„Tulge minu juurde ... ning te saate uut jõudu”

 1. Millise lubaduse Jeesus andis, nagu näitab Matteuse 11:28–30?

JEESUS andis teda kuulanud rahvahulgale toreda lubaduse. „Tulge minu juurde,” ütles ta, „ning te saate uut jõudu.” (Loe Matteuse 11:28–30.) Need polnud tühipaljad sõnad. Mõtleme näiteks, mida Jeesus tegi ühe naise heaks, kes kannatas kohutava haiguse käes.

 2. Mida tegi Jeesus ühe haige naise heaks?

² See naine vajas hädasti abi. Ta oli käinud paljude arstide juures lootuses leida ravi. Ent pärast kahtteist kannatusrohket aastat polnud ta ikka veel terveks saanud. Moosese seaduse järgi oli ta ebapuhas. (3. Moos. 15:25.) Kui ta kuulis, et Jeesus suudab haigeid tervendada, läks ta teda otsima. Jeesuse juurde jõudes puudutas ta tema kuuenarmaid ja sai sedamaid terveks. Kuid Jeesus ei kõrvaldanud ainult naise ihuhäda, vaid andis talle tagasi ka tema väärikuse. Näiteks nimetas Jeesus teda soojalt ja lugupidavalt tütreks. Pole kahtlustki, et see naine sai jõudu juurde. (Luuka 8:43–48.)

 3. Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

³ Väärib märkimist, et naine läks ise Jeesuse juurde. Ta pidi selleks vaeva nägema. Ka meie peame midagi tegema, et Jeesuse juurde minna. Praegu ei tee Jeesus kedagi terveks füüsilistest haigustest. Ent ta kutsub ikka inimesi: „Tulge minu juurde ... ning te saate uut jõudu.” Selles artiklis leiame vastused viiele küsimusele. Kuidas me saame Jeesuse juurde minna? Mida tähendab võtta enda peale tema ike? Mida me võime Jeesuselt õppida? Miks me saame Jeesuse antud tööst kosutust? Ja kuidas me võime Jeesuse ikke all edaspidigi kosutust leida?

4., 5. Kuidas me saame minna Jeesuse juurde?

⁴ Me saame minna Jeesuse juurde nii, et õpime võimalikult hästi tundma tema sõnu ja tegusid. (Luuka 1:1–4.) Keegi teine ei saa seda teha meie eest. Meil endal tuleb uurida piiblilugusid, mis Jeesusest räägivad. Me saame minna Jeesuse juurde ka nii, et teeme otsuse lasta end ristida ja saada tema jüngriks.

⁵ Veel üks viis Jeesuse juurde minna on see, et pöördume kogudusevanemate poole, kui vajame abi. Jeesus hoolitseb nende kaudu oma lammaste eest. (Joh. 21:16; Efesl. 4:7, 8, 11; 1. Peetr. 5:1–3.) Kuid meil tuleb ise minna abi küsima. Me ei peaks arvama, et kogudusevanemad oskavad meie mõtteid lugeda ja teavad automaatselt, mida me vajame. Vend nimega Julian ütleb: „Pidin tervislikel põhjustel Peetelis teenimise lõpetama. Üks sõber soovitas mul kogudusevanematelt paluda, et nad mind külastaksid. Alguses ei pidanud ma seda vajalikuks. Hiljem siiski palusin abi. See karjasekülastus on üks parimaid kingitusi, mis ma olen kunagi saanud.” Kogudusevanemad võivad aidata meil õppida tundma „Kristuse mõttelaadi”, et oskaksime Jeesust paremini jäljendada. (1. Kor. 2:16; 1. Peetr. 2:21.) See on üks parimaid kingitusi, mida nad saavad meile teha.

 6. Mida võis Jeesus silmas pidada, kui ütles: „Võtke enda peale minu ike”?

⁶ Kui Jeesus ütles: „Võtke enda peale minu ike”, võis ta sellega mõelda: „Alluge mu juhatusele.” Tema sõnum võis ka olla „Tulge ja kandke mu iket koos minuga ning töötagem koos Jehoova heaks”. Igatahes viitas Jeesus sõnaga „ike” sellele, et meil tuleb teha tööd.

 7. Milline töö on meile teksti Matteuse 28:18–20 järgi antud ja milles me võime olla kindlad?

⁷ Me toimime Jeesuse sõnade järgi, kui pühendume Jehoovale ja laseme end ristida. Jeesus kutsub enda juurde kõiki. Ta ei tõrju kunagi eemale kedagi, kes tõesti tahab Jumalat teenida. (Joh. 6:37, 38.) Kõigil Kristuse järelkäijatel on au teha sedasama tööd, mille Jehoova usaldas Jeesusele. Seega võime olla täiesti kindlad, et Jeesus aitab alati meil seda tööd teha. (Loe Matteuse 28:18–20.)

8., 9. Miks tahtsid alandlikud inimesed olla koos Jeesusega ning millistele küsimustele oleks meil hea mõelda?

⁸ Alandlikud inimesed tahtsid olla koos Jeesusega. (Matt. 19:13, 14; Luuka 7:37, 38.) Miks? Mõelgem, kui erinevad olid Jeesus ja variserid. Need usujuhid olid südametud ja ennast täis. (Matt. 12:9–14.) Jeesus oli aga südamlik ja alandlik. Variserid olid auahned ja uhked oma kõrge positsiooni üle. Jeesus aga taunis auahnust ja õpetas oma jüngreid pidama end alandlikult teiste teenijaks. (Matt. 23:2, 6–11.) Variserid hoidsid inimesi oma mõju all hirmutamise abil. (Joh. 9:13, 22.) Jeesus aga tõi oma lahkete sõnade ja tegudega teistele kosutust.

⁹ Jeesuselt võib palju õppida. Küsi endalt: „Kas mind tuntakse kui tasase meelega ja alandlikku inimest? Kas ma olen valmis tegema alandlikkust nõudvaid töid, et teisi teenida? Kas ma olen lahke?”

10. Millise tööõhkkonna Jeesus lõi?

¹⁰ Jeesus lõi rahuliku ja vaba tööõhkkonna. Talle meeldis anda oma kaastöölistele väljaõpet. (Luuka 10:1, 19–21.) Ta õhutas jüngreid esitama küsimusi ning tahtis teada nende arvamust. (Matt. 16:13–16.) Jüngrid kasvasid vaimses mõttes mühinal nagu taimed kasvuhoones. Nad imasid endasse kõike, mida Jeesus neile õpetas, ja kandsid vilja, tehes häid tegusid.

11. Millistele küsimustele oleks meil hea mõelda?

¹¹ Kas sinul on teiste üle mõjuvõimu? Kui jah, siis millise õhkkonna sa lood tööl või kodus? Kas sa püüad hoida rahu? Kas sinu hoiak on selline, et sulle julgetakse küsimusi esitada? Ja kas sa oled valmis kuulama teiste arvamust? Me ei sooviks eales olla sellised nagu variserid. Nad said pahaseks, kui keegi ei jaganud nende veendumusi, ning kiusasid taga neid, kes olid teistsugusel arvamusel. (Mark. 3:1–6; Joh. 9:29–34.)

12.–14. Miks on Jeesuse antud töö kosutav?

¹² Miks on Jeesuse antud töö kosutav? Põhjuseid on palju, aga mõelgem nüüd kolmele neist.

¹³ Meil on parimad ülevaatajad. Meie kõrgeim ülevaataja Jehoova ei ole tänamatu ega karm. Ta peab meie tööd väärtuslikuks. (Heebr. 6:10.) Ta annab meile vajaliku jõu, et võiksime kanda oma vastutusekoormat. (2. Kor. 4:7; Gal. 6:5, allmärkus.) Meie kuningas Jeesus õpetab meid oma eeskujuga. (Joh. 13:15.) Ja kogudusevanemad, kes meie eest karjastena hoolitsevad, üritavad järgida „suure karjase” Jeesuse eeskuju. (Heebr. 13:20; 1. Peetr. 5:2.) Nad püüavad meid õpetades ja kaitstes olla lahked, innustavad ja julged.

¹⁴ Meil on parimad kaaslased. Ühelgi teisel rühmitusel pole sellist ühist eesmärki ega armastuse vaimu. Me saame töötada koos inimestega, kes peavad kinni kõige ülevamatest kõlblusnormidest, kuid kes pole endast liiga heal arvamusel. Neil on palju erinevaid andeid, kuid nad on tagasihoidlikud ning peavad teisi endast ülemaks. Me pole neile mitte ainult töökaaslased, vaid ka sõbrad. Meievaheline armastus on niivõrd tugev, et nad on valmis meie eest lausa surema.

15. Kuidas tuleks meil suhtuda töösse, mida me teeme?

¹⁵ Meil on parim töö. Me õpetame inimestele tõde Jehoova kohta ja paljastame Saatana valesid. (Joh. 8:44.) Saatan laob inimeste õlgadele raskeid koormaid, mida nad ei jaksa kanda. Näiteks tahab ta panna meid uskuma, et Jehoova ei andesta meile meie patte ja et me ei vääri armastust. Milline rusuv koorem ja räige vale! Kui me läheme Kristuse juurde, siis saame oma patud andeks. Ja Jehoova armastab meid kõiki väga. (Rooml. 8:32, 38, 39.) On tõesti tore õpetada inimesi toetuma Jehoovale ja näha, kuidas nende elu võtab teise ilme.

16. Kuidas erineb see koorem, mida Jeesus palub meil kanda, muust koormast?

¹⁶ Koorem, mida Jeesus palub meil kanda, erineb muust koormast, mida meil tuleb kanda. Näiteks paljud, kes on teinud päev läbi ilmalikku tööd, tunnevad õhtul nii väsimust kui ka tühjust. Ent kui oleme osalenud Jehoova ja Kristuse teenistuses, tunneme sügavat rahulolu. Tööpäeva lõpus võime olla rampväsinud ja meil on ehk vaja sundida ennast õhtul koguduse koosolekule minema. Ent kui tuleme koosolekult koju, tunneme tihti, et oleme saanud kosutust ja uut jõudu. Sama kehtib kuulutustöö ja iseseisva piibliuurimise puhul. Jõud, mida me sellest saame, on palju suurem kui jõud, mida me selleks kulutame.

17. Mida meil on tarvis tunnistada ja millele meil tuleks mõelda?

¹⁷ Me peame olema realistlikud ja tunnistama, et meie jõuvarud on piiratud. Seega tuleb meil hoolikalt mõelda, millele me oma jõudu kulutame. Näiteks võib juhtuda, et raiskame energiat vara kogumise peale. Pane tähele, mida Jeesus ütles ühele noorele rikkale mehele, kes küsis talt: „Mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?” See mees järgis Moosese seadust. Ta pidi olema hea inimene, sest Markuse evangeelium ütleb, et Jeesus tundis tema vastu armastust. Jeesus ütles talle: „Mine müü ära kõik, mis sul on, ... ning saa minu järelkäijaks.” Mees oli otsekui lõhki kistud: ta tahtis järgida Jeesust, kuid näib, et ta ei suutnud loobuda oma varast. (Mark. 10:17–22.) Ta polnud nõus võtma enda peale Jeesuse pakutud iket ning kummardas edasi rikkust. (Matt. 6:24.) Millise otsuse oleksid sina teinud?

18. Mida meil oleks hea aeg-ajalt teha ja miks?

¹⁸ Aeg-ajalt on hea vaadata üle oma prioriteedid. Miks? Et võiksime teha kindlaks, kas kasutame oma jõuvarusid targalt. Noor mees nimega Mark ütleb: „Arvasin palju aastaid, et elan lihtsat elu. Teenisin pioneerina, kuid mõtlesin kogu aeg rahale ja sellele, kuidas oma elu mugavamaks teha. Ühel hetkel imestasin, kuidas mu elu on nii keeruliseks muutunud. Siis taipasin, et olen keskendunud enamasti omaenda soovidele ja andnud Jehoovale vaid selle aja ja energia, mis kõigest muust üle jäi.” Mark muutis oma mõtteviisi ja tegi elus ümberkorraldusi, et ta saaks teha rohkem Jehoova teenistuses. „Vahel muretsen ikka veel rahaasjade pärast,” ütleb Mark, „kuid Jehoova ja Jeesuse abiga olen oma probleemidest jagu saanud.”

19. Miks on tähtis vaadata asjadele õigest vaatevinklist?

¹⁹ Me leiame Jeesuse ikke all edaspidigi kosutust, kui teeme kolme asja. Esiteks on meil vaja vaadata asjadele õigest vaatevinklist. Me teeme Jehoova tööd ja seepärast on tarvis seda teha tema tahtmist mööda. Meie oleme töölised ja Jehoova on isand. (Luuka 17:10.) Kui üritaksime teha seda tööd oma tahtmist mööda, siis punniksime ikke kandmisele vastu. Isegi tugev pull, kes on ikkesse pandud, väsitaks end ära või saaks viga, kui ta üritaks kogu aeg liikuda oma suunas ega alluks isanda juhtimisele. Ent kui me järgime Jehoova juhatust, võime teha erakordseid asju ja ületada mistahes takistuse. Pidagem meeles, et mitte keegi ei suuda takistada tema tahte täitumist. (Rooml. 8:31; 1. Joh. 4:4.)

20. Mis peaks olema Jeesuse iket kandes meie ajend?

²⁰ Teiseks on vaja tegutseda õigel ajendil. Meie eesmärk on tuua au meie kallile isale Jehoovale. Need, kes olid Jeesuse päevil ahned ja omakasupüüdlikud, muutusid kiiresti õnnetuks ja hülgasid Jeesuse ikke. (Joh. 6:25–27, 51, 60, 66; Filipl. 3:18, 19.) Ent need, kelle ajendiks oli isetu armastus Jumala ja ligimese vastu, kandsid seda iket meeleldi terve oma elu, oodates aega, mil nad teenivad koos Kristusega taevas. Ka meie võime olla õnnelikud, kui kanname Jeesuse iket õigel ajendil.

21. Mida Jehoova meie heaks teeb, nagu näitab Matteuse 6:31–33?

²¹ Kolmandaks on tarvis meeles pidada, et Jehoova toetab meid. Me oleme valinud elutee, millel käimiseks on vaja ennastohverdavust ja töökust. Jeesus hoiatas meid tagakiusamise eest. Kuid me võime olla kindlad, et Jehoova annab meile jõudu, nii et suudaksime pidada vastu mistahes katsumuses. Mida rohkemates katsumustes me vastu peame, seda tugevamaks me saame. (Jaak. 1:2–4.) Me võime olla kindlad ka selles, et Jehoova annab meile eluks vajaliku, et Jeesus hoolitseb meie eest karjasena ja et meie õed-vennad julgustavad meid. (Loe Matteuse 6:31–33; Joh. 10:14; 1. Tess. 5:11.) Meil on tõesti kõik, mida vajame, et vastu pidada.

22. Mille üle me võime olla rõõmsad?

²² Naine, kelle Jeesus tervendas, leidis kosutust selsamal päeval, mil ta terveks sai. Kuid selleks, et tunda kosutust igavesti, pidi ta hakkama Jeesuse jüngriks ja käima ustavalt tema jälgedes. Mis sa arvad, mida ta tegi? Juhul, kui ta võttis enda peale Jeesuse ikke, teenib ta võib-olla praegu koos temaga taevas. Mistahes ohvrid, mis ta Jeesuse järgimiseks tõi, kahvatuvad selle õnnistuse kõrval. Olgu meil lootus elada igavesti taevas või maa peal, oleme kahtlemata rõõmsad, et oleme võtnud vastu Jeesuse kutse „Tulge minu juurde”.