Miski ei suuda „meid lahutada Jumala armastusest”

 1. Milliseid negatiivseid tundeid on paljudel inimestel, kaasa arvatud mõnel tõelisel kristlasel?

KAS Jehoova Jumal armastab sind isiklikult? Mõned on nõus, et Jumal armastab inimkonda tervikuna, nagu ütleb Johannese 3:16. Samas aga mõtlevad nad: „Jumal ei armasta mitte kunagi mind kui üksikisikut.” Isegi tõelistel kristlastel võib selles suhtes aeg-ajalt kahtlusi tekkida. Üks masendunud mees ütles: „Mul on väga raske uskuda, et Jumal minust üldse hoolib.” Kas ka sinul on vahel selliseid kahtlusi?

2., 3. Kes tahab panna meid uskuma, et oleme väärtusetud ega vääri Jehoova armastust, ja kuidas me saame sellise mõtte vastu võidelda?

² Saatan soovib väga panna meid uskuma, et Jehoova Jumal ei armasta ega hinda meid. On tõsi, et sageli ahvatleb Saatan inimesi sellega, et ergutab nende edevust ja uhkust (2. Korintlastele 11:3). Aga talle pakub naudingut ka võimalus hävitada kaitsetute inimeste eneseväärikus (Johannese 7:47–49; 8:13, 44). See peab eriti paika praegusel karmil ajal, mil käes on „viimsed päevad”. Tänapäeval kasvavad paljud üles sellistes peredes, kus puudub „loomupärane kiindumus”. Teised puutuvad pidevalt kokku inimestega, kes on toored, isekad ja kangekaelsed. (2. Timoteosele 3:1–5, allmärkus.) Inimesed, kes on aastaid kannatanud väärkohtlemise, rassismi või vihkamise tõttu, on ehk veendunud, et nad pole midagi väärt ja keegi ei saagi neid armastada.

³ Kui sul on enda suhtes selliseid negatiivseid tundeid, siis ära heida meelt. Paljud meist on enda vastu aeg-ajalt ülemäära karmid. Kuid pea meeles, et Jumala Sõna on mõeldud „asjade kordaseadmiseks” ning selleks, et „purustada kindlusi” (2. Timoteosele 3:16; 2. Korintlastele 10:4). Piibel ütleb: „Me võime veenda oma südant, et oleme Jumalale meelepärased. Kuigi meie süda võib meid milleski hukka mõista, tunneb Jumal meid paremini kui me ise ning ta teab kõike” (1. Johannese 3:19, 20). Vaadelgem nelja viisi, kuidas Pühakiri aitab meil „veenda oma südant”, et Jehoova armastab meid.

4., 5. Kuidas näitab Jeesuse võrdlus varblastega, et Jehoova peab meid väärtuslikuks?

⁴ Esiteks õpetab Piibel selgelt, et Jumal peab väärtuslikuks igat oma teenijat. Näiteks ütles Jeesus: „Eks kaks varblast müüda tühipalja veeringu eest? Ometi ei lange ükski neist maha teie Isa teadmata. Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud. Seepärast ärge kartke, teie olete rohkem väärt kui palju varblasi” (Matteuse 10:29–31). Mõtle sellele, mida need sõnad tähendasid Jeesuse kuulajatele, kes elasid 1. sajandil.

⁵ Me võime imestada, miks keegi peaks ostma endale varblase. Kuid Jeesuse päevil oli varblane odavaim lind, keda tarvitati toiduks. Pane tähele, et ühe väheväärtusliku mündi eest sai osta kaks varblast. Hiljem aga ütles Jeesus, et kui ostja oli valmis maksma kaks münti, ei saanud ta mitte nelja varblast, vaid viis. Üks lind anti kauba peale, nagu poleks tal üldse mingit väärtust. Need linnud võisid inimeste silmis küll väärtusetud olla, aga kuidas suhtub neisse Looja? Jeesus ütles, et Jumal ei unusta neist ühtegi, isegi mitte seda, kes anti kauba peale (Luuka 12:6, 7). Nüüd hakkame ilmselt mõistma, mida Jeesus silmas pidas. Kui Jehoova peab nii tähtsaks isegi ühtainust varblast, kui palju väärtuslikum on siis inimene! Nagu Jeesus selgitas, teab Jehoova meie kohta igat pisiasja – isegi meie juuksekarvad on üle loetud!

 6. Miks me võime kindlad olla, et Jeesus oli realistlik, kui ta rääkis sellest, et meie juuksekarvad on üle loetud?

⁶ Kas meie juuksekarvad on üle loetud? Mõni võib arvata, et siin polnud Jeesus küll realistlik. Aga mõtle hetkeks ülestõusmislootusele. Kui üksikasjalikult peab Jehoova meid küll tundma, et tal oleks võimalik meid uuesti luua! Ta peab meid nii väärtuslikuks, et mäletab meie juures igat pisiasja, kaasa arvatud meie geneetilist koodi ning aastate jooksul kogunenud mälestusi ja kogemusi.a Loendada meie juuksekarvu – mida tavaliselt kasvab inimese peas umbes sada tuhat – oleks sellega võrreldes väike saavutus.

7., 8. a) Milliseid omadusi leides on Jehooval hea meel, kui ta uurib inimsüdameid? b) Milliseid tegusid Jehoova meie juures hindab?

⁷ Teiseks annab Piibel meile teada, mida Jehoova peab oma teenijate juures väärtuslikuks. Lihtsalt öeldes meeldivad talle meie head omadused ja pingutused, mida me teeme. Kuningas Taavet ütles oma pojale Saalomonile: „Jehoova uurib läbi kõik südamed ning näeb kõiki mõtteid ja soove” (1. Ajaraamat 28:9). Kui hea meel on Jumalal küll siis, kui ta uurib selles vägivaldses, vihkamist täis maailmas miljardite inimeste südameid ja leiab ühe rahu, tõde ja õiglust armastava südame! Mis juhtub siis, kui Jumal leiab südame, mis on tulvil armastust tema vastu, mis tahab teda tundma õppida ja neid teadmisi teistelegi pakkuda? Jehoova ütleb, et ta paneb tähele neid, kes temast teistele räägivad. Tal on koguni „mälestusraamat” kõigi nende tarvis, „kes kardavad Jehoovat ja mõtisklevad tema nime üle” (Malaki 3:16). Need omadused on tema silmis väärtuslikud.

⁸ Millised on mõned head teod, mida Jehoova hindab? Kindlasti see, kui pingutame, et jäljendada tema Poega Jeesus Kristust (1. Peetruse 2:21). Üks elutähtis töö, mida Jumal peab väärtuslikuks, on hea sõnumi levitamine tema Kuningriigi kohta. Roomlastele 10:15 ütleb: „Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad häid sõnumeid millestki paremast!” Harilikult me ehk ei mõtle, et meie täiesti tavalised jalad on „kaunid”. Kuid siin mõeldakse pingutusi, mida Jehoova teenijad teevad, et kuulutada head sõnumit. Kõik sellised pingutused on tema silmis ilusad ja väga väärtuslikud (Matteuse 24:14; 28:19, 20).

9., 10. a) Miks me võime kindlad olla, et Jehoova hindab meie vastupidavust mitmesugustes raskustes? b) Millisel negatiivsel viisil Jehoova oma ustavatesse teenijatesse mitte kunagi ei suhtu?

⁹ Samuti hindab Jehoova meie vastupidavust (Matteuse 24:13). Pea meeles, et Saatan tahab, et sa keeraksid Jehoovale selja. Iga mööduv päev, mil sa oled jäänud Jehoovale lojaalseks, aitab Saatana laimule järjekordse vastuse anda (Õpetussõnad 27:11). Mõnikord pole sugugi lihtne vastu pidada. Tervisehädad, majanduslikud raskused, emotsionaalsed üleelamised ja muud takistused võivad teha iga mööduva päeva katsumuseks. Masendust võivad põhjustada ka pikale veninud ootused (Õpetussõnad 13:12). Kui peame vastu isegi sellistes raskustes, on see Jehoova silmis veelgi väärtuslikum. Just sellepärast paluski kuningas Taavet, et Jehoova koguks tema pisarad „nahklähkrisse”, ja küsis usalduslikult: „Eks ole need kirjas su raamatus?” (Laul 56:8). Tõesti, Jehoova peab kalliks ning mäletab kõiki meie pisaraid ja kannatusi, mida me talle lojaalseks jäädes talume. Needki on tema silmis väärtuslikud.

¹⁰ Kuid süda, mis meid hukka mõistab, võib trotsida tõendeid, mis näitavad, et oleme Jumala silmis väärtuslikud. See võib vahetpidamata sosistada: „Aga nii paljud teised on minust hoopis eeskujulikumad. Kui pettunud Jehoova küll on, kui ta mind nendega võrdleb!” Jehoova aga ei võrdle meid teistega, ta pole oma hinnangutes karm ega kalk (Galaatlastele 6:4). Ta uurib südameid väga põhjalikult ja peab väärtuslikuks seda head, mida näeb – isegi kui seda on vähe.

11. Mida me saame Jehoova kohta teada sellest, kuidas ta toimis Abija puhul?

¹¹ Kolmandaks, kui Jehoova meid läbi uurib, sõelub ta hoolega fakte, et leida meis head. Näiteks siis, kui Jehoova andis teada oma otsuse, et kogu kuningas Jerobeami ärataganenud valitsejasugu hukatakse, laskis ta ühele kuningapojale, Abijale, korraliku matmispaiga anda. Miks? Kuna Jehoova leidis „temast midagi head” (1. Kuningate 14:1, 10–13.) Jehoova nii-öelda sõelus selle noore mehe südant ja leidis sealt „midagi head”. Ükskõik kui vähe head seal ka leidus, vääris see Jehoova meelest mainimist tema Sõnas. Ta koguni tasus selle hea eest, osutades sobival määral halastust tolle ärataganenud perekonna ühele liikmele.

12., 13. a) Kuidas näitab kuningas Joosafati juhtum, et Jehoova otsib meist head isegi siis, kui me patustame? b) Kuidas toimib Jehoova nagu lastesse kiindunud Isa, kui tegemist on meie heade tegude ja omadustega?

¹² Veelgi eredam näide selle kohta on ehk seotud hea kuninga Joosafatiga. Kui see kuningas tegi ühe rumala teo, ütles Jehoova prohvet talle: „Seepärast on su vastu süttinud Jehoova viha.” Milline kainestav mõte! Kuid sellega Jehoova sõnum ei lõppenud. Prohvet jätkas: „Kuid sinust on leitud ka midagi head” (2. Ajaraamat 19:1–3). Järelikult ei pimestanud õiglane viha Jehoovat, vaid ta nägi ka Joosafati häid külgi. Kui erinevalt käituvad küll ebatäiuslikud inimesed! Kui ärritume teiste peale, kaldume kergesti jääma pimedaks nende heade omaduste suhtes. Ja kui me ise patustame, võivad pettumus, häbi ja süütunne meid pimestada nii, et me ei näe endas enam midagi head. Pidagem siiski meeles, et kui me kahetseme oma patte ja pingutame kõvasti, et neid mitte korrata, annab Jehoova meile andeks.

¹³ Kui siis Jehoova sind sõelub, heidab ta sellised patud kõrvale, otsekui kullaotsija, kes uhub minema väärtusetu liiva. Aga kuidas on lugu meie heade omaduste ja tegudega? Jah, need on „kullaterad”, mida ta hoiab alles! Kas oled kunagi märganud, kui kiindunult mõned vanemad hoiavad alles oma laste joonistusi või koolitöid, mõnikord koguni aastakümneid hiljem, kui lastel endal pole need enam meeleski? Jehoova on kõige kiindunum Isa. Seni kuni jääme talle ustavaks, ei unusta tema mitte kunagi meie häid tegusid ega omadusi. Tegelikult peab ta selliste asjade unustamist ebaõiglaseks, aga tema pole ju mitte kunagi ebaõiglane (Heebrealastele 6:10). Kuid ta sõelub meid veel ühel viisil.

14., 15. a) Miks ei pimesta meie puudused Jehoovat mitte kunagi selle hea suhtes, mis meis on? Too näide. b) Mida teeb Jehoova nende heade omadustega, mis ta meist leiab, ja kuidas ta suhtub oma ustavatesse teenijatesse?

¹⁴ Jehoova vaatab kaugemale meie puudustest ja näeb seda, milliseks me võime saada. Toome ühe näite. Inimesed, kes armastavad kunsti, teevad kahjustatud maalide või muude teoste taastamiseks suuri pingutusi. Kui näiteks Inglismaal Londoni Rahvusgaleriis tulistati ühte Leonardo da Vinci joonistust, mille väärtus on umbes 30 miljonit USA dollarit, ei soovitanud keegi seda joonistust lihtsalt ära visata, kuigi see oli nüüd rikutud. Viivitamatult algas selle ligi 500 aasta vanuse meistriteose taastamistöö. Miks? Sest see oli kunstisõprade silmis väga väärtuslik. Kas sina pole rohkem väärt kui üks kriidi ja söega tehtud joonistus? Jumala silmis kindlasti oled – vaatamata sellele, kui palju päritud patt on sind vigastanud. (Laul 72:12–14.) Jehoova Jumal inimpere Loojana oskab teha kõik, mis tarvis, et anda täiuslikkus neile, kes hindavad tema armastust ja hoolitsust (Apostlite teod 3:21; Roomlastele 8:20–22).

¹⁵ Tõesti, Jehoova näeb meis isegi seda head, mida me ise ei pruugi näha. Ja kui me teda teenime, paneb ta selle hea kasvama, nii et lõpuks me saame täiuslikuks. Ükskõik kuidas Saatana maailm meid ka kohelnud pole, peab Jehoova oma ustavaid teenijaid siiski väärtuslikuks, nimetades neid „kõigi rahvaste rikkusteks” (Haggai 2:7).

16. Mis on suurim tõend selle kohta, et Jehoova armastab meid, ja kust me teame, et see kingitus on mõeldud meile isiklikult?

¹⁶ Neljandaks teeb Jehoova palju selleks, et tõestada oma armastust meie vastu. Kindlasti on Kristuse lunastusohver kõige võimsam vastus saatanlikule valele, et me oleme tähtsusetud ega vääri armastust. Me ei tohiks mitte kunagi unustada, et Jeesuse piinarikas surm ja veelgi suurem valu, mida tundis Jehoova, kui ta nägi oma kallist Poega suremas, on tõendiks nende armastusest meie vastu. Kahjuks on paljudel raske uskuda, et see kingitus võiks olla mõeldud neile isiklikult. Nad tunnevad end väärtusetuna. Tuleta siiski meelde, et apostel Paulus oli kunagi Kristuse järelkäijate tagakiusaja. Sellegipoolest kirjutas ta: „Ma [elan] usus Jumala pojasse, kes armastusest minu vastu andis end minu eest” (Galaatlastele 1:13; 2:20).

17. Mil viisil tõmbab Jehoova meid enda ja oma Poja juurde?

¹⁷ Jehoova tõendab oma armastust meie vastu sellega, et aitab meil igaühel saada osa õnnistustest, mis on võimalikud Kristuse ohvri kaudu. Jeesus ütles: „Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on mind läkitanud” (Johannese 6:44). Jah, Jehoova ise tõmbab meid oma Poja ja igavese elu lootuse juurde. Kuidas? Kuulutustöö kaudu, mille abil hea sõnum on jõudnud igaüheni meist, ning püha vaimu kaudu, mida Jehoova kasutab, et aidata meil vaimseid tõdesid mõista ja ellu rakendada, hoolimata meie piiratusest ja puudustest. Seetõttu võib Jehoova öelda meie kohta nii, nagu ta ütles Iisraeli kohta: „Ma olen armastanud sind igavese armastusega. Seepärast olen ma sind tõmmanud truu armastusega” (Jeremija 31:3).

18., 19. a) Milline on kõige otsesem viis, kuidas Jehoova kinnitab oma armastust meie vastu, ja mis näitab, et ta tegeleb sellega isiklikult? b) Kuidas tõendab Jumala Sõna, et Jehoova kuulab meid empaatiliselt?

¹⁸ Vahest eesõigus palvetada on just see, mille kaudu me kogeme Jehoova armastust kõige otsesemalt. Piibel kutsub meid igaüht üles: „Palvetage lakkamata” (1. Tessalooniklastele 5:17). Jehoova kuulab meid (Laul 65:2). Ta pole andnud seda ülesannet mitte kellelegi teisele, isegi mitte oma Pojale. Mõtle, mida see tähendab: universumi Looja innustab meid palves tema poole pöörduma ja vabalt oma mõtteid väljendama. Aga kuidas ta kuulab? Kas ükskõikselt, tundetult, hoolimatult? Kindlasti mitte.

¹⁹ Jehoova on empaatiline. Mis on empaatia? Üks ustav eakas kristlane ütles: „Empaatia on sinu valu minu südames.” Kas meie valu tõesti puudutab Jehoovat? Tema rahva Iisraeli kannatuste kohta öeldakse: „Kõik, mis vaevas neid, vaevas ka teda” (Jesaja 63:9). Peale selle, et Jehoova nägi oma rahva kannatusi, tundis ta neile ka kaasa. Jehoova tunnete tugevust selgitavad näitlikult tema enda sõnad: „Kes puudutab teid, puudutab minu silmatera.”b (Sakarja 2:8.) Kui valus see küll on! Jah, Jehoova tunneb meile kaasa. Kui meil on valus, siis on valus ka temal.

20. Millist tasakaalutut mõtlemist tuleb meil vältida, kui tahame kuuletuda nõuandele Roomlastele 12:3?

²⁰ Tasakaalukas kristlane ei arvaks mitte kunagi, et need Jumala armastusele ja hoolivusele osutavad tõendid õigustavad uhkust või isekust. Apostel Paulus kirjutas: „Mulle osutatud armu tõttu ütlen ma igaühele teist: ärge arvake endast liiga palju, vaid suhtuge endasse tasakaalukalt, igaüks nii, nagu Jumal talle usku on andnud” (Roomlastele 12:3). Üks teine tõlge ütleb siin: „Ma ütlen teile igaühele, et ärge hinnake ennast üle oma tegeliku väärtuse, vaid suhtuge endasse tasakaalukalt” (A Translation in the Language of the People, Charles B. Williams). Niisiis, kuigi taevane Isa osutab meile külluslikult armastust, olgem siiski arukad ja pidagem meeles, et me ei saa Jumala armastust ära teenida (Luuka 17:10).

21. Millistele saatanlikele valedele tuleb meil pidevalt vastu seista ja millise jumaliku tõega me võime alati oma südant rahustada?

²¹ Tehkem igaüks oma parim, et tõrjuda kõik Saatana valed, kaasa arvatud see, et me oleme tähtsusetud ega vääri armastust. Kui elu on sind õpetanud suhtuma endasse kui takistusse, mis on nii kõrge, et isegi Jumala ääretu armastus ei suuda seda ületada, või et sinu heateod on nii tühised, et isegi Jumala kõikenägevad silmad ei suuda neid märgata, või et sinu patud on nii suured, et isegi tema kallihinnalise Poja surm ei suuda neid kinni katta, siis on sulle õpetatud valet. Hülga taolised valed täieliku veendumusega! Rahustagem oma südant alati selle tõega, mis väljendub Pauluse inspireeritud sõnades: „Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega valitsused, ei käesolev ega tulev, ei väed, ei kõrgus ega sügavus ega mistahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis avaldub meie isanda Kristus Jeesuse kaudu” (Roomlastele 8:38, 39).