4. peatükk

Tundmatu otsinguil maagia ja spiritismi kaudu

 1. Mida ütles Paulus ateenlastele areopaagil? Miks?

”ATEENA mehed, ma näen, et te olete igapidi väga jumalakartlikud” (Apostlite teod 17:22). Nii ütles kristlik apostel Paulus rahvahulgale, kes oli kogunenud muistse Kreeka linna Ateena areopaagile ehk Arese künkale. Paulus ütles nii seepärast, et ta oli varem näinud selle ”linna ebajumalakujusid täis olevat” (Apostlite teod 17:16). Mida ta seal siis nägi?

 2. Mis näitas, et ateenlased kardavad jumalaid?

² Kahtlemata nägi Paulus selles maailmalinnas tervet hulka Kreeka ja Rooma jumalaid ning talle oli päris selge, et inimeste elu keerleb nende jumaluste kummardamise ümber. Kartes, et neil jääb juhuslikult austuseta mõni tähtis ja võimas jumal, kes võiks seetõttu ärrituda, kummardasid ateenlased isegi ”Tundmatut Jumalat” (Apostlite teod 17:23). See näitas selgelt, et nad kardavad jumalaid.

 3. Kas jumaluste kartust leidus ainult ateenlaste juures?

³ Muidugi ei leidu jumaluste kartust, eriti hirmu tundmatute jumalate ees, üksnes 1. sajandil elanud ateenlaste juures. Tuhandeid aastaid on selline hirm valitsenud peaaegu kogu inimkonda. Paljudes maailma paikades on inimeste elust raske leida tegevust, mis poleks kas otseselt või kaudselt seotud mõne jumaluse või vaimuga. Nagu nägime eelmises peatükis, olid egiptlaste, kreeklaste, roomlaste, hiinlaste ja teiste rahvaste mütoloogias kesksel kohal igasugused jumalad ja vaimud, kellel arvati olevat tähtis roll inimese ja rahva ettevõtmistes. Keskajal liikus ristiusumaades ohtralt lugusid alkeemikutest ja nõidadest. Tänapäevalgi pole olukord palju muutunud.

Kombed ja ebausk tänapäeval

 4. Millised on mõned populaarsed tavad, mis on ilmselt seotud jumaluste ja vaimudega?

⁴ Kas inimesed seda endale teadvustavad või mitte, on paljud nende tegevused seotud ebausu kommete ja tõekspidamistega, sealjuures ka jumaluste või vaimudega. Näiteks, kas sa teadsid, et sünnipäeva pidamise juured ulatuvad astroloogiasse, mis peab väga tähendusrikkaks inimese sünnikuupäeva? Aga kust on pärit sünnipäevatort? See paistab olevat seotud Kreeka jumalanna Artemisega, kelle sünnipäevaks valmistati kuukujulisi meekooke, mille peal süüdati küünlad. Või kas teadsid, et matuste ajal mustade riiete kandmine oli algselt mõeldud maskeeringuks, mille abil loodeti jääda märkamatuks kurjadele vaimudele, keda arvati selliste sündmuste puhul ringi luusivat? Mõned mustanahalised aafriklased aga värvivad end sel puhul valgeks ja mitmel pool mujal kannavad leinajad ebatavalist värvi riideid, et vaimud neid ära ei tunneks.

 5. Millised on mõned levinud ebausukombed, mida sa tead?

⁵ Lisaks neile levinud tavadele on inimestel igal pool oma ebausukombed ja hirmud. Läänes peetakse halvaks endeks peegli purunemist, musta kassi nägemist, redeli alt läbi minemist ja olenevalt paikkonnast kas teisipäeva või reedet, mis satub 13. kuupäevale. Idas aga kannavad jaapanlased kimonot vasak hõlm üle parema, sest teistpidi pannakse hõlmad üksnes surnutel. Nende majadel pole kirde pool ühtki ust ega akent, et deemonid, kes pidavat tulema sealtpoolt, ei leiaks sissepääsu. Filipiinidel võtavad inimesed surnutel kingad jalast ja panevad enne matmist neile jalgade juurde, et pühak Peetrus võtaks nad hästi vastu. Kui vanemad inimesed noori korrale kutsuvad, ütlevad nad, et Kuu peal nähtav kujutis on pühak Miikael, kes jälgib neid sealt ja paneb nende teod kirja.

 6. Mil määral tegelevad inimesed tänapäeval spiritismiga?

⁶ Kuid usk vaimudesse ja jumalustesse ei piirdu vaid näiliselt kahjutute tavade ja ebausuga. Nii algelises kui ka nüüdisaegses ühiskonnas on inimesed võtnud appi mitmesuguseid vahendeid, et valitseda või lepitada pahatahtlikke vaime ja võita heatahtlike soosingut. Muidugi tulevad meile kõigepealt meelde kaugetes džunglites ja mägedes elavad inimesed, kes küsitlevad meediume, teadjamehi ja šamaane (nõidpreestreid), kui nad jäävad haigeks või satuvad muudesse raskustesse. Aga samamoodi käivad nii suurtes kui väikestes linnades elavad inimesed astroloogide, sensitiivide, selgeltnägijate ja ennustajate juures küsimas oma tuleviku kohta või otsimas abi tähtsate otsuste tegemisel. Selliste asjadega tegelevad usinalt isegi mõned, kes nime poolest kuuluvad mingisse religiooni. Paljudele teistele on saanud religiooniks spiritism, must maagia ja okultism.

 7. Milliste küsimuste üle tuleb meil mõelda?

⁷ Kust on pärit kõik need tavad ja uskumused? Kas need on lihtsalt eri teed, mille kaudu võib jõuda Jumala juurde? Ja mis kõige tähtsam, kuidas mõjutavad need inimesi, kes selliste asjadega tegelevad? Et leida vastused neile küsimustele, tuleb heita pilk inimkonna ajalukku ja panna tähele, millised olid algsed religioonid.

Pürgimine tundmatu poole

 8. Milline ainulaadne omadus eristab inimesi alamatest loomadest?

⁸ Vastupidi sellele, mida võivad väita evolutsiooniteooria toetajad, on inimesel ka vaimsed vajadused, mis eristavad teda alamatest loomadest. Inimene on sündinud tungiga mõista tundmatut. Ta heitleb aina sedalaadi küsimustega: Mis on elu mõte? Mis saab pärast surma? Milline suhe on inimesel ainelise maailmaga ja kogu universumiga? Teda ergutab ka soov pürgida millegi endast kõrgema või vägevama poole, et mingil määral valitseda looduse üle ja juhtida oma elu (Laul 8:4, 5; Koguja 3:11; Apostlite teod 17:26—28).

 9. Kuidas kirjeldab üks õpetlane ”vaimsust”?

⁹ Ivar Lissner väljendas seda oma raamatus ”Man, God and Magic” järgmiselt: ”Paneb lausa imestama, millise järjekindlusega on inimene kogu ajaloo jooksul püüdnud mõista ümbritsevat. Ta pole mitte kunagi kulutanud energiat üksnes selle peale, mis on eluks hädavajalik. Ta on pidevalt esitanud küsimusi, otsinud kobamisi teed edasi, püüelnud kättesaamatu poole. See kummaline ja inimesele loomuomane tung on tema vaimsus.”

10. Mis näitab, et inimesel on loomupärane tung Jumala poole?

¹⁰ Muidugi arvavad hoopis teisiti need, kes usuvad, et Jumalat pole olemas. Nemad panevad selle inimliku omapära üldiselt tema psühholoogiliste ja muude vajaduste arvele, nagu nägime 2. peatükis. Aga kas pole me märganud, et kui inimesed satuvad ohtu või meeleheitlikku olukorda, siis tavaliselt on nende esmane reageering kutsuda appi Jumalat või mõnda kõrgemat jõudu? See on tänapäeval sama üldine nagu möödunud aegadel. Seetõttu ütles Lissner: ”Mitte kellelgi, kes on uurinud vanimaid algelisi rahvaid, ei saa jääda märkamata, et neil kõigil on kujutlus Jumalast ja nad on täiesti teadlikud kõrgeima olendi olemasolust.”

11. Mida on toonud kaasa inimese pürgimused tundmatu poole? (Võrdle Roomlastele 1:19—23.)

¹¹ Hoopis iseasi on aga see, kuidas inimesed püüdsid rahuldada oma kaasasündinud soovi pürgida tundmatu poole. Küttimise ja karjakasvatusega tegelevad nomaadid värisesid vägevate metsloomade ees. Põlluharijate elu sõltus eriti ilmastikumuutustest ja aastaaegade vaheldumisest. Džunglielanikud käitusid üsna erinevalt kõrbeasukatest või mägilastest. Nende erilaadsete kartuste ja vajaduste tõttu kujunes inimestel hämmastavalt palju igasuguseid usulisi tavasid, mille abil nad on lootnud võita heatahtlike jumalate soosingut ja lepitada pahatahtlikke.

12. Milliseid ühiseid jooni võib märgata inimeste usulistes tavades igal pool?

¹² Kuid hoolimata religioossete tavade suurest mitmekesisusest, võib nende juures märgata mitmeid ühiseid jooni. Näiteks võib tuua vaimude ja üleloomulike jõudude kartuse ja austamise, maagia, tuleviku ennustamise märkide ja ennete abil ning astroloogia. Kui uurime neid ühisjooni, võime näha, et neil on olnud tähtis roll inimeste religioosse mõtlemise kujunemisel kogu maailmas kõigi varasemate aegade jooksul ja ka nüüdisajal.

Vaimud ja üleloomulikud jõud

13. Mis võis jääda inimestele arusaamatuks möödunud aegadel?

¹³ Varasematel aegadel paistis inimeste elu olevat täis salapära. Neid ümbritsesid seletamatud ja mõistatuslikud nähtused. Näiteks ei suutnud nad mõista, miks täies jõus inimene jääb järsku haigeks või miks taevas ei anna vihma nagu tavaliselt või miks raagus ja näiliselt elutu puu läheb kindlal aastaajal roheliseks ja paistab elust lausa pakatavat. Mõistatuslik oli koguni inimese vari, südame tuksumine ja hingeõhk.

14., 15. Mille arvele kaldus inimene oma puuduliku arusaamise tõttu panema kõike seda, mida ta ei osanud seletada? (Võrdle 1. Saamueli 28:3—7.)

¹⁴ Inimese sünnipärase vaimsuse tõttu on täiesti loomulik, et ta pani need salapärased asjad ja sündmused mingi üleloomuliku jõu arvele. Aga kuna tal puudus õige õpetus ja arusaamine, sai tema maailm peagi täis hingesid, vaimusid, kummitusi ja deemoneid. Näiteks algonkini indiaanlased Põhja-Ameerikas ütlevad inimese hinge kohta otahchuk, mis tähendab ”tema vari”, ja Kagu-Aasia malailased usuvad, et kui inimene sureb, lahkub hing tema nina kaudu. Tänapäeval võib peaaegu kõikjal kohata usku vaimudesse ja kehast lahkunud hingedesse ning nendega püütakse mingil kombel suhelda.

¹⁵ Samuti näis, et muudki asjad looduses on elus ja mõjutavad otseselt inimtegevust — näiteks päike, kuu, tähed, ookeanid, jõed, mäed. Kuna need paistsid kuuluvat omaette maailma, isikustati neid kui vaime ja jumalusi, kellest mõned olid head ja abivalmid, teised aga kurjad ja pahatahtlikud. Loodud asjade kummardamine tõusis tähtsale kohale peaaegu kõigis usundites.

16. Kuidas avaldus vaimude, jumaluste ja pühade esemete kummardamine?

¹⁶ Sedalaadi uskumusi võime leida peaaegu kõigi vanade tsivilisatsioonide usundeist. Babüloonlased ja egiptlased kummardasid Päikese, Kuu ja tähtkujude jumalaid. Nad austasid ka igasuguseid loomi. Hindud on tuntud selle poolest, et nende panteoni kuulub miljoneid jumalaid. Hiinlastel on alati olnud oma pühad mäed ja jõejumalad ning nad kummardavad oma esivanemaid. Iidsed druiidid Briti saartel pidasid pühaks tammepuud ja osutasid erilist austust tamme küljes kasvavale puuvõõrikule. Hiljem andsid ka kreeklased ja roomlased oma panuse selle heaks, et usk vaimudesse, hingedesse, deemoneisse ja igasugustesse pühadesse esemetesse kujunes inimeste elu lahutamatuks osaks.

17. Kuidas ilmneb loodu kummardamine nüüdisajal?

¹⁷ Kuigi praegu võivad mõned pidada kõiki neid uskumusi tühipaljaks ebausuks, ilmnevad need ideed ikka veel paljude rahvaste usukommetes kõikjal üle maailma. Mõned usuvad siiani, et teatud mäed, jõed, ebatavalise kujuga kaljud, vanad puud ja arvukad muud asjad on pühad, ning nad kummardavad neid. Nad ehitavad neisse kohtadesse altareid, pühamuid ja templeid. Näiteks hindud peavad pühaks Gangese jõge ja nende elu suurim soov on selles kümmelda ning pärast surma lasta oma tuhk sellesse puistata. Budistid peavad erakordseks kogemuseks seda, kui saavad kummardada Indias Bodhgaya pühamus, kus Buddha olevat bodhipuu all valgustuse saavutanud. Katoliiklased lähevad põlvili Guadalupe Neitsi kirikusse Mehhikos või pesevad end ”püha” veega Prantsusmaal Lourdesi pühamus, kuna soovivad kogeda imelist tervenemist. Loodu austamine Looja asemel on ka nüüdisajal ikka veel vägagi tavaline (Roomlastele 1:25).

Maagia võidukäik

18. Milleni viis usk vaimudesse ja jumalustesse?

¹⁸ Kui oli juurdunud uskumus, et elutu maailm on täis häid ja halbu vaime, järgnes sellele üsna loomulikult järgmine samm — püüd suhelda heade vaimudega, et saada neilt juhatust ja õnnistusi ning lepitada kurje vaime. Nii hakati tegelema maagiaga, mida on harrastanud sama hästi kui kõik rahvad nii vanal ajal kui ka praegu. (1. Moosese 41:8; 2. Moosese 7:11, 12; 5. Moosese 18:9—11, 14; Jesaja 47:12—15; Apostlite teod 8:5, 9—13; 13:6—11; 19:18, 19.)

19. a) Mis on maagia? b) Miks võib maagia tunduda paljudele inimestele usutav?

¹⁹ Väga üldiselt võib öelda, et maagia on püüd mõjutada või sundida looduslikke või üleloomulikke jõude täitma inimese tahet. Kuna varem elanud inimesed ei teadnud paljude igapäevaste sündmuste tegelikke põhjusi, uskusid nad, et teatud maagiliste sõnade või loitsude kordamine või mõni rituaal annab soovitud tulemusi. Sellisele maagiale lisas usutavust asjaolu, et mõned rituaalid tõepoolest toimisid. Näiteks olevat nõidarstid — tegelikult maagid — Sumatrast läänes Mentawai saartel saavutanud üllatavat edu kõhulahtisuse all kannatavate inimeste ravimisel. Nende maagiline protseduur oli selline, et haige pidi lamama kõhuli kaljuserva lähedal ja lakkuma aeg-ajalt maapinda. Kuidas see tulemust andis? Kaljupealses pinnases leidus kaoliini, valget savi, mida sisaldavad ka mõningad nüüdisaegsed kõhulahtisuse ravimid.

20. Kuidas hakkas maagia valitsema inimeste elu?

²⁰ Mõningad sellised õnnestumised varjutasid kiiresti kõik ebaõnnestumised ja päästsid maagide maine. Varsti said nad väga auväärseiks ja lugupeetud hõimuliikmeiks — preestreiks, pealikeks, šamaanideks, teadjameesteks, nõidarstideks, meediumideks. Inimesed läksid nende juurde oma muredega, kui oli vaja haigusi ravida ja ennetada, kaotatud asju üles leida, vargaid tabada, kurje jõude ära ajada või kellelegi kätte maksta. Lõpuks kujunes suur hulk ebausukombeid ja rituaale nii nende kui ka muude elusituatsioonide, näiteks sünni, täiskasvanuks saamise, kihlumise, abiellumise, surma ja matuste puhuks. Peagi valitses maagia vägi ja salapära kõiki inimese eluvaldkondi.

Vihmatantsud ja needused

21., 22. Mida mõeldakse ”jäljendusmaagiaga”? Too näiteid.

²¹ Kuigi eri rahvaste maagilised tavad on tohutult mitmekesised, tuginevad nad märkimisväärselt sarnastele põhiideedele. Esimene arvamus on see, et sarnane sünnitab sarnast — soovitud tulemuse võib kutsuda esile selle jäljendamisega. Seda ongi mõnikord nimetatud jäljendusmaagiaks. Näiteks kui vihma ei tulnud ja viljasaak oli ohus, tantsisid omaha indiaanlased Põhja-Ameerikas veenõu ümber. Seejärel võttis üks neist vett suhu ja pritsis seda õhku, jäljendamaks vihmasadu. Samuti võis mõni mees viselda maas nagu haavatud karu, tagamaks seda, et tema karujaht läheks hästi korda.

²² Teistel rahvastel oli keerukamaid rituaale, muu hulgas nad laususid loitse ja tõid ohvreid. Hiinlastel oli tavaks teha suur paberist või puust draakon, kes oli nende vihmajumal. Nad kandsid oma jumaluse kuju pidulikul rongkäigul või tõid selle templist välja ja panid päikese kätte, et ta tunneks kuumust ja saadaks vihma. Ida-Aafrika ngoni rahval on rituaal, mille kohaselt nad valavad vihmatempli põrandasse kaevatud potti õlut ja paluvad siis: ”Isand Chauta, sa oled oma südame meie vastu kõvaks teinud. Mida sa tahad, et me teeksime? Me peame tõesti hukkuma. Anna oma lastele vihma. Siin on õlu, mille me sulle andsime.” Ülejäänud õlu joovad nad siis ära. Seejärel lauldakse ja tantsitakse ning raputatakse vette kastetud oksi.

23. Kuidas kujunes nõidumine ja needuse saatmine? (Võrdle 3. Moosese 19:31; 20:6, 27; 5. Moosese 18:10—13.)

²³ Teine idee, millele maagia toetub, on see, et kellelegi kuulunud asjad arvatakse mõjutavat teda isegi siis, kui need on temast kaugel. Sellest tulenevad toimingud, millega püüti kellelegi needus kaela saata mõne asja kaudu, mis oli kunagi kuulunud sellele isikule. Isegi veel 16. ja 17. sajandil uskusid paljud inimesed Inglismaal ja mujal Euroopas nõidadesse, kes võisid seesuguse väe abil teistele kurja teha. Selleks võidi teha inimese vahakuju, millesse torgati nõelu; tema nimi kirjutati paberile ja põletati ära; mingi tema riideese maeti maha või tehti midagi tema juustega, lõigatud sõrmeküüntega, higiga või isegi väljaheidetega. Sedalaadi tegevuse levikust annab aimu see, et Inglismaa parlament võttis aastatel 1542, 1563 ja 1604 vastu seadused, mille järgi tuli nõidumist karistada surmanuhtlusega. Peaaegu kõigi rahvaste hulgas on inimesed läbi kogu ajaloo ühel või teisel viisil tegelnud sedasorti maagiaga.

Tuleviku ennustamine märkide ja ennete järgi

24. a) Mis on seotud ennustamiskunstiga? b) Mille järgi ennustasid babüloonlased tulevikku?

²⁴ Sageli võetakse maagia appi selleks, et märkide ja ennete kaudu ammutada salateadmisi või piiluda tulevikku. Babüloonlased olid tuntud sellise ennustamiskunsti poolest. Nende kohta öeldakse, et ”nad olid meistrid ettenägemiskunstide alal — kuulutasid tulevikku tapetud loomade maksa ja sisikonna järgi, tule ja suitsu järgi ning kalliskivide sära järgi; nad ennustasid sündmusi allikavulina ja taimede kuju järgi. ... Tähendusrikkaks peeti ilmastikumärke, vihma, pilvi, tuult ja välku; tulevastest sündmustest rääkis ka mööbli ja puutahvlite pragunemine. ... Nii kärbsed ja muud putukad kui ka koerad kandsid edasi varjatud sõnumeid” (”Magic, Supernaturalism, and Religion”).

25. Kuidas ilmneb Hesekieli ja Taanieli sõnadest, et muistses Babülonis tegeldi ennustamiskunstiga?

²⁵ Piibel mainib Babüloonia monarhi ühe sõjakäigu ajal tegelemas maagiaga, öeldes Hesekieli raamatus, et ”Paabeli kuningas seisab teelahkmel, mõlemate teede alguses, liisku heites: ta raputab nooli, küsitleb teeraveid, uurib maksa” (Hesekiel 21:26). Babüloni õukonnas oli kindel koht ka nõidadel, posijatel ja ennustamisega tegelevatel preestritel (Taaniel 2:1—3, 27, 28).

26. Milline oli üks kreeklaste hulgas populaarne ennustamisviis?

²⁶ Ka teised rahvad nii Idas kui Läänes on harrastanud paljusid ennustamisvõtteid. Kreeklased küsisid nõu oraaklitelt nii tähtsate poliitiliste sündmuste kui ka selliste isiklike asjade puhul nagu abiellumine, reisimine ja laste saamine. Kõige tuntum neist oli Delfi oraakel. Üldiselt arvati, et sealse preestrinna ehk püütia arusaamatute häälitsuste kaudu annab jumal Apollon vastuseid inimeste küsimustele. Preestrid andsid neile häälitsustele oma tõlgenduse ja esitasid selle mitmetähenduslike värssidena. Klassikaline näide selle kohta on Lüüdia kuningale Kroisosele antud vastus: ”Kui Kroisos ületab Halyse jõe, hävitab ta vägeva riigi.” Selgus, et see vägev riik, mille ta hävitas, oli tema enda kuningriik. Kroisos sai pärslase Kyrose vägedelt lüüa, kui ta ületas Halyse, et tungida Kapadookiasse.

27. Millisel määral tegelesid roomlased ennustamiskunstiga?

²⁷ Läänes saavutas ennustamiskunst kõrgeima taseme roomlaste juures, kellel peaaegu kõik tegevused olid tihedalt põimunud heade ja halbade ennetega. Igast seisusest inimesed uskusid astroloogiasse, nõidumisse, talismanidesse ja paljudesse muudesse ennustamiskunsti vormidesse. Rooma ajaloo autoriteedi Edward Gibboni sõnul ”pidasid inimesed ühtviisi õigeks kõiki usukombeid, mis olid levinud Rooma maailmas”. Kuulus riigimees ja oraator Cicero oli asjatundja, kes luges endeid lindude lennu järgi. Rooma ajaloolane Petronius märkis, et mõningates Rooma linnades leiduvate usundite ja kultuste arvu põhjal võiks jääda mulje, et neis linnades on rohkem jumalaid kui inimesi.

28. Kuidas tegelesid ennustamiskunstiga muistsed hiinlased?

²⁸ Hiinas on leitud rohkem kui 100 000 oraakliluud ja kilpkonnakilpi, mis on pärit alates 2. aastatuhandest e.m.a (Shangi dünastiast). Shangi preestrid otsisid nende abil jumalikku juhatust kõige kohta alates ilmast kuni sõjaväe liikumiseni. Preestrid kirjutasid oma küsimused nende luude peale iidsete kirjamärkidega. Seejärel kuumutasid nad luid ja uurisid tekkinud pragusid ning panid vastused kirja neilesamadele luudele. Mõned õpetlased usuvad, et noist vanadest märkidest ongi kujunenud hiina kiri.

29. Millise ennustamispõhimõtte esitab ”Yijing”?

²⁹ Kõige tuntum vana hiinakeelne kirjutis, mis käsitleb ennustamist, on ”Yijing” (”Muutuste raamat”, häälda: jitsing), mille väidetavalt kirjutasid 12. sajandil e.m.a esimesed kaks Zhou keisrit Wen-wang ja Zhou-gong. Seal antakse üksikasjalikke selgitusi, kuidas mõjutavad teineteist kaks vastandlikku jõudu yin ja yang (tume-hele, negatiivne-positiivne, naiselik-mehelik, kuu-päike, maa-taevas ja nii edasi), millest paljude hiinlaste arvates sõltub kõik elus toimuv.a See raamat loob kujutluse, et kõik on pidevas muutumises ja miski pole püsiv. Et inimesel võiks mingi ettevõtmine õnnestuda, peab ta olema teadlik kõigist hetkel toimuvatest muutustest ja tegutsema nendega kooskõlas. Seepärast esitavad inimesed küsimusi ja heidavad liisku ning otsivad siis ”Yijingist” vastuseid. Sajandite jooksul on ”Yijing” olnud aluseks geomantiale (ennustamine maapinna järgi) ja muudele ennustamiskunsti võtetele.

Astronoomiast astroloogiani

30. Kirjelda varase astronoomia arengut.

³⁰ Päikese, Kuu, tähtede ja planeetide korrapärane liikumine on kütkestanud inimesi juba ammustest aegadest peale. Mesopotaamiast on leitud tähekatalooge, mis pärinevad koguni teise aastatuhande algusest e.m.a. Selle info põhjal suutsid babüloonlased ette näha paljusid astronoomilisi sündmusi, nagu kuuvarjutusi, tähtkujude tõusu ja loojumist ning mõningate planeetide liikumist. Samuti jälgisid taevast ja tegid astronoomiliste sündmuste kohta üksikasjalikke ülestähendusi egiptlased, assüürlased, hiinlased, indialased, kreeklased, roomlased ja muudki vanal ajal elanud rahvad. Nende ülestähenduste järgi koostasid nad oma kalendreid ja korraldasid iga-aastasi tegevusi.

31. Kuidas sai astronoomiast alguse astroloogia?

³¹ Nende astronoomiliste vaatluste põhjal märgati, et mõningad sündmused maa peal paistavad langevat kokku teatud sündmustega taevas. Näiteks pandi tähele, et aastaajad vahelduvad täpselt kooskõlas Päikese liikumisega, tõusud ja mõõnad toimuvad kuu faaside järgi ning Niiluse üleujutused algavad igal aastal pärast seda, kui on ilmunud nähtavale heledaim täht Siirius. See viis loomulikult järeldusele, et need ja muud maapealsed sündmused sõltuvad olulisel määral taevakehadest. Egiptlased nimetasid Siiriust koguni Niilusetoojaks. Arvamus, et tähed mõjutavad maapealseid sündmusi, viis kiiresti mõttele, et taevakehade järgi peaks saama tulevikku ennustada. Nii tõi astronoomia ilmale astroloogia. Peagi olid kuningate ja keisrite õukondades ametlikud astroloogid, kes vaatasid tähtede järgi, kuidas tuleks korraldada tähtsaid riiklikke ettevõtmisi. Aga ka tavakodanikud püüdsid tähtede abil oma saatust teada saada.

32. Kuidas tegelesid babüloonlased astroloogiaga?

³² Nüüd jõuame taas babüloonlaste juurde. Nemad pidasid tähti jumalate taevasteks eluasemeteks, nii nagu templid olid nende maised elupaigad. Sellest tärkas idee rühmitada tähed tähtkujudeks ja ka uskumus, et ebatavalised nähtused taevas, näiteks varjutused või heledate tähtede ja komeetide ilmumine, kuulutavad kurbust või sõda maa peal. Mesopotaamiast leitud taieste hulgas on sadu astroloogide teadaandeid kuningatele. Mõned neist väitsid näiteks seda, et lähenev kuuvarjutus osutab mingi vaenlase lüüasaamisele või mõne planeedi ilmumine teatud tähtkujus tähendab ”suurt viha” maa peal.

33. Mida ütles Jesaja Babüloni ”tähtede seletajate” kohta?

³³ Babüloonlaste usaldust sedalaadi ennustamise vastu aitavad veel paremini mõista prohvet Jesaja pilkavad sõnad, kui ta kuulutas ette Babüloni hävingut: ”Astu ometi ette oma lausumiste ja oma paljude nõidustega, millega sa ennast oled väsitanud noorpõlvest peale ... astugu nad ometi ette ja päästku sind, taevatundjad, tähtede seletajad, kes kuulutavad iga noorkuu ajal, mis sulle juhtub!” (Jesaja 47:12, 13).

34. Kes olid ”targad”, kes tulid vaatama väikest Jeesust?

³⁴ Babülooniast levis astroloogia Egiptusse, Assüüriasse, Pärsiasse, Kreekasse, Roomasse ja Araabiasse. Idas olid ka hindudel ja hiinlastel oma keerukad astroloogiasüsteemid. Need ”targad hommikumaalt”, kes tulid evangelist Matteuse sõnul väikest Jeesust vaatama, olid ”astroloogid idaaladelt” (Matteuse 2:1, 2, UM). Mõned õpetlased usuvad, et need astroloogid võisid kuuluda Kaldea ja Meedia-Pärsia astroloogiakoolkonda Partias, mis oli kunagi Pärsia impeeriumi provints ja sai hiljem iseseisvaks Partia kuningriigiks.

35. Kuidas arenes astroloogia alates kreeklaste ajast?

³⁵ Tänapäevase astroloogia töötasid aga välja kreeklased. Kreeka astronoom Klaudios Ptolemaios, kes elas 2. sajandil m.a.j Egiptuse Aleksandrias, kogus kõik olemasolevad astroloogilised teadmised nelja raamatusse nimega ”Tetrabiblos”, mis on jäänud astroloogia alustekstiks praeguse ajani. Sellest kujunes horoskoopiline astroloogia, mille puhul kasutatakse inimese tuleviku ennustamiseks tema sünnikaarti ehk horoskoopi, mis kirjeldab Päikese, Kuu ja planeetide asendeid tähtkujudes, nagu neid võis näha inimese sünnikohas tema sünnihetkel.

36. Mis näitab, et astroloogia oli ausse tõusnud?

³⁶ Läänes saavutas astroloogia 14. ja 15. sajandiks suure populaarsuse. Ülikoolid õpetasid seda kui teadust, mille õppimiseks tuli osata keeli ja matemaatikat. Astroloogidesse suhtuti kui teadlastesse. Shakespeare’i teosed on täis vihjeid astroloogilistele teguritele, mis mõjutavat inimeste elu. Igas kuninglikus õukonnas ja paljudel aadlikel olid isiklikud astroloogid, kellelt vajaduse korral nõu küsida. Raske oleks leida ettevõtmist — olgu see sõda, ehitus, äri või reis —, mille puhul poleks kõigepealt uuritud tähti. Astroloogia oli ausse tõusnud.

37. Kuidas on teaduse edusammud astroloogiat mõjutanud?

³⁷ Kuigi astronoomide Koperniku ja Galilei töö ning muud edusammud teaduse vallas kinnitavad, et astroloogial puudub teaduslik alus, on see siiani täies elujõus. (Vaata kasti lk 85.) See müstiline kunst, millega babüloonlased tegid algust, mida kreeklased arendasid edasi ja millele araablased lisasid oma panuse, avaldab veel praegugi suurt mõju alates riigipeadest kuni inimesteni tänaval, seda nii arenenud riikides kui ka arengumaade kõrvalistes külades.

Saatuse lugemine näo ja käe järgi

38. Kuidas sai alguse ennustamine käe ja näo järgi?

³⁸ Kui tulevikumärkide ja ennete otsimine taevast tundub kauge ja raskesti haaratav, siis nende jaoks, kes harrastavad ennustamiskunsti, leidub selleks ka hoopis otsesemaid ja käepärasemaid vahendeid. ”Zohar” ehk ”Sefer ha-zohar” (heebrea k ”Hiilguse raamat”), 13. sajandil koostatud juudi müstitsismi teos kuulutas: ”Taevavõlvil, mis ümbritseb universumit, näeme palju tähtedest ja planeetidest moodustunud kujutisi. Need ilmutavad varjatud asju ja suuri saladusi. Samuti leiduvad meie nahal, mis ümbritseb inimese keha, vormid ja jooned, mis on meie keha tähed.” See filosoofia andis tuleviku ennustamiseks veel ühe meetodi — prohvetlike märkide otsimise näo- ja käejoonte järgi. Nii Idas kui Läänes tegeldakse sel viisil ennustamisega siiani laialdaselt. Kuid on selge, et see on võrsunud astroloogiast ja maagiast.

39. Mis on füsiognoomika ja kuidas on seda rakendatud?

³⁹ Füsiognoomika on inimese saatuse ennustamine näojoonte abil — uuritakse tema silmade, nina, hammaste ja kõrvade kuju. Aastal 1531 andis Strasbourgis keegi Indagine Johannes sel teemal välja raamatu. Seal kujutati mitmesuguseid ilmekaid nägusid, mille kohta ta esitas omapoolseid tõlgendusi. Huvitav, et seejuures tsiteeris ta Jeesus Kristuse sõnu Matteuse 6:22: ”Kui su silm on terve, siis on kõik su ihu valguses”, millega ta põhjendas väidet, et suured, säravad ja ümmargused silmad tähendavad ausust ja head tervist, aga aukus ja väikesed silmad viitavad kadedusele, pahatahtlikkusele ja kahtlustamisele. Kuid samalaadses aastal 1533 avaldatud raamatus ”Füsiognoomika kompendium” väitis Bartolommeo Cocle, et suured ja ümmargused silmad räägivad püsimatust ja laisast inimesest.

40. a) Mis on hiromantia? b) Kuidas otsiti hiromantiale toetust Piiblist?

⁴⁰ Ennustajad ütlevad, et käsi on kõrgemate jõudude tahte väljendajana pea järel tähtsuselt järgmine kehaosa. Seetõttu on hiromantia ehk käejoonte lugemine veel üks populaarne meetod, mille abil püütakse inimese iseloomu ja saatust kindlaks määrata. Keskaegsed hiromandid otsisid oma kunstile toetust Piiblist. Nad osutasid näiteks sellistele salmidele: ”Ta paneb siis igamehe käe kinni otsekui pitseriga, et kõik inimesed tunneksid ta tegu!” ja ”Paremal käel on pikk iga ja vasakul käel rikkus ning au!” (Iiob 37:7; Õpetussõnad 3:16). Vaadeldi ka käe peal olevaid mõhnu või kühmusid, sest arvati, et need kujutavad planeete ning näitavad seega midagi inimese iseloomu ja tuleviku kohta.

41. Milliseid ennustamismeetodeid on inimestel idamaades?

⁴¹ Idamaades on näo ja käe järgi saatuse ennustamine tohutult populaarne. Peale elukutseliste teadjate ja nõuandjate pakuvad oma teenuseid ka arvukad harrastajaid ja iseõppijad, kuna hulgaliselt on saada igal tasemel raamatuid ja muid väljaandeid. Sageli uurivad inimesed käejooni lihtsalt ajaviiteks, kuid paljud võtavad selliseid asju tõsiselt. Üldiselt aga on inimesed harva rahul vaid ühe ennustusmeetodiga. Kui nad satuvad raskustesse või neil tuleb teha tähtsaid otsuseid, lähevad nad oma templisse, olgu see budistlik, taoistlik, shintoistlik või mingi muu, et paluda abi jumalatelt. Seejärel lähevad nad astroloogi juurde, et saada juhatust tähtedelt, siis pöörduvad ennustaja poole, et see vaataks peopesa ja loeks näojooni, ning pärast seda kõike tulevad nad koju ja küsivad nõu ka lahkunud esivanematelt. Kusagilt loodavad nad leida sellise vastuse, mis paistab neile sobivat.

Kas see on vaid süütu nali?

42. Milleni on viinud inimeste loomulik soov teada tulevikku?

⁴² Loomulikult tahavad kõik teada, mida toob tulevik. Üldinimlik on ka soov kindlustada oma heaolu ja vältida ebaõnne. Seepärast ongi inimesed läbi aegade otsinud abi vaimudelt ja jumalustelt. Niiviisi on nad sidunud end spiritismi, maagia, astroloogia ja muude ebausutavadega. Minevikus kandsid inimesed amulette ja talismane, et end kaitsta, ning lasid manatarkadel ja šamaanidel ennast ravitseda. Tänapäeval kannavad inimesed ikka veel ”pühak” Christophoruse medaleid või ”hea õnne” talismane ning peavad spiritistlikke seansse, keerutavad taldrikut, vaatavad kristallkuuli, loevad horoskoopi ja ennustavad kaartidega. Mis puutub spiritismi ja ebausku, siis selles suhtes paistab, et inimkond on vähe muutunud.

43. a) Mida arvavad paljud spiritismist, maagiast ja ennustamisest? b) Millistele ebausutavasid puudutavatele küsimustele tuleb leida vastus?

⁴³ Muidugi mõistavad paljud, et siin on tegemist vaid ebausuga, millel pole mingit tõelist alust. Ja nad võivad öelda, et tegelevad sellega vaid nalja pärast. Teised väidavad koguni, et maagia ja ennustamine on lausa kasulikud, sest pakuvad psühholoogilist tuge neile, keda eluraskused võivad muidu liigselt heidutada. Kuid kas see kõik on vaid süütu nali ja lihtsalt psühholoogiline abinõu? Millega on tegelikult seotud nii need spiritistlikud ja maagilised harrastused, mida oleme käsitlenud selles peatükis, kui ka paljud neist, mida siin ei mainitud?

44. Millele tuginevad põhimõtteliselt kõik sellised harrastused?

⁴⁴ Olles uurinud mitmeid spiritismi, maagia ja ennustuskunsti tahke, nägime, et need on tihedalt seotud usuga surnute hingedesse ning heade ja kurjade vaimude olemasolusse. Seega on usk vaimudesse, maagiasse ja ennustamisse põhimõtteliselt üks polüteismi vorm, mis tugineb inimhinge surematuse õpetusele. Kas see on õige alus, millele ehitada oma usk? Kas sina pead rahuldavaks sellisele alusele toetuvat religiooni?

45. Millise küsimusega puutusid kristlased kokku 1. sajandil seoses ebajumalatele ohverdatud toiduga?

⁴⁵ Nendesamade küsimustega puutusid kristlased kokku ka 1. sajandil. Nad elasid kreeklaste ja roomlaste hulgas, kellel oli palju jumalaid ja jumalusi ning ebausukombeid. Üks tollane rituaal oli toidu ohverdamine ebajumalatele ja siis selle ühine söömine. Kas keegi, kes armastas tõelist Jumalat ja soovis olla talle meelepärane, oleks võinud osa võtta sellistest rituaalidest? Pane tähele, kuidas apostel Paulus vastas sellele küsimusele.

46. Mida uskusid Jumala kohta Paulus ja teised algkristlased?

⁴⁶ ”Mis nüüd puutub ebajumala ohvriliha söömisse, siis teame, et maailmas ei ole ühtki ebajumalat ja et ei ole muud Jumalat kui üks. Sest kuigi on olemas niinimetatud jumalaid, olgu taevas või maa peal, nagu ju on olemas palju jumalaid ja palju isandaid, on meil ometigi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad ja kellesse me suundume” (1. Korintlastele 8:4—6). Pauluse ja teiste 1. sajandil elanud kristlaste jaoks ei olnud õige religioon paljude jumalate kummardamine ehk polüteism, vaid nemad olid pühendunud ainult ”ühele Jumalale, Isale”, kelle nime teeb Piibel teatavaks järgmise ütlusega: ”[Inimesed] tundku, et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” (Laul 83:19).

47. Kuidas paljastas Paulus, kes on ’jumalad ja isandad taevas või maa peal’?

⁴⁷ Siiski tuleks märkida, et kui Paulus ütles, et ”ei ole ühtki ebajumalat”, ei mõelnud ta seda, et pole üldse olemas neid ”jumalad” ja ”isandad”, kellega inimesed otsivad ühendust maagia, ennustamise ja ohvrite kaudu. Mida ta siis mõtles? Paulus selgitas seda samas kirjas, kui ta kirjutas hiljem: ”Ma ütlen: mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale” (1. Korintlastele 10:20). Jah, tegelikult kummardasid rahvad oma jumalate ja isandate kaudu kurje vaimolendeid — deemoniteks saanud ingleid, kes hakkasid mässama tõelise Jumala vastu ja ühendasid jõud oma juhi Kurat-Saatanaga. (2. Peetruse 2:4; Juuda 6; Ilmutuse 12:7—9.)

48. Millist ohtu kujutab endast okultism veel tänapäeval ja kuidas seda saab vältida?

⁴⁸ Sageli haletsevad inimesed niinimetatud algelisi rahvaid, kes elasid ebausu ja hirmude kütkeis. Nad ütlevad, et nende verised ohvritalitused ja metsikud riitused tekitavad vastikust. Ja see on õige suhtumine. Sellegipoolest kuuleme veel tänapäevalgi voodoo’st, satanistlikest sektidest ja isegi inimohvritest. Kuigi need võivad olla äärmuslikud juhtumid, tõendab see siiski, et huvi okultismi vastu on siiani täies elujõus. See võib alata ”süütust naljast” ja uudishimust, kuid selle tagajärg on sageli tragöödia ja surm. Kui tark on küll järgida Piibli hoiatust: ”Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata!” (1. Peetruse 5:8; Jesaja 8:19, 20).

49. Mida hakatakse uurima selle raamatu järgmistes peatükkides?

⁴⁹ Nüüd, kui oleme näinud, kuidas sai alguse religioon, kui mitmekesine on iidne mütoloogia ning milliseid vorme on spiritismil, maagial ja ebausul, pöörame järgnevalt tähelepanu maailma peamistele usunditele — hinduismile, budismile, taoismile, konfutsianismile, shintoismile, judaismile, ristiusule ja islamile. Kuidas need on tekkinud? Mida nad õpetavad? Millist mõju nad avaldavad oma liikmetele? Nende ja muude küsimustega hakkame tegelema järgmistes peatükkides.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 76]

Mõnikord tundus, et maagia toimib

[Kast lk 85]

Kas astroloogia on teaduslik?

Astroloogia õpetab, et Päike, Kuu, tähed ja planeedid mõjutavad maapealseid sündmusi ning et nende taevakehade vastastikusest asendist inimese sünnihetkel sõltub tema elukäik. Kuid teaduslikud avastused seavad selle kõik tõsise kahtluse alla.

▪ Koperniku, Galilei, Kepleri ja teiste astronoomide töö on selgelt näidanud, et maakera pole universumi keskpunkt. Nüüd on teada ka see, et tähed, mis sageli paistavad moodustavat tähtkuju, ei kuulu tegelikult kokku. Mõned neist võivad asuda ilmaruumi kaugetes avarustes, teised jälle suhteliselt lähedal. Seega on sodiaagi tähtkujudele omistatav mõju puhas fantaasia.

▪ Varased astroloogid ei teadnud midagi planeetidest Uraan, Neptuun ja Pluuto, kuna need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. Kuidas saadi siis nende ”mõjuga” arvestada astroloogiliste kaartide koostamisel sajandeid tagasi? Pealegi, miks peaks ühe planeedi mõju olema hea ja teise oma halb, kui teadus näitab, et põhiolemuselt on need kõik vaid kosmoses kihutavad elutud kivimi- või gaasimassid?

▪ Geneetika õpetab, et meie isikupära ei sõltu mitte sünniajast, vaid sellele paneb aluse viljastumine, mille käigus üks isa miljonitest seemnerakkudest ühineb ema ainsa munarakuga. Kuid astroloogid koostavad inimese horoskoobi tema sünnihetke järgi. See umbes üheksakuine erinevus peaks astroloogiliselt võttes andma inimesele täiesti teistsuguse isikupära.

▪ Päike oma teekonnal tähtkujude vahel, nagu seda näeb maapealne vaatleja, on praeguseks jäänud umbes kuu aega maha sellest, kus ta oli 2000 aasta eest, mil koostati astroloogilised kaardid. Seetõttu ütleb astroloogia, et juuni lõpus või juuli algul sündinud inimene on Vähk (väga tundlik, tujukas, kinnine). Tegelikult aga on Päike sel ajal hoopis Kaksikute tähtkujus, mis peaks tegema inimese avameelseks, vaimukaks, jutukaks.

On selge, et astroloogial puudub mõistuspärane ja teaduslik alus.

[Pildid lk 71]

Purunenud peeglit, musta kassi ja mõningaid arve on seostatud ebausuga. Hiina kirjamärk ”neli” kõlab hiina ja jaapani keeles nagu ”surm”

[Pildid lk 74]

Mehhikos asuv Guadalupe Neitsi kirik (vasakul), kus katoliiklased paluvad imelist tervenemist.

Stonehenge Inglismaal (paremal), kus druiidid olevat vanasti päikest kummardanud

[Pilt lk 80]

Mõned küsivad nõu šamaanidelt ja nõidarstidelt

[Pildid lk 81]

Teised eelistavad spiritistlikke seansse, tähestikulauda, kristallkuuli, tarokikaarte ja ennustajaid

[Pildid lk 82]

Ennustamine kilpkonnakilbile uuristatud kirjamärkide ja yin-yang’i sümboli abil on idamaades pika ajalooga

[Pildid lk 87]

Paljud otsivad juhatust horoskoobist, uskudes, et Päikese, Kuu, planeetide ja tähtede asend sünnihetkel mõjutab nende elu

[Pildid lk 90]

Raputanud topsist välja õnnetiku, saab huviline sõnumi ja selle tõlgenduse