sõnumisse, olid nad ka vaenulikud sõnumitoojate vastu. Kord püüdsid nad prohvet Jeremijat surmata ja see oleks neil ka õnnestunud, kui Ahikam teda kaitsnud poleks. Kuningas Joojakim oli vihane veel teisegi prohvetliku sõnumi pärast ning hukkas prohvet Uurija (Jeremija 26:21–24).

 6. Kuidas Jehoova tugevdas Habakukki?

⁶ Habakuki sõnum polnud vähem otsekohene ning oli sama ebapopulaarne kui Jeremija oma, keda Jumal inspireeris ennustama, et Juuda laastatakse 70 aastaks (Jeremija 25:8–11). Seepärast on arusaadav, miks Habakuk ahastuses hüüdis: „Kui kaua, Jehoova, ma pean appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid?” (Habakuk 1:2). Armuliselt andis Jehoova Habakukile uskukinnitava vastuse: „Nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta mitte! Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle mitte [„ei jää hiljaks”, UM]!” (Habakuk 2:3). Niisiis oli Jehooval „oma aeg” ülekohtule ja rõhumisele lõpu tegemiseks. Mingi näiline viibimine ei pidanud Habakukilt julgust ega indu röövima. Ta pidi ’ootama’ – elama iga päev pakilisustundega. Jehoova päev ei pidanud jääma hiljaks!

 7. Miks oli Jeruusalemm 1. sajandil taas hävingule määratud?

⁷ Umbes 20 aastat pärast seda, kui Jehoova Habakukiga rääkis, hävitati Juuda pealinn Jeruusalemm. Hiljem ehitati see linn uuesti üles ning seati korda paljud ebaõiged asjad, mis olid Habakukile meelehärmi valmistanud. Kuid meie ajaarvamise 1. sajandil oli Jeruusalemm taas hävingule määratud oma elanike ustavusetuse pärast. Halastavalt andis Jehoova õiglastele inimestele võimaluse ellu jääda. Seekord edastas ta oma sõnumi suurima prohveti Jeesuse Kristuse kaudu. Aastal 33 ütles Jeesus oma järelkäijatele: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele” (Luuka 21:20, 21).

 8. a) Mis võis mõningate kristlastega pärast Jeesuse surma aja jooksul juhtuda? b) Kuidas täitusid Jeesuse prohvetlikud sõnad Jeruusalemma kohta?

⁸ Aastate möödudes võisid mõned Jeruusalemmas elavad kristlased mõelda, millal Jeesuse ennustus küll täitub. Kahtlemata olid mõned neist nii mõndagi ohvriks toonud. Näiteks võisid nad olla loobunud ahvatlevatest ärivõimalustest oma kindla otsuse tõttu jääda valvele. Kas nad väsisid aja jooksul? Kas nad mõtlesid, et Jeesuse sõnad käivad mõne tulevase sugupõlve, mitte nende oma kohta, ja jõudsid seega järeldusele, et nad lihtsalt raiskavad aega? Aastal 66 hakkas Jeesuse ennustus täide minema, kui Rooma väehulgad Jeruusalemma ümber piirasid. Need, kes püsisid valvel, tundsid hoiatusmärgi ära, põgenesid linnast ega pidanud nägema Jeruusalemma laastamist.

Tähendamissõna valvsuse vajalikkusest

9., 10. a) Jutusta kokkuvõtlikult Jeesuse tähendamissõna sulastest, kes ootasid oma isanda naasmist pulmast. b) Miks võis isanda ootamine sulastele raske olla? c) Miks tasus sulastel olla kannatlikud?

⁹ Rõhutamaks valvsuse vajalikkust, võrdles Jeesus oma jüngreid sulastega, kes ootavad oma isanda naasmist pulmast. Nad teavad, missugusel ööl ta tuleb. Aga millisel tunnil? Kas esimese, teise või kolmanda öövahikorra ajal? Seda nad ei tea. Jeesus ütles: „Tulgu ta [isand] teisel või kolmandal öövahikorral, kui ta nad leiab nõnda [valvamas] – õndsad on need sulased!” (Luuka 12:35–38). Kujutle nende sulaste ootusärevust! Iga heli, iga liikuv vari äratas neis lootust: kas ehk pole see isand?

¹⁰ Mis siis, kui isand tuleks teise öövahikorra ajal, mis kestis umbes üheksast kuni keskööni? Kas kõik sulased, ka need, kes olid varahommikust peale kõvasti tööd teinud, oleksid valmis teda tervitama või kas mõni neist hoopis magaks? Mis siis, kui isand tuleks kolmanda öövahikorra ajal, mis kestis keskööst umbes kella kolmeni hommikul? Kas mõned sulased oleksid selleks ajaks lootuse juba kaotanud või ehk isegi pahased oma isanda näilise viibimise pärast?a Ainult neid sulaseid, kes isanda tulles valvavad, pidi nimetatama õnnelikeks. Nende puhul pidas paika Õpetussõnades 13:12 öeldu: „Pikk ootus teeb südame haigeks, aga täideläinud igatsus on elupuu!”

11. Kuidas võib palve aidata meil valvata?

¹¹ Mis aitaks Jeesuse järelkäijatel valvata siis, kui neile näib, et tegu on viivitusega? Jeesus ütles Ketsemani aias veidi aega enne vahistamist oma kolmele apostlile: „Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks!” (Matteuse 26:41). Aastaid hiljem andis Peetrus, kes oli üks neist apostlitest, kaaskristlastele samasugust nõu. Ta kirjutas: „Kõigi asjade lõpp on lähedal! Olge siis mõistlikud ja kained palveiks!” (1. Peetruse 4:7). Jah, südamesttulev palve peaks olema meie kristliku eluviisi tavapärane osa. Meil on jätkuvalt tarvis paluda Jehoovat, et ta aitaks meil valvata (Roomlastele 12:12; 1. Tessalooniklastele 5:17).

12. Milline erinevus on spekuleerimise ja valvel püsimise vahel?

¹² Pane tähele, et Peetrus ütles veel: „Kõigi asjade lõpp on lähedal!” Kui lähedal? Inimestel on võimatu seda täpset päeva ja tundi teada saada (Matteuse 24:36). Kuid on kaks ise asja, kas me spekuleerime lõpu saabumise aja üle, mida Piibel ei innusta tegema, või elame lõpu ootuses, mida Piibel kutsub tegema. (Võrdle 2. Timoteosele 4:3, 4; Tiitusele 3:9.) Mis võib aidata meil elada lõpu ootuses? See, kui paneme hoolega tähele tõendeid, mis osutavad lõpu lähedusele. Vaadelgem kuut tõestusliini, mis näitavad, et me elame selle jumalakartmatu maailma viimseil päevil.

Kuus veenvat tõestusliini

13. Kuidas veenab Pauluse ennustus 2. Timoteosele 3. peatükis sind selles, et käes on „viimsed päevad”?

¹³ Esiteks, me näeme, kuidas täitub apostel Pauluse ennustus „viimsete päevade” kohta. Paulus kirjutas: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge. Ja nendest hoidu eemale. Aga kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides” (2. Timoteosele 3:1–5, 13). Kas ei täitu see prohvetiennustus just meie ajal? Üksnes need, kes fakte ignoreerivad, võivad seda eitada.b

14. Kuidas täituvad Ilmutuse 12:9 sõnad seoses Kuradiga meie päevil ja mis temaga peagi juhtub?

¹⁴ Teiseks, me näeme tõendeid selle kohta, et Saatan ja deemonid on taevast välja visatud, nagu on ennustatud kirjakohas Ilmutuse 12:9. Seal öeldakse: „Suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga.” See on tähendanud suurt häda maa peal. Inimkonda on tõesti tabanud palju hädasid, eriti alates aastast 1914. Kuid see Ilmutusraamatu ennustus lisab, et kui Kurat maa peale visatakse, teab ta, et „tal on pisut aega” (Ilmutuse 12:12). Selle aja jooksul sõdib ta Kristuse võitud järelkäijatega (Ilmutuse 12:17). Me oleme kahtlemata näinud tema rünnaku tagajärgi meie ajal.c Peagi aga suletakse Saatan sügavikku, et „ta enam ei eksitaks rahvaid” (Ilmutuse 20:1–3).

15. Kuidas tõendab Ilmutuse 17:9–11, et me elame lõpuajal?

¹⁵ Kolmandaks, me elame kaheksanda ja ühtlasi viimase „kuninga” ajal, keda mainib ennustus kirjakohas Ilmutuse 17:9–11. Apostel Johannes räägib siin seitsmest kuningast, kes kujutavad seitset maailmariiki: Egiptust, Assüüriat, Babülooniat, Meedia-Pärsiat, Kreekat, Roomat ja anglo-ameerika kaksikvõimu. Samuti näeb ta kuningat, kes on „kaheksas ja ühtlasi üks neist seitsmest”. See kaheksas kuningas – viimane, keda Johannes näeb – kujutab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Johannes ütleb, et see kaheksas kuningas „läheb hukatusse”. Pärast teda ei mainita rohkem kuningaid.d

16. Kuidas tõendavad faktid Nebukadnetsari unenäo täitumises seda, et me elame viimseil päevil?

¹⁶ Neljandaks, me elame ajaperioodil, mida sümboliseerivad Nebukadnetsari unes nähtud kuju jalad. Prohvet Taaniel selgitas, mis tähendust kätkeb see salapärane unenägu hiigelsuurest inimkujust (Taaniel 2:36–43). Kuju neli metallist osa kujutavad maailmariike alates peast (Babüloonia impeerium) ning lõpetades jalgade ja varvastega (valitsused, mis tegutsevad meie päevil). Kõik kujus sümboliseeritud maailmariigid on eksisteerinud. Meie elame ajajärgul, mida sümboliseerivad kuju jalad. Pole tehtud mingit viidet sellele, et tulemas oleks veel teisi maailmariike.e

17. Kuidas tõendab Kuningriigi kuulutustöö seda, et me elame lõpuajal?

¹⁷ Viiendaks, praegu tehakse ülemaailmset kuulutustööd, mis Jeesuse sõnul pidi toimuma vahetult enne selle maailma-ajastu lõppu. Jeesus ütles: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Praegusel ajal täitub see prohvetiennustus enneolematus ulatuses. Tõsi küll, osa territooriumi on veel puutumata ja võimalik et Jehoova määratud ajal avaneb suur uks veelgi ulatuslikumaks tööks (1. Korintlastele 16:9). Siiski ei ütle Piibel, et Jehoova ootab seni, kuni igale inimesele on isiklikult tunnistust antud. Head sõnumit tuleb kuulutada määral, mis rahuldab Jehoovat. Siis tuleb ots. (Võrdle Matteuse 10:23.)

18. Mis peab ilmselt paika seoses mõningate võitutega, kui suur viletsus algab, ja mille põhjal võib seda öelda?

¹⁸ Kuuendaks, Kristuse tõeliste võitud jüngrite arv kahaneb, kuigi mõned neist on ilmselt veel maa peal, kui suur viletsus algab. Enamik jäänuse liikmeid on juba üsna eakad ning tegelike võitute arv on aastate jooksul kahanenud. Ometi ütles Jeesus seoses suure viletsusega: „Kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad” (Matteuse 24:21, 22). Niisiis on mõningad Kristuse „äravalitud” ilmselt veel maa peal, kui suur viletsus algab.f

Mis ootab ees?

19., 20. Miks on praegu tähtsam kui kunagi varem püsida ärkvel ja valvata?

¹⁹ Mida meil siis tulevikus oodata on? Põnevad ajad on veel ees. Paulus hoiatas, et „Issanda päev tuleb nagu varas öösel”. Selle maailma näiliselt tarkadele inimestele viidates ütles ta: „Kui nad ütlevad: „Nüüd on rahu ja julgeolek!”, tabab neid äkiline hukatus.” Seepärast ergutab Paulus oma lugejaid: „Ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained” (1. Tessalooniklastele 5:2, 3, 6). Jah, need, kes loodavad, et inimeste institutsioonid toovad rahu ja julgeoleku, ignoreerivad tegelikku olukorda. Sellised inimesed on sügavas unes!

²⁰ Selle maailmakorralduse lõpp saabub rabavalt äkki. Seepärast elagem Jehoova päeva ootuses. Jumal ütles Habakukile, et see „ei jää hiljaks”. Tõesti, veel kunagi pole meil olnud nii tähtis valvata!

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Millised Piibli näited võivad aidata meil valvata?

• Millise tähendamissõnaga selgitas Jeesus valvsuse vajalikkust?

• Millised kuus tõestusliini näitavad, et me elame viimseil päevil?

[Pildid lk 9]

A. H. Macmillan teenis ustavalt Jehoovat ligi kuuskümmend aastat

[Pilt lk 10]

Jeesus võrdles oma jüngreid sulastega, kes püsivad valvel