Ole julge ja tugev!
„Olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (JOHANNESE 16:33)
1. Kuidas julgustati iisraellasi selle tõttu, mis neid Kaananis ootas?
KUI iisraellased olid minemas üle Jordani jõe Tõotatud Maale, ütles Mooses neile: „Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu nende ees, sest Jehoova, su Jumal, käib ise ühes sinuga.” Siis kutsus Mooses Joosua, kes pidi viima Iisraeli rahva Kaananisse ja kordas talle isiklikult, et ta oleks „vahva” ehk julge (5. Moosese 31:6, 7). Hiljem julgustas Jehoova ise Joosuat, öeldes: „Ole vahva ja tugev ... Ole ainult vahva ja hästi tugev” (Joosua 1:6, 7, 9). Need sõnad olid ajakohased, sest iisraellased vajasid julgust, et astuda vastu võimsatele vaenlastele, kes neid teisel pool Jordanit ootasid.
2. Millises olukorras me tänapäeval oleme ja mida me vajame?
2 Tänapäeval on tõelised kristlased peagi jõudmas tõotatud uude maailma, ning nii nagu Joosua, peavad nemadki seetõttu julgust varuma (2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 7:14). Meie olukord erineb aga Joosua omast. Joosua võitles mõõkade ja piikidega. Meie võitleme vaimses sõjas ega võta kunagi kätte päris relvi (Jesaja 2:2–4; Efeslastele 6:11–17). Joosual tuli isegi pärast Tõotatud Maale saabumist palju ägedaid lahinguid pidada, ent meie ägedaimad lahingud käivad praegu – enne uude maailma jõudmist. Vaadelgem mõningaid olukordi, mis nõuavad meilt julgust.
Miks me peame võitlema?
3. Mida annab Piibel teada meie peamise vastase kohta?
3 Apostel Johannes kirjutas: „Me teame, et oleme Jumalast ja kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Need sõnad näitavad peamist põhjust, miks kristlased peavad oma usu säilitamise nimel võitlema. Kui kristlane püsib laitmatuna, tähendab see Kurat-Saatanale mingil määral kaotust. Seepärast Saatan tegutseb nagu „möirgaja lõukoer”, püüdes ustavaid kristlasi hirmutada ja alla neelata (1. Peetruse 5:8). Tõepoolest, ta peab sõda võitud kristlaste ja nende kaaslaste vastu (Ilmutuse 12:17). Selles sõjas kasutab ta inimesi, kes kas täiesti teadlikult või enesele teadmata teenivad tema eesmärke. On vaja julgust, et Saatanale ja kõigile tema käsilastele kindlalt vastu seista.
4. Mille eest Jeesus hoiatas, ning millist omadust on tõelised kristlased ilmutanud?
4 Kuna Jeesus teadis, et Saatan ja tema käsilased hakkavad täie jõuga hea sõnumi vastu tegutsema, hoiatas ta oma järelkäijaid: „Teid [antakse] viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste viha all minu nime pärast” (Matteuse 24:9, EP 68). Need sõnad osutusid tõeks esimesel sajandil ja peavad paika ka praegusajal. Mõned nüüdisaegsed Jehoova tunnistajad on kogenud nii julma tagakiusamist nagu ei kunagi varem ajaloo jooksul. Tõelised kristlased on sellise surve all siiski julged. Nad teavad, et „inimeste kartmine paneb püüdepaela”, ja nad ei taha lõksu langeda (Õpetussõnad 29:25).
5., 6. a) Millised olukorrad nõuavad meilt julgust? b) Kuidas ustavad kristlased toimivad, kui nende julgus proovile pannakse?
5 Peale tagakiusamise on meil ka muid väljakutseid, mis nõuavad julgust. Mõnel kuulutajal on raske võõrastele inimestele heast sõnumist rääkida. Mõne koolilapse julgus pannakse proovile sel viisil, et tal kästakse riigile või lipule truudust vanduda või siis koos klassikaaslastega püsti tõusta, kui riigihümni mängitakse. Kuna selline vanne on oma olemuselt religioosne akt ning hümn on tihtipeale otsekui palve rahva eest, on kristlikud lapsed julgelt otsustanud tegutseda viisil, mis meeldib Jumalale, ning nende suurepärane käitumine on südantsoojendav.
6 Meil on vaja julgust ka siis, kui vastased mõjutavad meediat ja lasevad Jumala teenijate kohta negatiivset infot levitada, või kui nad püüavad õiget jumalateenimisviisi piirata, sepitsedes ’kurja seaduse varju all’ (Laul 94:20). Kuidas me näiteks peaksime end tundma, kui ajalehes, raadios või televiisoris edastatakse Jehoova tunnistajate kohta moonutatud infot või otsest valet? Kas see peaks meid šokeerima? Tegelikult mitte. Me oleme sellisteks asjadeks valmis (Laul 109:2). Meid ei üllata ka see, kui mõned usuvad meedias avaldatud valesid ja moonutatud infot, sest „lihtsameelne usub igat sõna” (Õpetussõnad 14:15). Ent lojaalsed kristlased ei usu kõike, mida nende vendade kohta räägitakse. Kindlasti ei lase nad negatiivsel infol oma usku kõigutada ega panna end kristlikelt koosolekutelt puuduma või vähem kuulutustööl osalema. Vastupidi, nad näitavad „endid kui Jumala abilised ... aus ja häbis, kurja kõne all ja hea all, kui [vastaste meelest] eksitajad ja ometi tõtt rääkijad” (2. Korintlastele 6:4, 8).
7. Milliseid läbiuurivaid küsimusi me võiksime endale esitada?
7 Paulus kirjutas Timoteosele: „Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ... vaimu. Ärgu olgu sul siis häbi meie Issanda tunnistusest” (2. Timoteosele 1:7, 8; Markuse 8:38). Neid sõnu lugedes võiksime endalt küsida: „Kas ma häbenen oma usku või kas ma olen julge? Kas ma annan oma töökohal (või koolis) teistele teada, et olen Jehoova tunnistaja või kas püüan seda varjata? Kas mul on häbi teistest erineda või kas olen uhke oma suhete üle Jehoovaga?” Kui keegi tunneb kartust hea sõnumi kuulutamise või oma ebapopulaarsete tõekspidamiste pärast, võiks ta tuletada meelde Jehoova nõuannet Joosuale: „Ole vahva ja tugev.” Ärgem kunagi unustagem, et tähtis pole mitte töö- või koolikaaslaste arvamus, vaid Jehoova ja Jeesus Kristuse seisukoht (Galaatlastele 1:10).
Kuidas saada julgemaks
8., 9. a) Kuidas pandi ükskord algkristlaste julgus proovile? b) Kuidas Peetrus ja Johannes ähvardustele reageerisid ning mida nemad ja nende vennad kogesid?
8 Kuidas me saaksime endas kasvatada sellist julgust, mis aitaks meil jääda neil rasketel aegadel laitmatuks? Kust algkristlased julgust said? Mõtle, mis juhtus, kui Jeruusalemma ülempreestrid ja vanemad mehed käskisid Peetrusel ja Johannesel lõpetada Jeesuse nimel kuulutamise. Jüngrid keeldusid, neid ähvardati ja lasti siis vabaks. Pärast seda said nad taas kokku vendadega ning palvetasid üheskoos: „Vaata, Issand, nende ähvardamistele ja anna oma sulastele kõige julgusega rääkida sinu sõna” (Apostlite teod 4:13–29). Vastuseks sellele palvele tugevdas Jehoova neid püha vaimuga ning nad täitsid „Jeruusalemma ... oma õpetusega”, nagu juudi usujuhid hiljem tunnistasid (Apostlite teod 5:28).
9 Mõelgem lähemalt, mis tol korral juhtus. Kui juudi ülemad jüngreid ähvardasid, ei lõpetanud need selle surve tõttu kuulutustööd. Jüngrid hoopis palusid Jumalalt julgust, et nad võiksid kuulutamist jätkata. Seejärel tegutsesid nad kooskõlas selle palvega ja Jehoova tugevdas neid oma vaimuga. Nende kogemusest ilmneb üks tõsiasi tagakiusatavate kristlaste kohta. Paulus kirjutas sellest mõned aastad hiljem teistsuguses kontekstis, öeldes: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks” (Filiplastele 4:13).
10. Kuidas aitab Jeremija kogemus neid, kes on loomu poolest ujedad?
10 Oletagem aga, et inimene on loomu poolest uje. Kas ta võib vastupanu kohates Jehoovat siiski julgelt teenida? Kindlasti! Tuletagem meelde Jeremija reageeringut, kui Jehoova ta prohvetiks määras. See noor mees ütles: „Ma olen poisike” (Suur Piibel). On selge, et ta tundis end küündimatuna. Ikkagi julgustas Jehoova teda sõnadega: „Ära ütle: ma olen noor [„poisike”, SP], vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin! Ära karda neid, sest mina olen sinuga ja päästan sind” (Jeremija 1:6–10). Jeremija usaldas Jehoovat ning tulemuseks oli see, et Jehoova jõuga sai ta oma kõhklusest üle ja muutus märkimisväärselt julgeks tunnistajaks Iisraelis.
11. Mis aitab tänapäeva kristlastel Jeremija moodi olla?
11 Võitud kristlastel on tänapäeval sarnane ülesanne, nagu oli Jeremijal. Neid toetab suur hulk „teisi lambaid” ning nad kuulutavad jätkuvalt Jehoova eesmärke isegi siis, kui seisavad silmitsi ükskõiksuse, pilkamise või tagakiusamisega (Ilmutuse 7:9; Johannese 10:16). Neid julgustavad Jehoova sõnad Jeremijale: „Ära karda.” Nad ei unusta kunagi, et neile on andnud ülesande Jumal ja et nad kuulutavad tema sõnumit (2. Korintlastele 2:17).
Inimesed, kelle julgust peaksime jäljendama
12. Milliseks suurepäraseks julguse eeskujuks oli Jeesus ja kuidas ta julgustas oma järelkäijaid?
12 Julgust võime juurde saada ka sel viisil, kui mõtleme inimeste peale, kes on tegutsenud julgelt nagu Jeremija (Laul 77:13). Näiteks kui uurime Jeesuse teenistust, ei saa jätta imetlemata tema vaprust ajal, mil Saatan teda ahvatles ning kui juudi usujuhid talle järjekindlalt vastupanu osutasid (Luuka 4:1–13; 20:19–47). Tänu Jehoova toele ei lasknud Jeesus end millelgi kõigutada ning vahetult enne oma surma ütles ta jüngritele: „Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (Johannese 16:33; 17:16). Kui Jeesuse jüngrid jäljendavad tema eeskuju, võivad nemadki olla võidukad (1. Johannese 2:6; Ilmutuse 2:7, 11, 17, 26). Ent neil on vaja ’olla julged’.
13. Kuidas julgustas Paulus filiplasi?
13 Aastaid pärast Jeesuse surma heideti Paulus ja Siilas Filipi linnas vanglasse. Hiljem julgustas Paulus Filipi kogudust ’püsima ühes vaimus ja ühel meelel temaga võitlema evangeeliumi usu eest ning mitte laskma endid heidutada mitte millestki vastaste poolt’. Paulus ütles nende tugevdamiseks: „See [kristlaste tagakiusamine] on neile [tagakiusajatele] hukatuse, teile aga pääste tähiseks, ja nimelt Jumalalt. Sest teile on armust antud Kristuse pärast mitte ainult uskuda temasse, vaid ka kannatada tema pärast” (Filiplastele 1:27–29).
14. Milliseid tulemusi tõi Pauluse vaprus Roomas?
14 Kui Paulus kirjutas Filipi kogudusele, oli ta järjekordselt vangis, sedapuhku Roomas. Siiski kuulutas ta vapralt edasi. Mis oli tulemus? Ta kirjutas: „Kogu kohtukojas ja kõigile muile on saanud avalikuks, et ma olen ahelais Kristuse pärast ja et suurem osa vendi mu ahelate tõttu on saanud vahvaks Issandas ja palju rohkem julgevad kartmatult rääkida Jumala sõna” (Filiplastele 1:13, 14).
15. Kust me võime leida häid usu eeskujusid, kes tugevdaksid meie otsusekindlust olla julged?
15 Pauluse eeskuju julgustab meidki. Samasugust mõju avaldab ka suurepärane eeskuju, mida annavad tänapäeva kristlased, kes on kogenud tagakiusamist diktaatorite või vaimulikkonna võimu all olevates riikides. Paljude selliste kristlaste elulood on avaldatud ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!” ning Jehoova tunnistajate aastaraamatutes. Neid jutustusi lugedes pidagem meeles, et jutt käib meiesarnastest tavalistest inimestest; kui nad olid aga väga raskes olukorras, andis Jehoova neile tavapärasest rohkem jõudu ning nad pidasid vastu. Me võime olla kindlad, et kui asjaolud seda nõuavad, teeb Jehoova sama meie heaks.
Meie julge hoiak meeldib Jehoovale ja toob talle au
16., 17. Kuidas me võime tänapäeval julget hoiakut arendada?
16 Kui kristlane seisab kindlalt tõe ja õigluse eest, siis on ta julge. Kui ta aga teeb seda hoolimata hirmuärevusest südames, siis on ta veelgi julgem. Tõepoolest, iga kristlane võib olla julge, kui ta tõesti tahab Jehoova tahet täita, kui ta on teinud kindla otsuse ustavaks jääda, kui ta loodab pidevalt Jumala peale ja kui ta peab alati meeles, et Jehoova on tugevdanud lugematul hulgal samasuguseid inimesi nagu tema. Pealegi, kui me mõistame, et meie julge hoiak meeldib Jehoovale ja toob talle au, siis oleme veelgi otsusekindlamad mitte muutuda nõrgaks. Me oleme valmis taluma pilget või halba kohtlemist, sest armastame Jumalat kogu südamest (1. Johannese 2:5; 4:18).
17 Ärgem kunagi unustagem, et kui meil tuleb oma usu pärast kannatada, ei tähenda see, et oleme midagi valesti teinud (1. Peetruse 3:17). Me kannatame, sest toetame Jehoova suveräänsust, teeme head ja pole maailma osa. Apostel Peetrus ütles seoses sellega: „Kui te head tehes ja kurja kannatades püsite kannatlikena, siis on see arm Jumala juures.” Peetrus ütles veel: „Usaldagu need, kes Jumala tahtmise järgi kannatavad, oma hinged ustava Looja hooleks, tehes head” (1. Peetruse 2:20; 4:19). Jah, meie usk meeldib meie armastavale Jumalale Jehoovale ja toob talle au. Kui võimas põhjus olla julge!
Suhtlemine võimuesindajatega
18., 19. Kui oleme kohtuniku ees julged, siis millise sõnumi me temani tegelikult viime?
18 Kui Jeesus ütles oma järelkäijatele, et neid hakatakse taga kiusama, lisas ta: „[Inimesed] annavad teid ära kohtute kätte ja piitsutavad teid kogudusekodades. Ja teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette, neile ja paganaile tunnistuseks” (Matteuse 10:17, 18). Ilmuda kohtuniku või valitseja ette valesüüdistuse pärast nõuab julgust. Kui me ikkagi kasutame vapralt niisugust juhust, et sellistele isikutele tunnistust anda, siis saab sellest raskest olukorrast suurepärane võimalus midagi tähtsat korda saata. Tegelikult me viime nendeni, kes meie üle kohut mõistavad, Jehoova sõnad, mis on kirjas Lauluraamatu teises peatükis: „Niisiis, te kuningad, saage mõistlikuks! Te ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida! Teenige Jehoovat kartusega” (Laul 2:10, 11). Tihtipeale, kui Jehoova tunnistajate vastu on kohtus valesüüdistusi esitatud, on kohtunikud toetanud usuvabadust ning me oleme selle eest tänulikud. Mõned kohtunikud on aga lasknud end vastastel mõjutada. Neile ütleb Pühakiri: „Laske endid noomida!”
19 Kohtunikud peavad teadma, et Jehoova Jumala seadus on kõrgeim. Nad peavad meeles pidama, et kõik inimesed – kaasa arvatud kohtumõistjad – on Jehoova Jumala ja Jeesus Kristuse ees vastutavad (Roomlastele 14:10). Mis meisse puutub, siis kohelgu inimkohtunikud meid õiglaselt või mitte, meil on igati põhjust olla julged, sest Jehoova toetab meid. Piibel ütleb: „Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad!” (Laul 2:12).
20. Miks me võime olla õnnelikud, kui peame tagakiusamist ja laimu taluma?
20 Jeesus ütles mäejutluses: „Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Olge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid” (Matteuse 5:11, 12). Muidugi pole tagakiusamine iseenesest midagi meeldivat, ent kui oleme kindlad, hoolimata tagakiusamisest, mis hõlmab ka meedias avaldatavat laimu, siis on meil põhjust rõõmutseda. Kindlana püsides meeldime Jehoovale ja saame temalt tasu. Meie julge hoiak näitab, et meil on tõeline usk, ja see kinnitab, et meil on Jumala heakskiit. Tõepoolest, sellest ilmneb, et loodame täielikult Jehoovale. Nagu näeme järgmisest artiklist, on selline lootus kristlase jaoks eluliselt tähtis.
Mida sa õppisid?
• Millised olukorrad nõuavad tänapäeval julgust?
• Kuidas me võime julgemaks saada?
• Kes on mõned suurepärased julguse eeskujud?
• Miks me tahame tegutseda julgelt?
[Pildid lk 9]
Simone Arnold (praegu Liebster) Saksamaal, Widdas Madona Malawis ning Lidia ja Oleks Kurdas Ukrainas ilmutasid julgust ja seisid vastu tigedale
[Pildid lk 10]
Me ei häbene head sõnumit
[Pilt lk 11]
Pauluse julgus vanglas aitas kaasa hea sõnumi levikule
[Pilt lk 12]
Kui selgitame kohtunikule julgelt oma seisukohti, mis põhinevad Pühakirjal, siis edastame talle tähtsat sõnumit