Piibli seisukoht

Sa oled Jumala silmis väärtuslik!

”Olen väärtusetustunde all kannatanud suurema osa oma elust,” kirjutas üks kristlik naine. ”ükskõik kui palju ma jehoovat ka ei armastaks või kui palju ma end tema teenimise nimel ka ei pingutaks, on mul ikka tunne, et sellest pole küllalt.”

KAS sa tunned kedagi, kes võitleb sügava küündimatus- või väärtusetustundega? Või tunned sa ka ise aeg-ajalt nii? Sellised tunded pole ebatavalised ja seda ka mitte ustavate Jumala teenijate seas. Mitte keegi pole kaitstud mõju eest, mida avaldab elu neil ”rasketel aegadel”. Paljusid on hoolimatult ja vääralt kohelnud inimesed, kes on ”ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad” — need on omadused, mis neil ”viimseil päevil” on üldlevinud (2. Timoteosele 3:1—5, EP 97). Taolised valulikud kogemused võivad jätta sügavaid emotsionaalseid haavu, põhjustades täieliku väärtusetuse tunde.

Teisest küljest võivad negatiivsed tunded olla tingitud sellest, et inimene seab endale liiga kõrgeid nõudmisi. Suutmatus neid täita vaid toidab selle inimese tunnet, et mitte kunagi pole ta küllalt hea. Mis selle põhjuseks ka poleks, võib sellisel inimesel, kes maadleb väärtusetustundega, olla raske mõista seda, mille eest Jumal — või tegelikult ükskõik kes — teda armastab. Ta võib koguni mõelda, et teda lihtsalt pole võimalik armastada.

Kuid Jehoova Jumal ei mõtle nii! Jehoova hoiatab meid oma Sõnas, et me oleksime valvel tema Vastase, Kurat-Saatana ”kavalate rünnakute” suhtes (Efeslastele 6:11). Saatan ründab kavalalt, püüdes panna meid lõpetama Jumala teenimist. Seepärast õhutab Saatan meis tunnet, et oleme väärtusetud ega suuda eales pälvida Jehoova armastust. Kuid Saatan on ”valetaja” — koguni ”vale isa” (Johannese 8:44). Seepärast ei tohi me langeda tema kavalate rünnakute ohvriks. Piiblis räägib Jehoova iseenda eest ja ta kinnitab meile, et me oleme tema silmis väärtuslikud.

Tasakaalukas enesehinnang

Piibel hoiatab selle eest, kui halvasti võib meile mõjuda julgusekaotus. Õpetussõnad 24:10 märgib: ”Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!” Kauakestvad negatiivsed tunded võivad röövida meilt jõu, nii et tunneme end nõrga ja kergesti haavatavana. Pole kahtlust, et ka Saatan teab seda hästi. Kui südant vaevab väärtusetustunne, on see juba katsumus iseenesest, kuid kui Saatan veel meie taolisi tundeid ära püüab kasutada, on olukord veelgi raskem.

On niisiis tähtis, et meil oleks terve ja tasakaalukas enesehinnang. Apostel Paulus õhutas: ”Ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks” (Roomlastele 12:3). Ühe teise tõlke järgi kõlab see: ”Ma ütlen igaühele teist, et ta ei hindaks ennast üle, vaid annaks kaine hinnangu enda kohta.” (Charles B. Williams.) Seega innustab Pühakiri meid suhtuma endasse tasakaalukalt. Ühest küljest peame olema valvel ülbuse suhtes, kuid samas ei tohiks me ka minna teise äärmusse. Sellepärast Paulus andiski mõista, et olemaks arukas, tuleb midagi endast siiski mõelda. Jah, Paulus kirjutab jumaliku inspiratsiooni all, et igaüks meist on Jehoova silmis väärtuslik.

Mõtet tasakaalukast enesehinnangust kätkevad ka Jeesuse sõnad: ”Armasta oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:39). Sõnad ”nagu iseennast” viitavad sellele, et me peame mingil määral endast lugu pidama, end hindama. Tõsi, meil on puudusi ja me teeme vigu. Kuid kui me püüame meeldida Jumalale, kahetseme oma möödalaskmisi ja otsime temalt andestust, võime siiski endast teatud määral lugu pidada. Meie kriitiline süda võib öelda üht, kuid pea meeles, ”Jumal on suurem kui meie süda” (1. Johannese 3:20). Teisisõnu, Jehoova näeb meid viisil, mis võib suuresti erineda sellest, kuidas me ise end näeme.

Murtud süda, rõhutud vaim

Laulik Taavet kirjutas: ”Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19). Kommenteerides seda salmi, märgib ”Matthew Henry’s Commentary on the Whole Bible”: ”See iseloomustab õiglasi .., et neil on murtud süda ja rusutud vaim, see tähendab, et nad on patu pärast alandatud ja enda meelest tühised; nad on iseenda silmis madalad ning kaotanud usu enese väärtusesse.”

Need, kes on ’murtud südamelt’ või kel on ”rõhutud vaim”, võivad tunda, et Jehoova on neist kaugel ja et nad on liiga tähtsusetud, et võiksid Jehoovale korda minna. Kuid see pole nii. Taaveti sõnad kinnitavad meile, et Jehoova ei hülga neid, kes on ”iseenda silmis madalad”. Meie kaastundlik Jumal teab, et sellistel aegadel vajame teda rohkem kui millal tahes, ning ta on lähedal.

Mõtle ühele näitele. Aastaid tagasi ruttas üks ema haigla poole, et viia sinna oma kaheaastane poeg ägeda kõripõletikuga. Pärast seda, kui arstid olid poisi läbi vaadanud, teatasid nad emale, et peavad poisi jätma ööseks haiglasse. Kus ema selle öö veetis? Haiglapalatis oma poja voodi kõrval toolil istudes. Ta pojake oli haige ja ta lihtsalt pidi olema tema lähedal. Me võime kahtlemata oodata veel rohkemat oma armastavalt taevaselt Isalt, kelle näo järgi me oleme tehtud! (1. Moosese 1:26; Jesaja 49:15.) Teksti Laul 34:19 liigutavad sõnad kinnitavad meile, et kui me oleme ’murtud südamelt’, Jehoova kui armastav lapsevanem ”on ligi” — alati valvel, tähelepanelik ja valmis aitama (Laul 147:1, 3).

”Teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!”

Oma maise teenistuse ajal rääkis Jeesus palju Jehoova mõtetest ja tunnetest, kaasa arvatud sellest, mida Jehoova oma maiste sulaste suhtes tunneb. Rohkem kui korra kinnitas ta oma jüngritele, et nad on Jehoova silmis väärtuslikud (Matteuse 6:26; 12:12).

Näiteks, illustreerides seda, kui väärtuslik on iga ta jünger, ütles Jeesus: ”Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!” (Matteuse 10:29—31). Vaatle, mida võisid need sõnad tähendada Jeesuse kuulajatele esimesel sajandil.

Varblased olid tõenäoliselt ühed odavamad linnud toidulaual. Need tillukesed linnud tavaliselt kitkuti sulgedest, aeti puuvarda otsa ja neid küpsetati kui šašlõkki. Kahtlemata oli Jeesus näinud turul vaeseid naisi arvutamas, mitu varblast nad oma müntide eest osta saavad. Neid linde peeti sedavõrd väheväärtuslikeks, et ühe väikese väärtusega mündi eest (UM allmärkuse järgi oli selleks ass, mille väärtus oli vähem kui 70 senti) sai inimene osta kaks varblast.

Jeesus tõi selle näite taas esile mõni aeg hiljem — kuid ühe väikese erinevusega. Vastavalt tekstile Luuka 12:6 Jeesus ütles: ”Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest?” Mõtle sellele. Ühe väheväärtusliku mündi eest sai osta kaks varblast. Kuid kui ostja oli valmis välja panema kaks münti, ei saanud ta mitte neli, vaid viis varblast. Ta sai ühe linnu pealekauba, justkui poleks sel üldse väärtust. ”Ja ükski neist [isegi mitte see, mis anti pealekauba] ei ole unustatud Jumala ees!” lausus Jeesus. Selle näite varal ütles Jeesus kokkuvõtteks: ”Teie olete hinnalisemad kui palju varblasi!” (Luuka 12:7). Kuidas küll võisid need sõnad ta kuulajaid julgustada!

Kas sa mõistad, mida Jeesus selle südantsoojendava näitega tahtis öelda? Kui Jehoova peab väärtuslikeks isegi väikesi linde, kui palju kallimad peavad talle olema ta maised sulased! Jehoovale ei jää meist keegi märkamatuks rahvasummas. Igaüks meist on Jehoovale sedavõrd väärtuslik, et ta märkab meie juures kõige pisemaidki asju — meie juuksekarvadki on kõik ükshaaval ära loetud.

Muidugi püüab Saatan jätkuvalt oma ”kavalate rünnakute” kaudu — näiteks väärtusetustunnet kasutades — panna meid lõpetama Jehoova teenimist. Kuid ära luba Saatanal end võita! Tuleta meelde kristlikku naist, kellest oli juttu artikli alguses. Teda aitas see, kui ta luges üht ajakirja ”Vahitorn” artiklit, kus hoiatati Saatana püüete eest ära kasutada meie tundeid.a Ta ütleb: ”Ma ei mõelnud kunagi, et Saatan püüab mu tundeid kasutada selleks, et minult julgust röövida. Selle teadmine annab mulle ajendi võidelda taoliste tunnete vastu. Nüüd ma suudan neile Saatana rünnakutele pea püsti vastu seista.”

Jehoova ”teab kõik” (1. Johannese 3:20). Jah, ta teab, mida peame taluma praegu. Ta teab ka, mida sellist oleme läbi elanud minevikus, mis on viinud selleni, et meil võib olla madal enesehinnang. Pea meeles: loeb see, mida Jehoova meist arvab! Kui me ehk ise mõtlemegi, et meid ei saa armastada või et oleme väärtusetud, Jehoova kinnitab meile, et iga ta sulane on talle hinnaline. Me võime usaldada Jehoova sõnu, sest vastupidiselt oma Vastasele Jumal ”ei valeta” (Tiitusele 1:2).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 12]

Sarnaselt armastava lapsevanemaga on Jehoova ligi neile, kelle süda on kurb

[Pildid lk 13]

Kui Jehoova ei unusta varblast, kuidas võib ta unustada sind?

[Allikaviited]

Lydekker

Illustrated Natural History