Tehkem head alati
„Tehke head.” (LUUKA 6:35)
1., 2. Miks on vahetevahel päris raske teha teistele head?
TEISTELE head teha võib olla päris raske. Meie võime kedagi küll armastavalt kohelda, aga tema ei pruugi samaga vastata. Olgugi et meie püüame inimeste vaimset heaolu silmas pidades jagada neile „õndsa Jumala [ja tema Poja] au evangeeliumi”, võivad nemad olla ükskõiksed või tänamatud (1. Tim. 1:11). Mõned inimesed on vihameelsed ja „elavad Kristuse risti vaenlastena” (Filipl. 3:18). Kuidas meil kui kristlastel tuleks neid kohelda?
2 Jeesus Kristus ütles oma jüngritele: „Armastage oma vihamehi ja tehke head” (Luuka 6:35). Uurigem nüüd seda üleskutset lähemalt. Samuti uurime muid kasulikke mõtteid, mida Jeesus teistele hea tegemise kohta välja tõi.
„Armastage oma vaenlasi”
3. a) Võta oma sõnadega kokku Jeesuse mõtteavaldus, mis on kirjas Matteuse 5:43–45. b) Milline arusaam seoses juutide ja mittejuutidega oli esimese sajandi juudi usujuhtide seas välja kujunenud?
3 Kuulsas mäejutluses ütles Jeesus oma kuulajatele, et nad armastaksid oma vaenlasi ja palvetaksid nende eest, kes neid taga kiusavad. (Loe Matteuse 5:43–45.) Tol korral olid teda kuulamas juudid, kes teadsid Jumala käsku: „Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast!” (3. Moos. 19:18). Esimese sajandi juudi usujuhid arvasid, et „oma rahva lapsed” ja „ligimene” viitab ainult juutidele. Iisraellased pidid Moosese Seaduse järgi hoidma end teistest rahvastest lahus, kuid oli välja kujunenud arusaam, mille kohaselt kõiki mittejuute peeti vaenlasteks, keda üksikisikutena tuli vihata.
4. Kuidas pidid Jeesuse jüngrid oma vaenlasi kohtlema?
4 Vastupidi niisugusele arusaamale teatas Jeesus: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad” (Matt. 5:44). Tema jüngrid pidid kohtlema armastavalt kõiki, kes neisse vaenulikult suhtusid. Vastavalt evangeeliumikirjutaja Luuka sõnadele ütles Jeesus: „Teile, kes kuulete, ütlen ma: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad; õnnistage neid, kes teid neavad; paluge nende eest, kes teid siunavad” (Luuka 6:27, 28). Nii nagu need esimese sajandi inimesed, kes Jeesuse nõuannet kuulda võtsid, järgime ka meie üleskutset „tehke head neile, kes teid vihkavad”, ning vastame vaenulikkusele heade tegudega. Me ’õnnistame neid, kes meid neavad’, kui räägime nendega lahkelt. Me ’palvetame nende eest, kes meid taga kiusavad’ ja kasutavad meie vastu füüsilist vägivalda või meid mingil muul moel halvasti kohtlevad. Oma palvetes me palume armastavalt, et tagakiusajate süda muutuks ning nad hakkaksid tegutsema viisil, mis tooks neile Jehoova soosingu.
5., 6. Miks meil tuleks armastada oma vaenlasi?
5 Miks armastada oma vaenlasi? „Et te saaksite oma Isa lasteks, kes on taevas,” ütles Jeesus (Matt. 5:45). Kui me seda nõuannet järgime, saame Jumala lasteks selles mõttes, et me jäljendame siis Jehoovat, kes „laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale”. Luuka jutustuses öeldakse, et Jumal on „lahke ka tänamatute ja kurjade vastu” (Luuka 6:35).
6 Toonitades, kui oluline on see, et jüngrid armastaksid oma vaenlasi, ütles Jeesus: „Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te lahkesti tervitate ainult oma vendi, mida iseäralikku te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?” (Matt. 5:46, 47). Kui meie armastus piirduks vaid nendega, kes meile samaga vastavad, ei vääriks me selle eest mingit „palka” Jumalalt ehk tema soosingut. Isegi üldiselt põlatud maksukogujad armastasid neid inimesi, kes neid armastasid (Luuka 5:30; 7:34).
7. Miks poleks selles midagi iseäralikku, kui tervitaksime ainult „oma vendi”?
7 Tavapärase juudi tervituse juurde kuulus sõna „rahu” (Kohtum. 19:20; Joh. 20:19). Sellega anti mõista, et soovitakse teisele head tervist, majanduslikku õitsengut ja edu. Selles poleks midagi iseäralikku, kui tervitaksime ainult neid, keda peame „oma vendadeks”. Paganadki tegid Jeesuse sõnul midagi samalaadset.
8. Mida innustas Jeesus oma kuulajaid tegema, lausudes: „Teie olge siis täiuslikud”?
8 Kristuse jüngrid ei saa päritud patu tõttu olla veatud, täiuslikud (Rooml. 5:12). Ometi ütles Jeesus oma kõne selle osa lõpetuseks: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik” (Matt. 5:48). Seda öeldes innustas ta kuulajaid jäljendama „taevast Isa” Jehoovat ja muutma oma armastuse täiuslikuks – tehes selle terviklikuks oma vaenlasi armastades. Sama oodatakse meilt.
Miks anda andeks?
9. Mida mõeldakse sõnadega „anna meile andeks meie võlad”?
9 Me teeme alati head, kui halastavalt andestame inimesele, kes on meie vastu patustanud. Kuuluvad ju Jeesuse näidispalvesse sõnad „anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele” (Matt. 6:12). Muidugi mõista ei peeta silmas rahaliste võlgade andestamist. Luuka evangeelium näitab, et Jeesus mõtles „võlgade” all patte, kuna seal öeldakse: „Anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kellel on meiega võlgu” (Luuka 11:4).
10. Kuidas me saame andestamises Jumalat jäljendada?
10 Meil on vaja jäljendada Jumalat, kes annab kahetsevatele patustanutele heldelt andeks. Apostel Paulus kirjutas: „Olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (Efesl. 4:32). Laulukirjutaja Taavet laulis: „Halastaja ja armuline on Jehoova, pika meelega ja rikas heldusest! ... Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda! ... Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:8–14).
11. Kellele Jumal andestab?
11 Inimesed võivad Jumalalt andeks saada vaid sel juhul, kui nad ise on juba andestanud neile, kes nende vastu on patustanud (Mark. 11:25). Selle mõtte rõhutamiseks lisas Jeesus: „Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks. Aga kui te inimestele nende eksimusi andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks” (Matt. 6:14, 15). Jah, Jumal andestab ainult neile, kes annavad ise heldelt teistele andeks. Üheks mooduseks, kuidas alati head teha, on järgida Pauluse nõu: „Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, UM] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie” (Kol. 3:13).
„Ärge mõistke kohut”
12. Millist nõu andis Jeesus teiste üle kohtumõistmise osas?
12 Veel üks viis, kuidas teha head, selgub mäejutlusest, kui Jeesus ütles oma kuulajatele, et nad ei mõistaks teiste üle kohut, misjärel ta tõi selle mõtte ilmestamiseks võimsa näite. (Loe Matteuse 7:1–5.) Uurigem, mida Jeesus mõtles, öeldes: „Ärge mõistke kohut.”
13. Mida pidid Jeesuse kuulajad tegema?
13 Matteuse evangeeliumi järgi ütles Jeesus: „Ärge mõistke kohut [„lakake kohut mõistmast”, UM], et teie üle ei mõistetaks kohut” (Matt. 7:1). Vastavalt Luukale ütles ta: „Ärge mõistke kohut [„lakake kohut mõistmast”, UM], siis ei mõisteta ka teie üle kohut. Ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka. Andke andeks, siis antakse ka teile andeks” (Luuka 6:37). Järgides Pühakirjaga vastuolulisi traditsioone, mõistsid esimesel sajandil elanud variserid inimesi karmilt hukka. Kui mõni Jeesuse kuulajaist samamoodi tegi, tuli tal nüüd ’lakata kohut mõistmast’. Selle asemel tuli tal teiste vajakajäämised andeks anda. Nagu eespoolt võisime lugeda, andis ka apostel Paulus andestamisega seoses samalaadset nõu.
14. Mida ajendas inimesi tegema Jeesuse jüngrite valmisolek andestada?
14 Jeesuse jüngrite valmisolek andestada ajendas teisigi olema andestavad. „Missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega mõõdetakse ka teile” (Matt. 7:2). Mis puudutab teiste kohtlemist, siis me lõikame seda, mida külvame (Gal. 6:7).
15. Mismoodi Jeesus näitas, et on vale olla liiga kriitiline?
15 Meenutagem, mida ütles Jeesus, tahtes näidata, kui vale on olla liiga kriitiline. Ta küsis: „Miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele? Või kuidas sa ütled oma vennale: lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas!” (Matt. 7:3, 4). Kritiseerima kalduv inimene märkab oma venna „silmas” pisimatki viga. Kritiseerija annab mõista, et vend ei näe asju selgesti ning et tal on vilets otsustusvõime. Kuigi viga on väike – otsekui pind – pakub kritiseerija end pindu välja tõmbama. Ta pakub silmakirjalikult oma abi, et vend võiks asju selgemini näha.
16. Miks võib öelda, et variseridel oli palk silmas?
16 Juudi usujuhid olid teiste suhtes iseäranis kriitilised. Toome näite. Kui üks endine pime, kelle Kristus oli terveks teinud, kuulutas, et Jeesus on kindlasti Jumala läkitatu, sähvasid variserid: „Sina oled koguni pattudes sündinud ja sina õpetad meid?” (Joh. 9:30–34). Mis puudutab selget vaimset nägemist ja õiget otsustusvõimet, siis variseridel oli tõesti palk silmas ja nad ei näinud üldse midagi. Sellepärast teatas Jeesus: „Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk omast silmast ja siis sa seletad tõmmata pindu oma venna silmast” (Matt. 7:5; Luuka 6:42). Kui me tahame otsusekindlalt teha head ja kohelda teisi hästi, siis me ei ole karmid kritiseerijad, kes alailma otsivad vendade silmist piltlikke pinde. Selle asemel me mööname, et oleme ebatäiuslikud ega tohi seetõttu oma usukaaslasi hukka mõista ja kritiseerida.
Kuidas tuleks inimesi kohelda?
17. Kuidas meil tuleks inimesi kohelda kirjakoha Matteuse 7:12 valguses?
17 Jeesus tõi mäejutluses välja, et Jumal kohtleb oma teenijaid isalikult, vastates nende palvetele. (Loe Matteuse 7:7–12.) On huvitav tähele panna, et Jeesus andis järgmise käitumisreegli: „Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matt. 7:12). Ainult siis, kui me kohtleme kaasinimesi nõnda, tõestame, et oleme Jeesus Kristuse tõelised järelkäijad.
18. Kuidas ilmneb „käsuõpetusest”, et meil tuleks inimesi kohelda nii, nagu tahame, et meid koheldaks?
18 Öelnud, et meil tuleks teisi kohelda nii, nagu tahame, et meid koheldaks, lisas Jeesus: „Sest see on käsuõpetus ja prohvetid.” Kui kohtleme inimesi Jeesuse sõnade kohaselt, tegutseme kooskõlas „käsuõpetuse” vaimuga. Käsuõpetuse all mõeldakse Piibli viit Moosese raamatut. Peale selle et neis raamatutes ilmneb Jehoova eesmärk tuua esile seeme, kes lõpetab kurjuse, tuuakse seal ära Seadus, mille Jumal oli Moosese kaudu Iisraeli rahvale andnud aastal 1513 e.m.a (1. Moos. 3:15). Muude asjade hulgas anti Seaduses selgelt mõista, et iisraellased peavad olema õiglased ja erapooletud ning et neil tuleb teha head hädasolijaile ja nende maal elavaile võõramaalastele (3. Moos. 19:9, 10, 15, 34).
19. Kuidas näitavad „prohvetid”, et me peaksime tegema head?
19 „Prohvetite” all pidas Jeesus silmas Heebrea Kirjade prohvetiraamatuid. Need sisaldavad Messia kohta käivaid ennustusi, mis täitusid Kristuses. Samuti näitavad need kirjutised, et Jumal õnnistab oma teenijaid, kui nad teevad, mis on Tema silmis õige, ja kohtlevad teisi nõnda, nagu on õige. Näiteks andis Jesaja prohvetikuulutus iisraellastele järgmist nõu: „Nõnda ütleb Jehoova: pange tähele õigust ja olge õiglased ... Õnnis on inimene, kes nõnda teeb, inimlaps, kes selles püsib, ... kes hoiab oma kätt igast kurjast teost!” (Jes. 56:1, 2). Jah, Jumal ootab oma rahvalt, et see teeks alati head.
Tehkem püsivalt teistele head
20., 21. Kuidas rahvahulgad reageerisid Jeesuse mäejutlusele, ja miks oleks hea mäejutluse üle mõtiskleda?
20 Oleme nüüd käsitlenud kõigest murdosa Jeesuse võrratust mäejutlusest. Siiski võime hõlpsasti mõista nende inimeste reageeringut, kes olid teda tol korral kuulamas. Inspireeritud ülestähendus ütleb: „Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest; sest ta õpetas neid nõnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad” (Matt. 7:28, 29).
21 Jeesus Kristus oli vähimagi kahtluseta „Imeline Nõuandja”, kelle tulekut oli ennustatud (Jes. 9:5). Mäejutlus on parim näide sellest, et Jeesus teab, kuidas tema taevane Isa asjadele vaatab. Lisaks nendele mõtetele, mida me käsitlesime, ütleb mäejutlus veel paljugi selle kohta, mis toob tõelist õnne, kuidas vältida ebamoraalsust, kuidas teha seda, mis on õige, mida teha, et meil oleks kindel ja rõõmurohke tulevik, ning palju muud. Miks mitte lugeda hoolikalt ja palvemeeles uuesti läbi Matteuse evangeeliumi 5.–7. peatükk? Mõtisklegem Jeesuse imeliste nõuannete üle, mis sinna on kirja pandud. Rakendagem ellu seda, mida Kristus mäejutluses ütles. Nii suudame paremini valmistada Jehoovale heameelt, kohelda inimesi õigesti ja teha alati head.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas meil tuleks kohelda oma vaenlasi?
• Miks peaksime andestama?
• Mida ütles Jeesus teiste üle kohtumõistmise kohta?
• Kuidas meil tuleks inimesi kohelda vastavalt kirjakohale Matteuse 7:12?
[Väljavõte lk 10]
Kas sa tead, miks Jeesus lausus: „Ärge mõistke kohut”?
[Pilt lk 8]
Miks meil tuleks palvetada nende eest, kes meid taga kiusavad?
[Pilt lk 10]
Kas sa kohtled inimesi alati nii, nagu sa tahaksid, et sind koheldaks?