42. peatükk

Jeesus noomib varisere

JEESUS arutleb, et kui ta kurje vaime Saatana väega välja ajaks, oleks Saatan iseendaga riius. „Kas tunnistage puu heaks ja ta vili heaks,” jätkab ta, „või tunnistage puu halvaks ja ta vili halvaks. Sest puud tuntakse tema viljast.”

On rumal väita, et Jeesus toob esile head vilja — ajab välja kurje vaime —, kuna ta teenib Saatanat. Kui vili on hea, ei saa puu olla halb. Teisest küljest on variseride halb vili — Jeesusele esitatud alusetud süüdistused ja põhjendamatu vastuseis temale — tõestuseks, et hoopis nemad on halvad. „Te rästikute sigitis,” hüüatab Jeesus, „kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu.”

Kuna meie sõnad peegeldavad meie südameseisundit, mõistetakse meie üle kohut selle alusel, mida me ütleme. „Ma ütlen teile,” lausub Jeesus, „et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud. Sest su sõnadest arvatakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind hukka.”

Kõigist Jeesuse vägevatest tegudest hoolimata nõuavad kirjatundjad ja variserid: „Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte.” Kuigi need Jeruusalemmast tulnud mehed isiklikult pole ehk tema imetegusid näinud, on pealtnägijaid, kes võivad esitada imetegude kohta ümberlükkamatuid tõendeid. Niisiis ütleb Jeesus juutide juhtidele: „See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona tunnustäht.”

Oma mõtet selgitades jätkab Jeesus: „Otsekui Joona oli valaskala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.” Joona oli pärast seda, kui kala ta alla neelas ja kui ta jälle välja pääses, otsekui surnuist üles tõusnud; niisiis ennustab Jeesus siin, et ta sureb ning äratatakse kolmandal päeval ellu. Ent juutide juhid hülgavad „Joona tunnustähe” ka siis, kui Jeesus hiljem surnuist üles äratatakse.

Seega ütleb Jeesus, et Niinive mehed, kes Joona jutluse tõttu avaldasid kahetsust, tõusevad üles kohtus ja süüdistavad juute, kes hülgavad Jeesuse. Samasuguse paralleeli tõmbab ta ka Seeba kuningannaga, kes tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust ning pani kõike nähtut ja kuuldut imeks. „Ja vaata,” märgib Jeesus, „siin on enam kui Saalomon!”

Seejärel toob Jeesus kujuka näite mehest, kellest väljub rüve vaim. Kuid mees ei täida tühja kohta heade asjadega ning seetõttu langeb ta seitsme veel kurjema vaimu meelevalda. „Nõnda käib ka selle kurja sugupõlve käsi,” lausub Jeesus. Iisraeli rahvast oli puhastatud ja teda oli parandatud — otsekui rüve vaim oleks ajutiselt lahkunud. Kuid see, et rahvas Jumala prohvetid hülgab, mis kulmineerub vastuseisus Kristusele endale, teeb ilmsiks, et rahva seisukord on palju patusem kui alguses.

Kui Jeesus kõneleb, saabuvad tema ema ja vennad ning jäävad seisma väljaspool rahvahulka. Seepeale ütleb keegi: „Vaata, su ema ja su vennad seisavad õues ja tahavad sinuga rääkida!”

„Kes on mu ema ja kes on mu vennad?” küsib Jeesus. Sirutades oma käe jüngrite poole, ütleb ta: „Vaata, siin on mu ema ja mu vennad! Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema!” Sel kombel näitab Jeesus, et sõltumata sellest, kui kallid tema sidemed omastega ka poleks, on tema suhted oma jüngritega veelgi kallimad. Matteuse 12:33—50; Markuse 3:31—35; Luuka 8:19—21.

▪ Kuidas on variseride puhul nii „puu” kui ka „vili” halvad?

▪ Mis on „Joona tunnustäht” ja kuidas see hiljem hüljatakse?

▪ Kuidas on Iisraeli rahvas esimesel sajandil otsekui mees, kellest kuri vaim väljus?

▪ Kuidas rõhutab Jeesus oma lähedasi suhteid jüngritega?