Teeni Jehoovat siira südamega
”Mu poeg ..., õpi tundma oma isa Jumalat ja teeni teda siira südamega.” (1. AJAR. 28:9)
OTSI VASTUSED NEILE KÜSIMUSTELE:
Mis on piltlik süda?
Millise meetodi abil me saame oma südant läbi uurida?
Kuidas me saame teenida Jehoovat siira südamega?
1., 2. a) Millisele inimkeha osale viitab Jumala Sõna piltlikus tähenduses rohkem kui ühelegi teisele? b) Miks on tähtis, et me saaksime aru piltliku südame tähendusest?
JUMALA SÕNA viitab inimkeha eri osadele tihti piltlikus tähenduses. Näiteks patriarh Iiob lausus: ”Mu käes ei ole ülekohut!” Kuningas Saalomon märkis: ”Hea sõnum karastab luid-konte!” Jehoova kinnitas Hesekielile: ”Ränikivist kõvemaks ma teen su lauba.” Ja apostel Paulusele öeldi: ”Sa esitad mõtteid, mis on meie kõrvadele võõrad” (Iiob 16:17; Õpet. 15:30; Hes. 3:9; Ap. t. 17:20).
2 Kuid ühele inimkeha osale viitab Piibel piltlikus tähenduses rohkem kui ühelegi teisele. Ustav naine Hanna nimetas seda elundit oma palves. Ta ütles: ”Mu süda rõõmutseb Jehoovas!” (1. Saam. 2:1). Õigupoolest mainivad Piibli kirjutajad südant ligi tuhat korda, ja peaaegu alati piltlikus tähenduses. On ülitähtis aru saada, mida piltlik süda kujutab, kuna Piiblis öeldakse, et meil tuleb seda kaitsta. (Loe Õpetussõnad 4:23.)
MIS ON PILTLIK SÜDA?
3. Kuidas me võime mõista, milline tähendus on Piiblis sõnal ”süda”? Too näide.
3 Kuigi Piiblis ei defineerita sõna ”süda”, aitab see meil siiski selle tähendust mõista. Kuidas? Selle illustreerimiseks mõelgem peenele seinamosaiigile, mis koosneb tuhatkonnast tihedalt üksteise kõrvale paigutatud kivikesest. Kui astuda mõni samm tagasi ja heita pilk tervele mosaiigile, võib tähele panna, et kõik hoolikalt paika sätitud kivid moodustavad koos ühe mustri või pildi. Samamoodi, kui me nii-öelda astume mõne sammu tagasi ja vaatame neid paljusid kohti, kus sõna ”süda” Piiblis esineb, võime mõista, et kõik need viited koos moodustavad ühe kindla mustri või pildi. Missuguse pildi?
4. a) Mida kujutab piltlik süda? b) Mida tähendavad Jeesuse sõnad kirjakohas Matteuse 22:37?
4 Piibli kirjutajad viitavad sõnaga ”süda” inimese tervele olemusele. See hõlmab meie soove, mõtteid, iseloomu, hoiakuid, võimeid, ajendeid ja eesmärke. (Loe 5. Moosese 15:7; Õpetussõnad 16:9; Apostlite teod 2:26.) Ühe teatmeteose sõnul tähistab süda ”kogu sisemist inimest”. Mõningatel juhtudel on südamel kitsam tähendus. Näiteks ütles Jeesus: ”Sa pead armastama Jehoovat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega” (Matt. 22:37). Selles kohas viitab süda inimese sisimatele tunnetele, soovidele ja mõtetele. Nimetades südant, hinge ja mõistust eraldi, tahtis Jeesus rõhutada mõtet, et meie armastus Jumala vastu peaks ilmnema nii meie tunnetes kui ka selles, kuidas me elame ja kasutame oma mõtlemisvõimet (Joh. 17:3; Efesl. 6:6). Ent kui mõnes piiblikohas on mainitud ainult südant, viitab see inimese kogu isiksusele.
MIKS MEIL TULEB OMA SÜDANT KAITSTA
5. Miks me soovime teha oma parima, et teenida Jehoovat siira südamega?
5 Seoses südamega tuletas kuningas Taavet Saalomonile meelde: ”Mu poeg Saalomon, õpi tundma oma isa Jumalat ja teeni teda siira südamega ja sõnakuuleliku hingega, sest Jehoova uurib läbi kõik südamed ning mõistab kõiki mõtteid ja püüdeid!” (1. Ajar. 28:9). Jah, Jehoova katsub läbi kõik südamed, ka meie oma (Õpet. 17:3; 21:2). Ja see, mida ta meie südamest leiab, mõjutab suuresti meie suhteid temaga ja meie tulevikku. Niisiis on meil hea põhjus, miks järgida eeltoodud inspireeritud nõuannet ja teha oma parim, et teenida Jehoovat siira südamega.
6. Mis võib juhtuda meie otsusekindlusega teenida Jehoovat?
6 Meie kui Jehoova rahva innukas tegevus näitab, et me tõesti soovime teenida Jumalat siira südamega. Samas mõistame, et Saatana kuri maailm ja meie enda patused kalduvused avaldavad meile tugevat mõju ja võivad õõnestada meie otsusekindlust teenida Jumalat kogu südamest (Jer. 17:9; Efesl. 2:2). Niisiis, et kontrollida, ega meie otsustavus Jumalat teenida pole kahanenud ja et me pole kaotanud oma valvsust, tuleb meil korrapäraselt oma südant läbi uurida. Kuidas me saame seda teha?
7. Mis toob ilmsiks selle, millises seisundis meie süda on?
7 Muidugi pole võimalik meie sisemust näha, just nagu pole võimalik näha puu südamikku. Kuid nagu Jeesus mäejutluses selgitas, ilmneb puu seisund selle viljadest ning samamoodi toovad meie teod ilmsiks meie südame seisundi (Matt. 7:17—20). Käsitlegem nüüd üht sellist välist märki.
OTSENE MEETOD OMA SÜDAME LÄBIUURIMISEKS
8. Kuidas on Jeesuse sõnad tekstis Matteuse 6:33 seotud sellega, mis on meie südames?
8 Varem samas jutluses ütles Jeesus oma kuulajatele, mis tõendab, et nad soovivad teenida Jehoovat kogu südamest. Ta sõnas: ”Otsige siis alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust, ning kõike seda antakse teile lisaks” (Matt. 6:33). Jah, see, mille me seame oma elus esikohale, paljastab, millised soovid, mõtted ja kavatsused on sügaval meie sisimas. Oma prioriteetide läbiuurimine on seega otsene viis kontrollida, kas me teenime Jumalat siira südamega.
9. Millise kutse esitas Jeesus mõningatele meestele ja mida nende reageering näitas?
9 Mitte kaua pärast seda, kui Jeesus innustas oma järelkäijaid ’alati esmalt Jumala kuningriiki otsima’, toimus üks vahejuhtum, mis illustreerib hästi, et inimese südame seisundi teeb ilmsiks see, mis on tema elus esikohal. Evangeeliumikirjutaja Luukas ütleb juhtumist rääkima hakates, et Jeesus ”pööras ... oma näo kindlameelselt Jeruusalemma poole, et sinna minna”, kuigi ta teadis, mis teda seal lõpuks ees ootab. Kui Jeesus oma apostlitega teel oli, kohtas ta mõningaid mehi, kellele ta esitas kutse: ”Järgi mind!” Need mehed olid valmis Jeesuse kutse vastu võtma — kuid teatud tingimustel. Üks mees vastas: ”Luba mul esmalt minna ja matta oma isa.” Teine mees ütles: ”Ma hakkan sind järgima, Issand; aga luba mul esmalt oma kodustega hüvasti jätta” (Luuka 9:51, 57—61). Kui suur vahe oli küll Jeesuse kindlameelsel otsusel täita kogu südamest Jumala tahet ning nende meeste ebakindlatel tingimuslikel lubadustel! Pannes omaenda huvid kuningriigist tähtsamale kohale, näitasid nad, et nende süda polnud Jumala ees siiras.
10. a) Kuidas on paljud tänapäeval Jeesuse kutsele reageerinud? b) Millise lühikese näite Jeesus tõi?
10 Erinevalt neist meestest, kellest oleks võinud saada Jeesuse jüngrid, oleme meie teinud targa otsuse ja võtnud vastu Jeesuse kutse hakata tema järelkäijaks ning teenime nüüd Jehoovat iga päev. Sel viisil me näitame, mida oma südames Jehoova vastu tunneme. Ent ka siis, kui oleme koguduses aktiivsed, tuleb meil mõista, et miski võib meie südant ohustada. Mis see on? Eespool mainitud meestega vesteldes rääkis Jeesus sellest ohust: ”Ükski, kes on pannud käe adra külge ja vaatab tagasi sellele, mis jäi maha, ei kõlba Jumala kuningriigile” (Luuka 9:62). Mida me võime sellest näitest õppida?
KAS ME ’KLAMMERDUME HEA KÜLGE’?
11. Milline oli Jeesuse näites kündja töö tulemus ja miks?
11 Et Jeesuse õpetus tuleks tema lühidast näitest veelgi selgemalt esile, lisagem sellele natuke värvi ja üksikasju. Tööline on põllul ametis kündmisega. Kündes mõtleb ta aga alatasa sellele, et kodus saaks ta olla koos pere ja sõpradega, nautida toitu ja muusikat, kuulda naeruhäält ning istuda vilus. Ta igatseb kõike seda. Kündnud hea tüki maad, muutub töölise soov nende meeldivate asjade järele nii tugevaks, et ta lihtsalt ei saa muidu, kui pöördub ja ”vaatab tagasi sellele, mis jäi maha”. Ehkki on veel palju tööd teha, enne kui seeme saab maha külvatud, on tööline hajevil ja tema töö kannatab. Otse loomulikult on isand pettunud, et töölisel pole püsivust.
12. Milline paralleel on Jeesuse näites toodud töölise ja mõne tänapäeva kristlase vahel?
12 Mõelgem nüüd selle näite tänapäevasele paralleelile. Selleks põllumeheks võib olla iga kristlane, kel näib hästi minevat, kuid kelle vaimsus on tegelikult ohus. Kujutagem näiteks ette venda, kes on teenistusega väga hõivatud. Kuigi ta käib koosolekutel ja kuulutustööl, mõtleb ta alatasa ilmaliku elu mõningatele külgedele, mis teda köidavad. Südamepõhjas tunneb ta kõige selle järele suurt igatsust. Viimaks, kui ta on teeninud Jumalat juba aastaid, muutub tema soov mõningate maailma asjade järele nii tugevaks, et ta pöördub ja ”vaatab tagasi sellele, mis jäi maha”. Kuigi Jumala teenistuses on veel palju tööd teha, ei hoia ta ”kindlalt kinni elu sõnast” ja tema osalus teokraatlikus tegevuses kannatab (Filipl. 2:16). ”Lõikuse Isandat” Jehoovat kurvastab, kui tema teenijal puudub vastupidavus (Luuka 10:2).
13. Mida tähendab Jehoovat siira südamega teenida?
13 Õpetus on ilmselge. On kiiduväärne, kui käime korrapäraselt koguduse koosolekutel ja kuulutustööl, mis ehitavad meid üles ja pakuvad rahulolu. Kuid Jehoova teenimine siira südamega tähendab rohkemat (2. Ajar. 25:1, 2, 27). Kui kristlane armastab sügaval sisimas ikka veel ”seda, mis jäi maha” — ilmaliku elu mõningaid külgi —, on tal oht jääda ilma headest suhetest Jumalaga (Luuka 17:32). Ainult siis, kui me tõesti ’jälestame kurja ja klammerdume hea külge’, kõlbame Jumala kuningriigile (Rooml. 12:9; Luuka 9:62). Niisiis tuleb meil kõigil veenduda, et mitte miski Saatana maailmas, ükskõik kui kasulik või meeldiv see ka ei näiks, ei takistaks meil kogu südamest toetada kuningriiki. (2. Kor. 11:14; loe Filiplastele 3:13, 14.)
PÜSI VALVAS!
14., 15. a) Kuidas püüab Saatan meie südant mõjutada? b) Too näide selle kohta, miks on see Saatana võte nii ohtlik.
14 Armastus Jehoova vastu ajendas meid talle pühenduma. Sellest ajast saadik on paljud meist aastate vältel tõendanud oma kindlat soovi teenida Jehoovat siira südamega. Kuid Saatan pole alla andnud. Ta peab ikka jahti meie südamele (Efesl. 6:12). Loomulikult teab ta, et me ei hülgaks Jehoovat äkitselt. Seepärast kasutab ta salakavalalt seda maailma, et kahandada meie südamesttulevat indu jumalateenimises vähehaaval. (Loe Markuse 4:18, 19.) Miks on see Saatana võte nii tõhus?
15 Vastuse saamiseks kujuta ette, et loed raamatut 100-vatise elektripirni valgel, kuid siis põleb pirn läbi. Jäänud pimedusse, taipad otsekohe, mis on juhtunud, ja vahetad läbipõlenud pirni uue vastu. Toas läheb taas valgeks. Järgmisel õhtul loed sa sellesama lambi valgel. Kuid sinu teadmata on keegi pannud selle uue 100-vatise pirni asemele 95-vatise. Kas sa märkaksid erinevust? Tõenäoliselt mitte. Aga kui järgmine päev keeraks keegi lambi sisse 90-vatise pirni? Ilmselt ei saaks sa ikka midagi aru. Miks? Valguse tugevus kahaneb nii vähehaaval, et sa ei taju seda. Samamoodi võib meie ind Saatana maailma mõjutusel kahaneda tasapisi. Kui nii peaks juhtuma, siis oleks Saatanal õnnestunud justkui meie 100-vatine südamest tulev ind Jehoova teenimise vastu väiksemaga asendada. Kui kristlane pole valvas, ei pruugi ta seda järkjärgulist muutust märgatagi (Matt. 24:42; 1. Peetr. 5:8).
ON ÜLITÄHTIS PALVETADA
16. Kuidas me saame end Saatana võtete eest kaitsta?
16 Kuidas me saame kaitsta end niisuguste Saatana võtete eest ja hoida Jehoova ees siirast südant? (2. Kor. 2:11.) On ülitähtis palvetada. Paulus õhutas oma usukaaslasi ’seisma kindlalt Kuradi sepitsuste vastu’. Seejärel kutsus ta neid üles: ”Palvetage jätkuvalt igas olukorras, esitades igasuguseid palveid ja anumisi” (Efesl. 6:11, 18; 1. Peetr. 4:7).
17. Mida me võime Jeesuse palvetest õppida?
17 Et seista kindlalt Saatana vastu, oleks meil tark järgida Jeesust, kelle palvemeelne hoiak peegeldas tema tugevat soovi teenida Jehoovat siira südamega. Pane näiteks tähele Luuka sõnu selle kohta, kuidas Jeesus palvetas ööl enne oma surma: ”Teda valdas suur ängistus ja ta palvetas edasi veel tungivamalt” (Luuka 22:44). Jeesus oli ka enne tungivalt palvetanud, kuid sel korral, kui ta oli vastamisi oma maapealse elu kõige rängema katsega, palvetas ta ”veel tungivamalt” — ja tema palve sai vastuse. Sellest on näha, et palvete intensiivsus on erinev. Niisiis, mida rängemad on meie katsed ja kurikavalamad Saatana võtted, seda tungivamalt meil tuleks paluda Jehoova kaitset.
18. a) Mida meil tuleks endalt seoses palvetamisega küsida ja miks? b) Millised tegurid mõjutavad meie südant ja mil moel? (Vaata kasti lk 16.)
18 Millist mõju säärased palved meile avaldavad? Paulus märkis: ”Tehke kõiges oma palved Jumalale teatavaks palumise, anumise ja tänuga; ja Jumala rahu, mis ületab kõik mõtted, kaitseb teie südant” (Filipl. 4:6, 7). Jah, selleks et teenida Jehoovat siira südamega, on meil ülitähtis tuliselt ja sagedasti palvetada (Luuka 6:12). Küsi seepärast endalt: kui tungivalt ja sageli ma palvetan? (Matt. 7:7; Rooml. 12:12.) Sinu vastus näitab, kui tõsine on sinu soov teenida Jumalat.
19. Mida sa oled otsustanud teha, et teenida Jehoovat siira südamega?
19 Nagu me oleme rääkinud, kõnelevad meie prioriteedid nii mõndagi meie südame kohta. Me ei taha, et see, mille oleme maha jätnud, ega ka mitte Saatana riukalikud võtted rööviks meie otsusekindlust teenida Jehoovat siira südamega. (Loe Luuka 21:19, 34—36.) Seepärast me anume nagu Taavet pidevalt Jehoovat: ”Kinnita mu süda kartma sinu nime!” (Laul 86:11).
[Kast lk 16]
KOLM TEGURIT, MIS MÕJUTAVAD MEIE SÜDANT
Nii nagu me saame üht-teist oma sõnasõnalise südame heaks teha, saame midagi teha ka selleks, et meie piltlik süda oleks terve. Mõelgem kolmele olulisele tegurile.
1. Toitumine. Meie sõnasõnalisele südamele on oluline see, et sööksime piisavas koguses tervislikku toitu. Samamoodi on meil tähtis saada küllaldaselt kosutavat vaimutoitu iseseisva uurimise, mõtisklemise ja koosolekute kaudu (Laul 1:1, 2; Õpet. 15:28; Heebr. 10:24, 25).
2. Treening. Selleks et meie süda võiks olla terve, peab see aeg-ajalt saama suuremat koormust. Niisamuti hoiab innukas osalemine kuulutustöös — võib-olla see, kui teeme tavapärasest rohkem — meie piltlikku südant korras (Luuka 13:24; Filipl. 3:12).
3. Keskkond. Jumalakartmatu keskkond, kus meil tuleb elada ja töötada, võib tekitada nii meie sõnasõnalisele kui ka piltlikule südamele suurt pinget. Ent me saame seda vähendada, kui lävime võimalikult tihti usukaaslastega, kes hoolivad meist ja teenivad Jumalat siira südamega (Laul 119:63; Õpet. 13:20).