„Oodake”

16. a) Kellele valmistas Jehoova päeva lähenemine rõõmu ja miks? b) Milline üleskutse esitati sellele ustavale jäänusele?

¹⁶ Kuigi Juuda ja Jeruusalemma juhtide ning paljude elanike hulgas valitses vaimne tardumus, skeptilisus, ebajumalakummardamine, korruptsioon ja materialism, oli seal ilmselt ka ustavaid juute, kes kuulasid Sefanja hoiatavaid prohvetiennustusi. Neid kurvastasid Juuda vürstide, kohtumõistjate ja preestrite jälestusväärsed teod. Sefanja sõnumid tõid neile lojaalsetele inimestele lohutust. Kaugel sellest, et ahastust põhjustada, valmistas Jehoova päeva lähenemine neile hoopis rõõmu, kuna see pidi taolisele jälgile tegevusele lõpu tegema. See ustav jäänus pani tähele Jehoova üleskutset: „Seepärast oodake mind, ütleb Jehoova, päeva, mil ma tõusen kui tunnistaja! Sest minu õigus on koguda rahvaid, koondada kuningriike, et valada nende peale oma meelepaha, kogu oma tuline viha” (Sefanja 3:8).

17. Millal ja kuidas hakkasid täituma Sefanja kohtusõnumid teiste rahvaste kohta?

¹⁷ Need, kes seda hoiatust tähele panid, ei pidanud üllatuma. Paljud olid veel elus ajal, mil Sefanja prohvetiennustus täide läks. Babüloonlaste, meedlaste ja põhjapoolsete hordide, arvatavasti sküütide ühendatud jõud vallutasid ning hävitasid Ninive aastal 632 e.m.a. Ajaloolane Will Durant jutustab: „Babüloonlaste armee, keda juhtis Nabopolassar, ja meedlaste armee, keda juhtis Kyaxares, ning Kaukasuse sküütide hord vallutasid hämmastavalt kerge vaevaga ja kiiresti põhjapoolsed kindlustused. [—] Ühe hoobiga oli Assüüria ajaloost kadunud.” See juhtus täpselt nii, nagu Sefanja oli ennustanud (Sefanja 2:13—15).

18. a) Kuidas viidi Jumala kohtuotsus täide Jeruusalemma üle ja miks? b) Kuidas täitus Sefanja prohvetiennustus Moabi ja Ammoni kohta?

¹⁸ Paljud juudid, kes ootasid Jehoovat, elasid veel ka sel ajal, kui viidi täide kohtuotsused Juuda ja Jeruusalemma üle. Sefanja kuulutas prohvetlikult Jeruusalemma kohta: „Häda räpasele ja roojasele linnale, kes on rõhuja! Ta ei ole kuulanud häält, ei ole võtnud õpetust, ei ole lootnud Jehoova peale, ei ole liginenud oma Jumalale!” (Sefanja 3:1, 2). Kaks korda piirasid babüloonlased Jeruusalemma linna selle ustavusetuse tõttu ning aastal 607 e.m.a. nad lõpuks ka vallutasid ja hävitasid selle (2. Ajaraamat 36:5, 6, 11—21). Ja mis puutub Moabi ja Ammonisse, siis juudi ajaloolane Josephus jutustab, et viiendal aastal pärast Jeruusalemma langemist läksid babüloonlased sõtta ka nende vastu ning vallutasid nad. Pärast seda nad lakkasid olemast, nagu prohvetiennustuses öeldigi.

19., 20. a) Kuidas tasus Jehoova neile, kes teda ootasid? b) Miks need sündmused meid huvitavad, ja mida hakatakse järgmises artiklis uurima?

¹⁹ Sefanja prohvetiennustuse nende ja muude üksikasjade täitumine tugevdas nende juutide ja mittejuutide usku, kes ootasid Jehoovat. Nende hulgas, kes jäid ellu hävingus, mis sai osaks Juudale ja Jeruusalemmale, olid Jeremija, etiooplane Ebed-Melek ning reekablase Joonadabi sugu (Jeremija 35:18, 19; 39:11, 12, 16—18). Asumisele viidud ustavad juudid ja nende järglased, kes Jehoovat ikka edasi ootasid, võisid kuuluda õnneliku jäänuse hulka, kes vabastati Babülonist aastal 537 e.m.a. ja kes pöördus Juudasse tagasi, et taastada seal puhas kummardamine (Esra 2:1; Sefanja 3:14, 15, 20).

 2. Kuidas sarnaneb Sefanja päevil valitsenud olukord selle olukorraga, mis on ristiusumaailmas tänapäeval?

² Tänapäeval seisneb Jehoova kohtuotsus selles, et ta kogub rahvad hävitamiseks palju suuremas ulatuses, kui see juhtus Sefanja päevil (Sefanja 3:8). Need rahvad, kes väidavad end olevat kristlikud, on Jumala silmis eriti laiduväärsed.