Kõik austagu Jehoovat!

„Austage valguse maades Jehoovat.” (JESAJA 24:15)

 1. Kuidas suhtusid Jehoova nimesse tema prohvetid ja milliseks kontrastiks on see tänapäeval ristiusu kiriku hoiakuga?

JEHOOVA on Jumala ülikuulus nimi! Kuidas ustavad prohvetid vanal ajal küll rõõmustasid, kui nad tema nimel rääkida said! Juubeldades austasid nad oma Suveräänset Issandat Jehoovat, kelle nimi näitab, et ta on Suur Eesmärgiseadja (Jesaja 40:5; Jeremija 10:6, 10; Hesekiel 36:23). Isegi niinimetatud väikesed prohvetid austasid Jehoovat väga väljendusrikkalt. Üks neist oli Haggai. Tema raamatus, mis koosneb vaid 38 salmist, esineb Jumala nime 35 korda. See prohvetiennustus tundub elutu, kui Jehoova kallihinnaline nimi asendatakse tiitliga „Issand”, nagu seda teevad oma piiblitõlgetes ristiusu kiriku ülisuured apostlid. (Võrdle 2. Korintlastele 11:5.)

2., 3. a) Kuidas täitus üks märkimisväärne prohvetiennustus Iisraeli taastamise kohta? b) Millist rõõmu tundis juutide jäänus koos oma kaaslastega?

² Tekstis Jesaja 12:2 esineb see nimi kahel kujul.a Prohvet kuulutab: „Vaata, Jumal on mu pääste! Ma olen julge ega karda, sest Issand [„Jaah”, Suur Piibel] Jehoova on mu tugevus ja kiituslaul [„vägi”, UM], ja tema oli minu päästja!” (Vaata ka Jesaja 26:4, SP.) Seega kinnitas Jaah Jehoova iisraellastele oma prohveti Jesaja kaudu umbes 200 aastat enne, kui nad Babüloonia vangistusest vabanesid, et ta on nende vägev Päästja. See vangistus pidi kestma aastast 607 aastani 537 e.m.a. Jesaja kirjutas ka need sõnad: „Mina olen Jehoova, kes kõik teeb, .. kes ütleb Kooresele: ’Mu karjane!’ Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: ’Sind ehitatakse üles!’ ning templile: ’Taas rajatakse sulle alus!’ ” Kes oli see Koores? Väärib märkimist, et selleks osutus Pärsia kuningas Kyros, kes vallutas Babüloni aastal 539 e.m.a. (Jesaja 44:24, 28).

³ Jehoova sõnade kohaselt, mis Jesaja kirja pani, andis Kyros vangistatud iisraellastele käsu: „Kes teie hulgas on tema rahvas, sellega olgu tema Jumal ja see mingu Jeruusalemma, mis on Juudamaal, ja ehitagu üles Jehoova, Iisraeli Jumala koda; tema on see Jumal, kes asub Jeruusalemmas.” Ülimalt õnnelik juutide jäänus koos mitteiisraellastest templisulastega ja Saalomoni sulaste poegadega pöördus tagasi Jeruusalemma. Nad jõudsid kohale just õigeks ajaks, et pidada lehtmajade püha aastal 537 e.m.a. ja tuua Jehoovale ohvreid tema altaril. Järgmise aasta teisel kuul panid nad valjude rõõmuhõisete ja Jehoova kiituse saatel teisele templile aluse (Esra 1:1—4; 2:1, 2, 43, 55; 3:1—6, 8, 10—13).

 4. Kuidas Jesaja 35. ja 55. peatükk tegelikkuseks said?

⁴ Jehoova taastamisennustus pidi Iisraelis auliselt täituma: „Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia! [—] Nad saavad näha Jehoova toredust, meie Jumala ilu!” „Te lähete rõõmsasti välja ja teid tuuakse rahus! Mäed ja künkad rõkatavad rõõmust teie ees [—] See sünnib Jehoova auks, igaveseks, hävimatuks märgiks!” (Jesaja 35:1, 2; 55:12, 13).

 5. Miks ei kestnud iisraellaste rõõm kaua?

⁵ Kuid see rõõm ei kestnud kaua. Ümberkaudsed rahvad üritasid templi ehitamiseks uskudevahelist liitu sõlmida. Esialgu jäid juudid kindlaks ja teatasid: „Meil pole teiega midagi tegemist koja ehitamisel meie Jumalale, vaid meie üksi ehitame Jehoovale, Iisraeli Jumalale, nagu kuningas Koores, Pärsia kuningas, meid käskis!” Nüüd said neist naabritest õelad vastased. Nad ’tegid Juuda rahva käed lõdvaks ja hirmutasid neid ehitamast’. Nad esitasid olukorra kohta ka valeteateid Kyrose järeltulijale Artaxerxesele, kes keelas templi ehitamise ära (Esra 4:1—24). Töö lakkas 17 aastaks. Kahjuks võtsid juudid selle aja jooksul omaks materialistliku eluviisi.

„Vägede Jehoova” räägib

 6. a) Kuidas reageeris Jehoova Iisraelis valitsevale olukorrale? b) Mille poolest on Haggai nime tõenäoline tähendus kohane?

⁶ Kuid sellegipoolest ilmutas Jehoova ’oma tugevust ja väge’ Iisraeli heaks ja saatis prohveteid, eelkõige Haggai ja Sakarja, et ergutada juute oma kohustusi täitma. Haggai nimi on seotud pidulikkusega, kuna näib, et see tähendab ’sündinud pühade ajal’. On kohane, et ta hakkas ennustama lehtmajadepüha kuu esimesel päeval, ajal, mil juudid pidid ’rõõmsad olema’ (5. Moosese 16:15). Haggai kaudu andis Jehoova 112 päeva jooksul edasi neli sõnumit (Haggai 1:1; 2:1, 10, 20).

 7. Kuidas peaksid Haggai avasõnad meid julgustama?

⁷ Oma prohvetiennustuse sissejuhatuses ütles Haggai: „Nõnda räägib vägede Jehoova” (Haggai 1:2a). Kes võiksid olla need „väed”? Need on Jehoova inglite hulgad, kellest Piiblis räägitakse mõnikord kui sõjavägedest (Iiob 1:6; 2:1; Laul 103:20, 21; Matteuse 26:53). Kas ei ole see meile tänapäeval julgustuseks, et Suveräänne Issand Jehoova kasutab neid võitmatuid taevaseid väehulki selleks, et juhtida meie tööd, kui me taastame maa peal tema õiget kummardamist? (Võrdle 2. Kuningate 6:15—17.)

 8. Milline ellusuhtumine mõjutas iisraellasi ja milliste tagajärgedeni see viis?

⁸ Milline oli Haggai esimese sõnumi sisu? Rahvas oli öelnud: „Aeg ei ole veel tulnud Jehoova koja ülesehitamiseks!” Juudid ei olnud enam eriti huvitatud templi ehitamisest, mis oleks tähendanud jumalakummardamise taastamist. Nad olid hakanud iseendale luksuslikke maju ehitama. Materialistlik ellusuhtumine oli kahandanud entusiasmi, millega nad olid suhtunud Jehoova kummardamisse. Seetõttu ei õnnistanud ta neid enam. Nende põllud ei kandnud enam vilja ja neil puudusid riided karmiks talveajaks. Nende sissetulek oli kesiseks jäänud ja nad kogusid oma raha otsekui auklikku kukrusse (Haggai 1:2b—6).

 9. Millise jõulise ja ülesehitava manitsuse andis Jehoova?

⁹ Kaks korda esitas Jehoova jõulise manitsuse: „Pange tähele oma teguviisi!” Ilmselt reageerisid sellele positiivselt Jeruusalemma maavalitseja Serubbaabel ja ülempreester Joosuab, kes innustasid kogu rahvast julgelt ’kuulama Jehoova, oma Jumala häält ja prohvet Haggai sõnu, nõnda nagu Jehoova, nende Jumal teda läkitas, ja rahvas kartis Jehoovat’. Lisaks sellele „Haggai, Jehoova käskjalg, ütles Jehoova ülesannet täites rahvale nõnda: ’Mina olen teiega, ütleb Jehoova!’ ” (Haggai 1:5, 7—14).

10. Kuidas kasutas Jehoova oma jõudu Iisraeli heaks?

¹⁰ Mõned Jeruusalemma endistest elanikest võisid arvata, et taastatud templi hiilgus pole „midagi”, võrreldes varasema templiga. Kuid umbes 51 päeva hiljem läkitas Jehoova Haggai teist sõnumit kuulutama. Ta kuulutas: „Ole nüüd tubli, Serubbaabel, ütleb Jehoova, ja ole tubli, Joosua, Joosadaki poeg, ülempreester, ja olge tublid, kõik maa rahvas, ütleb Jehoova, ja tehke tööd, sest mina olen teiega, ütleb vägede Jehoova! [—] Ärge kartke!” Jehoova, kes kasutab õigel ajal oma piiramatut jõudu, et ’panna värisema taevas ja maa’, hoolitses selle eest, et kõrvaldataks igasugune vastupanu, isegi riiklik keeld. Enne kui möödus viis aastat, oli templi ehitus suurejooneliselt lõpule viidud (Haggai 2:3—6).

11. Kuidas täitis Jumal teise templi ’suurema toredusega’?

¹¹ Siis täitus üks tähelepanuväärne prohvetiennustus: „Kõigi paganate rikkused tuuakse ja ma täidan selle koja toredusega, ütleb vägede Jehoova!” (Haggai 2:7). Nendeks „rikkusteks” osutusid mitteiisraellased, kes tulid Jumalat kummardama sellesse templisse, kuna see peegeldas tema suursugust juuresolekut. Milline oli see taastatud tempel, võrreldes sellega, mis ehitati Saalomoni päevil? Jumala prohvet kuulutas: „Selle koja tulevane toredus peab olema suurem kui oli esimesel, ütleb vägede Jehoova” (Haggai 2:9). Esmalt täitus see prohvetiennustus selles mõttes, et taastatud tempel püsis kauem kui esimene koda. See oli alles veel siis, kui aastal 29 m.a.j. ilmus Messias. Peale selle lisas Messias ise sellele hiilgust, kui ta seal tõde kuulutas, enne kui tema ärataganenud vaenlased lasid ta mõrvata aastal 33 m.a.j.

12. Milline oli kahe esimese templi eesmärk?

¹² Jeruusalemma esimesel ja teisel templil oli väga oluline eesmärk selles, et nad kujutasid ettetähenduslikult Messia preestriteenistuse tähtsaid aspekte ja hoidsid Jehoova puhast kummardamist maa peal alles seni, kuni ilmus Messias (Heebrealastele 10:1).

Auline vaimne tempel

13. a) Millised sündmused toimusid seoses vaimse templiga aastatel 29 kuni 33 m.a.j.? b) Milline oluline roll oli Jeesuse lunastusohvril seoses nende sündmustega?

¹³ Kas on Haggai taastamisennustusel mingi eriline tähendus ka hilisematele aegadele? Kindlasti on! Jeruusalemma taastatud tempel sai kogu maapealse õige kummardamise keskuseks. Kuid see kujutas veel hoopis aulisemat vaimset templit. See hakkas toimima aastal 29 m.a.j., mil Jeesus Jordani jões ristiti ja kui Jehoova määras ta Ülempreestriks ning püha vaim langes tema peale otsekui tuvi (Matteuse 3:16). Pärast seda, kui Jeesus oli ohvrisurmaga oma maise teenistuse lõpetanud, äratati ta üles taevasse, mida kujutas templi kõige püham paik, ja seal esitas ta Jehoovale oma ohvri väärtuse. See oli lunastuseks, mis kattis tema jüngrite patud ja avas meie ajaarvamise 33. aasta nelipühapäeval tee nende võidmiseks Jehoova vaimse templi alampreestriteks. Kui nad surmani ustavalt templi maises õues teenivad, saavad nad tulevikus taevase ülestõusmise osaliseks ja võivad preestriteenistust jätkata.

14. a) Milline rõõm kaasnes algkristliku koguduse innuka tegevusega? b) Miks ei kestnud see rõõm kaua?

¹⁴ Tuhanded kahetsevad juudid — ja hiljem ka paganad — kogunesid kristlikku kogudusse ning kuulutasid head sõnumit tulevasest Jumala Kuningriigi valitsusest maa üle. Umbes 30 aasta pärast võis apostel Paulus öelda, et head sõnumit on kuulutatud „kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:23). Kuid pärast apostlite surma algas suur ärataganemine ja tõevalgus hakkas värelema. Tõeline kristlus jäi paganlikele õpetustele ja filosoofiatele rajatud ristiusu sektantluse varju (Apostlite teod 20:29, 30).

15., 16. a) Kuidas täitusid prohvetiennustused aastal 1914? b) Millist kogumistööd tehti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses?

¹⁵ Möödusid sajandid. Seejärel, 1870-ndatel aastatel, hakkas grupp siiraid kristlasi põhjalikult Piiblit uurima. Pühakirja põhjal suutsid nad kindlaks teha, et aasta 1914 tähistab „paganate aegade” lõppu. Just sel ajal lõppesid seitse sümboolset „aega” (2520 elajaliku inimvalitsuse aastat) sellega, et taevas seati troonile Kristus Jeesus — tema, kellel on „õigus” valitseda maa üle Messias-Kuningana (Luuka 21:24; Taaniel 4:22; Hesekiel 21:31, 32). Eriti just alates aastast 1919 on need piibliuurijad, keda tänapäeval tuntakse Jehoova tunnistajatena, jõudsalt levitanud üle kogu maa head sõnumit tulevasest Kuningriigist. Aastal 1919 vastas neist vaid mõni tuhat tegutsema ajendavale üleskutsele, mis esitati konvendil Cedar Pointis, Ohios, USA-s. Nende hulk kasvas kuni aastani 1935, mil põlluteenistuse aruannet esitas 56135 inimest. Sel aastal võttis Jeesuse surma iga-aastase mälestusõhtu sümbolitest leivast ja veinist osa 52465 inimest, näidates sellega, et neil on lootus saada Jehoova suure vaimse templi taevases osas preestriteks koos Kristuse Jeesusega. Nad hakkavad teenima ka tema kaaskuningatena Messia Kuningriigis (Luuka 22:29, 30; Roomlastele 8:15—17).

¹⁶ Kuid Ilmutuse 7:4—8 ja 14:1—4 näitavad, et nende võitud kristlaste koguarv on piiratud 144000-ga, kellest paljud koguti kokku esimesel sajandil, enne kui algas suur ärataganemine. Jehoova on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil olnud lõpetamas selle grupi kogumist, kelle ta puhastab oma Sõna veega, kuulutab õiglaseks usu alusel Jeesuse lunastusohvrisse ning kellele ta paneb lõpuks pitseri kui võitud kristlastele, et saaks täis arv 144000.

17. a) Milline kogumine on kestnud alates 1930-ndatest aastatest? b) Miks pakub meile seejuures huvi Johannese 3:30? (Vaata ka Luuka 7:28.)

¹⁷ Mis juhtub pärast seda, kui saab täis võitute koguarv? Aastal 1935, ajaloolisel konvendil USA-s Washingtonis, tehti teatavaks, et Ilmutuse 7:9—17 mainitud ’suur rahvahulk’ on grupp, kelle olemusest pidi selgelt aru saadama alles „pärast” 144000 kogumist ja kellel on lootus elada igavesti paradiisliku maa peal. Pärast seda kui Ristija Johannes, kes äratatakse üles maa peal „teiste lammaste” hulgas, oli selgelt ära tundnud võitud Jeesuse, ütles ta Messia kohta: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!” (Johannese 1:29; 3:30; 10:16; Matteuse 11:11). Töö, mida Ristija Johannes tegi Messiale jüngreid ette valmistades, lõppes siis, kui Jeesus hakkas ise valima üha kasvavat gruppi, kes pidi kuuluma 144000 hulka. Kuid 1930-ndatel aastatel muutus olukord vastupidiseks. Üha vähemaks jäi neid, keda ’kutsuti ja valiti’ 144000 hulka, kuid „teiste lammaste” „suur hulk” hakkas väga kiiresti kasvama. See suur rahvahulk kasvab pidevalt, samal ajal kui selle maailma kuri süsteem läheneb oma lõpule Harmagedoonis (Ilmutuse 17:14b).

18. a) Miks me võime täiesti kindlad olla, et „miljonid nüüd elavatest ei sure kunagi”? b) Miks me peaksime innukalt toimima kooskõlas Haggai 2:4—ga?

¹⁸ Avalik erikõne, mida Jehoova tunnistajad 1920-ndate aastate algul esitasid, kandis pealkirja „Miljonid nüüd elavatest ei sure kunagi”. Tol ajal võis see väide ehk liiga optimistlik olla. Kuid tänapäeval saab seda öelda täie kindlustundega. Mõlemad, nii kasvav valgus, mis paistab Piibli prohvetiennustustele, kui ka selle sureva maailma anarhia lausa kisendavad, et Saatana süsteemi lõpp on juba väga-väga lähedal! Mälestusõhtu aruanne 1996. aastast näitab, et kohal viibis 12921933 inimest, kellest ainult 8757 (0,068 protsenti) tõendas sümbolitest osavõtmisega oma taevast lootust. Õige jumalakummardamise taastamine hakkab lõpule jõudma. Kuid ärgem selles töös oma käsi kunagi lõdvaks laskem. Tõesti, Haggai 2:4 ütleb: „Olge tublid, kõik maa rahvas, ütleb Jehoova, ja tehke tööd, sest mina olen teiega, ütleb vägede Jehoova!” Seiskem otsusekindlalt selle eest, et mitte ükski materialismi ega ilmalikkuse surve ei lämmataks meie innukust Jehoova töös! (1. Johannese 2:15—17.)

19. Kuidas me saame osaleda Haggai 2:6, 7 sõnade täitumises?

¹⁹ Meile teeb rõõmu eesõigus, et saame osaleda Haggai 2:6, 7 sõnade nüüdisaegses täitumises: „Nõnda ütleb vägede Jehoova: veel pisut aega, ja ma panen värisema taeva ja maa, mere ja kuiva maa! Ja ma panen värisema kõik paganad, nõnda et kõigi paganate rikkused tuuakse ja ma täidan selle koja toredusega, ütleb vägede Jehoova!” Ahnus, korruptsioon ja vihkamine levivad ohjeldamatult üle kogu selle 20. sajandi maailma. Praegu on tõepoolest käes selle viimsed päevad ja Jehoova on hakanud seda juba „raputama” (UM), lastes oma tunnistajatel ’kuulutada oma kättemaksu päeva’ (Jesaja 61:2). See esialgne raputamine jõuab haripunkti selle maailma hävinguga Harmagedoonis, kuid enne seda aega kogub Jehoova oma teenistusse „kõigi paganate rikkusi” — maa peal elavaid alandlikke, lambasarnaseid inimesi (Johannese 6:44). Praegu ’teenib’ see ’suur rahvahulk’ tema kummardamiskoja maises õues (Ilmutuse 7:9, 15).

20. Kust võib leida kõige hinnalisema varanduse?

²⁰ Teenistus Jehoova vaimses templis toob tasu, mis on hinnalisem kui ükski materiaalne varandus (Õpetussõnad 2:1—6; 3:13, 14; Matteuse 6:19—21). Lisaks sellele ütleb Haggai 2:9: „Selle koja tulevane toredus peab olema suurem kui oli esimesel, ütleb vägede Jehoova, ja selles paigas ma annan rahu, ütleb vägede Jehoova!” Mida tähendavad need sõnad meile tänapäeval? Sellest räägib meie järgmine artikkel.

[Allmärkused]

Kordamisküsimused

◻ Milles me peaksime järgima prohvetite eeskuju, pidades silmas Jehoova nime?

◻ Kuidas julgustab meid Jehoova jõuline sõnum taastatud Iisraelile?

◻ Milline hiilgav vaimne tempel toimib tänapäeval?

◻ Millised kogumised on üksteisele järgnenud 19. ja 20. sajandil ning millise suurepärase lootuse see annab?

[Pildid lk 7]

Jehoova taevased väehulgad suunavad ja toetavad tema tunnistajaid maa peal