Otsi pidevalt Kuningriiki ja Jumala õiglust
„Siis otsige pidevalt esiteks kuningriiki ja tema õiglust ning kõik need teised asjad antakse teile lisaks.” — MATTEUSE 6:33, NW.
1, 2. Milliseks muutsid kirjatundjad ja variserid teod, mis iseendast olid head, ja millise hoiatuse andis Jeesus oma järelkäijatele?
KIRJATUNDJAD ja variserid otsisid õiglust omal viisil, mis ei olnud Jumala viis. Mitte ainult seda, vaid kui nad tegid tegusid, mis iseendast olid head, muutsid nad need silmakirjalikeks etteasteteks, et inimesed neid näeksid. Nad ei teeninud Jumalat, vaid iseenda edevat uhkust. Jeesus hoiatas oma jüngreid sellise näitlemise eest: „Hoidke, et te armastuseande ei jaga inimeste nähes selleks, et nemad teid vaatleksid; muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas.” — Matteuse 6:1.
2 Jehoova hindab neid, kes annetavad vaestele — kuid mitte neid, kes annetavad nagu variserid. Jeesus hoiatas oma jüngreid nende jäljendamise eest: „Kui sa armastuseande annad, siis ära lase enese ees sarve puhuda, nagu silmakirjatsejad teevad kogudusekodades ja tänavail, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes!” — Matteuse 6:2.
3. a) Mil viisil said kirjatundjad ja variserid oma annetamise eest täieliku tasu? b) Kuidas oli Jeesuse seisukoht annetamise suhtes teistsugune?
3 Väljendusele ’neil on käes’ vastab kreekakeelne sõna (a·peʹkho), mis esines tihti ärikviitungitel. Selle kasutamine Mäejutluses näitab, et „nad on oma tasu saanud”, see tähendab, et „nad on oma tasukviitungile alla kirjutanud: nende tasusaamise õigus on realiseerunud, otsekui oleks neile selle eest juba kviitung antud”. (W. E. Vine, An Expository Dictionary of New Testament Words) Tänaval oli ametlikult lubatud anda ande vaestele. Sünagoogides tehti teatavaks annetajate nimed. Suurte summade annetajaid austati eriliselt sellega, et neil oli luba istuda jumalateenistuse ajal rabide kõrval. Nad annetasid, et inimesed näeksid; inimesed nägid ja austasid neid; seepärast nad võisid oma annetamisest tuleneva tasu kviitungile lüüa templi „Täielikult makstud”. Kui erinev oli Jeesuse seisukoht! Anna „salajas; ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule”. — Matteuse 6:3, 4; Õpetussõnad 19:17.
Palved, mis meeldivad Jumalale
4. Miks variseride palved põhjustasid seda, et Jeesus kutsus neid silmakirjatsejateks?
4 Jehoova hindab talle suunatud palveid — kuid mitte variseride kombel esitatud palveid. Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad; sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes!” (Matteuse 6:5) Variseridel oli hulk palveid, mida nad pidid iga päev kindlal ajal kordama, sõltumata sellest, kus nad olid. Teoreetiliselt pidid nad neid esitama salajas. Kuid nad korraldasid selle tahtlikult nii, et olid „tänavate nurkadel”, nendest neljas suunas mööduvate inimeste silme all, kui palvetamise aeg kätte jõudis.
5. a) Millised teised kombed põhjustasid seda, et Jumal variseride palveid ei kuulanud? b) Millised asjad seadis Jeesus oma eeskujupalves esikohale ja kas tänapäeval inimesed nõustuvad sellega?
5 Võltspühadust näidates nad ’lugesid silmakirjaks pikki palveid’. (Luuka 20:47) Üks suuline traditsioon ütleb: „Vanaaja vagadel meestel oli kombeks tund aega oodata, enne kui nad esitasid Tefilla [palve].” (Mišna) Selle aja jooksul jõudis kindlasti igaüks näha ja imetleda nende vagadust! Sellised palved ei tõusnud kõrgemale nende endi peadest. Jeesus kutsus üles palvetama salajas, ilma asjatu kordamiseta, ja andis neile lihtsa eeskuju. (Matteuse 6:6—8; Johannese 14:6, 14; 1. Peetruse 3:12) Jeesuse eeskujupalve seadis esikohale kõige tähtsamad asjad: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu.” (Matteuse 6:9—13) Vähesed inimesed teavad tänapäeval Jumala nime ja veel vähemad soovivad selle pühitsemist. Sellega nad teevad temast nimetu jumala. Jumala Kuningriik tulgu? Paljud arvavad, et see on juba siin, nende sisemuses. Nad võivad paluda, et tema tahtmine sünniks, kuid enamik neist teeb omaenese tahtmist. — Õpetussõnad 14:12.
6. Miks Jeesus mõistis hukka juutide paastumised kui mõttetud?
6 Paastumine on Jehoovale vastuvõetav — kuid mitte selline paastumine, mida variserid etendasid. Jeesus kuulutas kirjatundjate ja variseride paastumise mõttetuks just samuti nagu nende almusteandmise ja palvetamise. Ta ütles: „Kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad; sest nad teevad oma palge näotuks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!” (Matteuse 6:16) Nende suulistes traditsioonides öeldi, et paastu ajal ei tohtinud variserid ennast ei pesta ega võida, vaid pidid raputama tuhka pea peale. Kui juudid ei paastunud, pesid nad ennast regulaarselt ja hõõrusid keha õliga.
7. a) Kuidas tuli Jeesuse järelkäijatel paastudes käituda? b) Mida ootas Jehoova paastumise suhtes Jesaja aegadel?
7 Jeesus ütles oma järelkäijatele paastumise kohta: „Võia oma pea ja pese oma pale, et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale.” (Matteuse 6:17, 18) Jesaja päevil leidsid ärataganenud juudid rõõmu paastumisest, oma hingede piinamisest, pealangetamisest ja kotiriides ning tuhas istumisest. Kuid Jehoova soovis, et nad vabastaksid rõhutuid, toidaksid näljaseid, majutaksid kodutuid ja riietaksid alastiolijaid. — Jesaja 58:3—7.
Kogu taevast varandust
8. Mis põhjustas seda, et kirjatundjad ja variserid kaotasid silmist tee, kuidas saada Jumala heakskiitu, ja millise Pauluse poolt hiljem toodud põhimõtte nad jätsid tähele panemata?
8 Taotledes õiglust, kaotasid kirjatundjad ja variserid silmist selle, kuidas saada Jumala heakskiitu, ja keskendasid oma tähelepanu inimestelt tulevale imetlusele. Nad olid sel määral inimlikesse traditsioonidesse mässitud, et lükkasid Jumala kirjutatud Sõna kõrvale. Nad panid oma südame pigem maise positsiooni kui taevase varanduse külge. Nad jätsid tähele panemata lihtsa tõe, mille pani aastaid hiljem kirja üks variserist kristlaseks pöördunud mees: „Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele, teades, et te saate Issandalt pärandi palga!” — Koloslastele 3:23, 24.
9. Millised ohud võivad ähvardada maist varandust, kuid mis hoiab tõelise varanduse kindlana?
9 Jehoova on huvitatud sinu andumisest talle, mitte sinu pangaarvest. Ta teab, et su süda on seal, kus on su varandus. Kas sinu varandust võib koi ja rooste rikkuda? Kas võivad vargad läbi saviseina sisse murda ja selle varastada? Või kas võib neil tänapäeva majanduslikult ebakindlatel aegadel inflatsioon selle ostujõudu kahandada või ehk võivad börsikrahhid selle minema pühkida? Kas toob kiirestikasvav kuritegevus endaga kaasa su varanduse varastamise? Ei, kui see on kogutud taevasse. Ei, kui su silm — kogu su keha valgustav lamp — on terve, kui see on suunatud Jumala Kuningriigile ja tema õiglusele. Rikkused võivad kaduda. „Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust: kui lased oma pilgu lennata selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad, otsekui kotkas, kes lendab taeva poole!” (Õpetussõnad 23:4, 5) Miks siis jääda rikkuse pärast unetuks? „Rikka üliküllus ei lase teda magada!” (Koguja 5:11) Pea meeles Jeesuse hoiatust: „Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!” — Matteuse 6:19—24.
Usk, mis hajutab mure
10. Miks on nii tähtis uskuda pigem Jumalasse kui materiaalsesse varasse ja millist nõu andis Jeesus?
10 Jehoova soovib, et sa usuksid temasse, mitte materiaalsesse varasse. „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.” (Heebrealastele 11:6) Jeesus ütles: „Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15) Miljonid pangas ei aita inimesel haigeid kopse töös hoida ega väsinud südamel pumbata. Seega jätkas Jeesus oma Mäejutlust: „Sellepärast ma ütlen teile, ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided?” — Matteuse 6:25.
11. Kust leidis Jeesus paljud oma piltlikud näited ja kuidas see ilmneb Mäejutluses?
11 Jeesus oskas meisterlikult kasutada piltlikke näiteid. Ta mõtles neile, vaadates ükskõik mida. Ta nägi naist süüdatud lampi lambijala peale panemas ja tegi sellest piltliku näite. Ta nägi karjast lambaid sikkudest eraldamas; sellest sai piltlik näide. Ta nägi lapsi turuväljakul mängimas; sellest sai piltlik näide. Nii oli see ka Mäejutluses. Rääkides murest füüsiliste vajaduste pärast, nägi ta piltlikku näidet lindudes, kes ümberringi lendlesid, ja lilledes, mis mäekülgi vaibana katsid. Kas linnud külvavad ja lõikavad? Ei. Kas lilled ketravad ja koovad? Ei. Jumal lõi nad; tema hoolitseb nende eest. Kuid teie olete väärtuslikumad kui linnud ja lilled. (Matteuse 6:26, 28—30) Ta andis oma Poja sinu eest, mitte nende eest. — Johannese 3:16.
12. a) Kas piltlikud näited lindudest ja lilledest tähendasid seda, et Jeesuse jüngrid ei peaks tööd tegema? b) Mida tõstis Jeesus esile seoses töö ja usuga?
12 Jeesus ei ütelnud sellega oma järelkäijatele, et endale toidu ja riiete hankimiseks pole vaja tööd teha. (Vaata Koguja 2:24; Efeslastele 4:28; 2. Tessalooniklastele 3:10—12.) Tol kevadhommikul olid linnud ametis toidu otsimisega, üksteise peibutamisega, pesa ehitamisega, munade haudumisega ja poegade toitmisega. Nad tegid tööd, kuid ei muretsenud. Lilledki olid ametis oma juurte suunamisega mulla sisse, otsides vett ja mineraale, ning oma lehtede seadmisega päikesevalgust püüdma. Nad pidid sirguma ja õitsema ja seemned maha puistama, enne kui nad surid. Nad tegid tööd, kuid ei muretsenud. Jumal hoolitseb lindude ja lillede eest. ’Kas ta ei muretse palju enam teie eest, teie nõdrausulised?’ — Matteuse 6:30.
13. a) Miks oli Jeesusel sobiv kasutada küünramõõtu, rääkides inimese eluea pikendamisest? b) Kuidas sa võid pikendada oma elu otsekui lugematute miljonite kilomeetrite pikkuseks?
13 Niisiis usu. Ära muretse. Muretsemine ei muuda midagi. „Kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele [„elueale”, NW] ühegi küünra jätkata?” küsis Jeesus. (Matteuse 6:27) Kuid miks kasutab Jeesus sõnasõnalist pikkusmõõtu, küünart, eluea ühe osa mõõtmiseks? Ehk sellepärast, et Piibel võrdleb inimese eluiga reisiga ja kasutab selliseid väljendusi nagu „patuste tee”, „õigete rada”, ’lai tee, mis viib hukatusse’ ja ’ahtake tee, mis viib ellu’. (Laul 1:1; Õpetussõnad 4:18; Matteuse 7:13, 14) Muretsemine meie igapäevaste vajaduste pärast ei või pikendada inimese elu isegi murdosa võrra, nii-öelda mitte ’ühegi küünra’ võrra. Kuid on olemas viis, kuidas pikendada elu otsekui lugematute miljonite kilomeetrite võrra. Mitte olles mures ja öeldes: „Mida me sööme?” või: „Mida me joome?” või: „Millega me riietume?”, vaid uskudes ja tehes seda, mida käsib meil teha Jeesus: „Otsige pidevalt esiteks kuningriiki ja tema õiglust ning kõik need teised asjad antakse teile lisaks.” — Matteuse 6:31—33, NW.
Jumala Kuningriigi ja Tema õigluse kättesaamine
14. a) Mis on Mäejutluse teema? b) Millisel vääral viisil otsisid kirjatundjad ja variserid Kuningriiki ja õiglust?
14 Oma Mäejutluse esimeses lauses rääkis Jeesus, et taeva Kuningriik kuulub neile, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest. Neljandas lauses ütles ta, et need, kes tunnevad nälga ja janu õigluse järele, rahuldatakse. (NW) Siin asetab Jeesus nii Kuningriigi kui ka Jehoova õigluse esikohale. Need on Mäejutluse teema. Need on vastus kogu inimkonna vajadustele. Aga kuidas muutub Jumala Kuningriik ja Jumala õiglus kättesaadavaks? Kuidas me saame neid pidevalt otsida? Mitte nii, nagu kirjatundjad ja variserid seda tegid. Nad otsisid Kuningriiki ja õiglust Moosese Seaduse abil, mille kohta nad väitsid, et see sisaldas suulisi traditsioone, sest nad uskusid, et Siinai mäel andis Jumal Moosesele nii kirjutatud Seaduse kui ka suulised traditsioonid.
15. a) Mis ajast on suulised traditsioonid juutide arvates pärit ja kuidas seadsid juudid need kirjutatud Moosese Seadusest kõrgemale? b) Millal said need traditsioonid tegeliku alguse ja kuidas need mõjusid Moosese Seadusele?
15 Selle kohta ütles nende traditsioon: „Mooses sai Seaduse [allmärkus: „Suulise Seaduse”] Siinail ja andis selle üle Joosuale ja Joosua vanematele ja vanemad prohvetitele; ja prohvetid Suure Sünagoogi meestele.” Aja jooksul tõsteti nende suuline seadus isegi kirjutatud Seadusest kõrgemale: „[Kui] ta eksib [kirjutatud] Seaduse sõnade vastu, ei tarvitse teda karistada,” aga kui „ta lisab midagi kirjatundjate sõnadele [suulistele traditsioonidele], tuleb teda karistada.” (Mišna) Nende suulised traditsioonid ei saanud alguse Siinail. Tegelikult hakkasid need kiiresti kogunema umbes kaks sajandit enne Kristust. Need lisati kirjutatud Moosese Seadusele, vähendasid selle jõudu ja tegid selle tühjaks. — Võrdle 5. Moosese 4:2; 13:1.
16. Kuidas saabub inimkonna jaoks Jumala õiglus?
16 Jumala õiglus ei saabu Seaduse vahendusel, vaid lahus sellest: „Käsu tegudest ei mõisteta õigeks [„õiglaseks”, NW] ühtki liha tema ees; sest käsu kaudu tuleb patu tundmine. Aga nüüd on Jumala õigus [„õiglus”, NW], millest käsk ja prohvetid tunnistavad, ilmutatud ilma käsuta, see Jumala õigus [„õiglus”, NW], mis tuleb Jeesuse Kristuse usu kaudu.” (Roomlastele 3:20—22) Seega tuleb Jumala õiglus Jeesus Kristusse uskumise läbi — „käsk ja prohvetid tunnistavad” sellest külluslikult. Messiaga seotud prohvetiennustused täitusid Jeesuses. Ta täitis ka Seaduse; see kõrvaldati naelutamisega tema piinapostile. — Luuka 24:25—27, 44—46; Koloslastele 2:13, 14; Heebrealastele 10:1.
17. Kuidas juudid, apostel Pauluse sõnade järgi, jäid ilma Jumala õiglusest?
17 Seepärast kirjutas apostel Paulus juutide kohta, kellel õigluse otsimine ebaõnnestus: „Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda; sest kui nad ei mõista Jumala õigust [„õiglust”, NW] ja püüavad üles seada oma õigust [„õiglust”, NW], siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele [„õiglusele”, NW]. Sest käsu lõppsiht on Kristus õiguseks [„õigluseks”, NW] igaühele, kes usub.” (Roomlastele 10:2—4) Samuti kirjutas Paulus Kristus Jeesuse kohta: „Ta on tema, kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala õiguseks [„õigluseks”, NW] tema sees.” — 2. Korintlastele 5:21.
18. Kuidas suhtusid juudi traditsioonide järgijad, kreeka filosoofid ja „need, kes on kutsutud”, „ristilöödud Kristusesse”?
18 Juudid pidasid surevat Messiat tähtsusetuks ja viletsaks. Kreeka filosoofid pilkasid sellist Messiat kui rumalust. Kuid siiski on nii, nagu teatas Paulus: „Juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust, aga meie kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele pahandus ja paganaile jõledus, kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust. Sest mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed.” (1. Korintlastele 1:22—25) Kristus Jeesus on Jumala väe ja tarkuse ilmutus ning Jumala vahend õigluse ja igavese elu toomiseks sõnakuulelikule inimkonnale. „Ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!” — Apostlite teod 4:12.
19. Mida näitab järgmine artikkel?
19 Järgmine artikkel näitab, et selleks, et pääseda hävingust ja saada igavest elu, tuleb meil pidevalt otsida Jumala Kuningriiki ja tema õiglust. Seda tuleb teha mitte ainult kuulates Jeesuse sõnu, vaid ka nende järgi käies.
Kordamisküsimusi
◻ Milleks muutsid juudi religionistid oma armuannid, palved ja paastumised?
◻ Kuhu on sul kindel varandust koguda?
◻ Miks tuleks meil vältida muretsemist materiaalsete vajaduste pärast?
◻ Millise vale väite esitasid juudid oma suuliste traditsioonide päritolu kohta?
◻ Mille vahendusel tuleb Jumala Kuningriik ja Tema õiglus?
[Pilt lk 16]
Variserid palvetasid meeleldi tänavanurkadel seistes, kus inimesed neid näha võisid