Kuulake ja püüdke mõista

1., 2. Miks ei mõistnud paljud Jeesuse kuulajad tema sõnade tähendust?

INIMENE võib kuulda, kui keegi temaga räägib, ja panna tähele kõneleja hääletooni. Kuid mis kasu sellest oleks, kui ta ei mõistaks öeldud sõnade tähendust? (1. Kor. 14:9.) Samamoodi kuulsid tuhanded inimesed seda, mida Jeesus rääkis. Ent mitte kõik neist ei mõistnud tema sõnade mõtet, ehkki ta rääkis keeles, millest nad aru said. Seepärast ütles Jeesus oma kuulajatele: „Kuulake mind kõik ja saage aru” (Mark. 7:14).

² Miks paljud Jeesuse sõnu ei mõistnud? Mõnele olid takistuseks eelarvamused või valed motiivid. Jeesus ütles selliste kohta: „Te jätate Jumala käsud osavasti kõrvale, et pidada oma pärimust” (Mark. 7:9). Niisugused inimesed ei püüdnudki tegelikult tema mõtetest aru saada. Nad ei tahtnud muuta oma teguviisi ja hoiakut. Nende kõrvad olid küll avatud, aga nende süda oli suletud. (Loe Matteuse 13:13—15.) Mida meie saame teha, et meie süda oleks avatud ja me võiksime mõista Jeesuse õpetusi?

 3. Miks mõistsid Jeesuse jüngrid tema sõnade tähendust?

³ Meil tuleks jäljendada Jeesuse alandlike jüngrite eeskuju. Ta ütles neile: „Õnnelikud on teie silmad, sest need näevad, ja teie kõrvad, sest need kuulevad” (Matt. 13:16). Miks nemad Jeesuse mõtteid mõistsid ja teised mitte? Esiteks, nad olid valmis küsima ja soovisid mõista tema sõnade tegelikku tähendust (Matt. 13:36; Mark. 7:17). Teiseks, nad olid valmis õppima uusi asju lisaks sellele, mis oli nende südames juba kinnistunud. (Loe Matteuse 13:11, 12.) Kolmandaks, nad olid valmis kuuldut ellu rakendama ja kasutama seda ka teiste aitamiseks (Matt. 13:51, 52).

 4. Millised kolm sammu on olulised, et mõista Jeesuse mõistujutte?

⁴ Kui me soovime saada aru Jeesuse mõistujuttudest, on meil tarvis toimida nii nagu tema ustavad jüngrid. Ka selleks on vaja kolme sammu. Esiteks peame võtma aega Jeesuse sõnade uurimiseks ja mõtisklema nende üle, otsima lisaselgitust ja püüdma leida vastuseid teemaga seotud küsimustele. Nii me saame teadmisi. (Õpet. 2:4, 5.) Järgmiseks on meil tarvis mõista, kuidas on need teadmised seotud sellega, mida me juba teame, ja kuidas on need kasuks meile endile. Selle tulemuseks on arusaamine (Õpet. 2:2, 3). Ja viimaks, meil on vaja rakendada ellu seda, mida oleme õppinud. Nii saame ilmutada tarkust (Õpet. 2:6, 7).

 5. Too näide teadmiste, arusaamise ja tarkuse erinevusest.

⁵ Mis erinevus on teadmiste, arusaamise ja tarkuse vahel? Toome ühe näite. Kujuta ette, et sa seisad keset teed ja sinu poole sõidab auto. Esiteks, kui sa näed, et auto tuleb, siis on sul olemas info ehk teadmine. Teiseks, sa mõistad, et kui jääd tee peale seisma, siis sõidab auto sulle otsa. Seega on sul arusaamine. Ja kui sa lähed kiiresti tee pealt ära, näitab see tarkust. Pole ime, et Piibel toob esile, kui oluline on „praktiline tarkus” (Õpet. 3:21, 22, UM; 1. Tim. 4:16).

 6. Millise nelja küsimuse peale on hea mõelda, kui uurime seitset Jeesuse mõistujuttu? (Vaata kasti.)

⁶ Selles ja tulevases artiklis uurime seitset Jeesuse mõistujuttu. Seda tehes on hea mõelda järgmistele küsimustele. Mida see mõistujutt tähendab? (Nii kogume teadmisi.) Miks Jeesus selle rääkis? (See annab meile arusaamist.) Kuidas me saame seda infot kasutada nii enda kui ka teiste heaks? (Nii tehes ilmutame tarkust.) Ning mida õpetab see meile Jehoova ja Jeesuse kohta?

 7. Mida tähendab mõistujutt sinepiseemnest?

⁷ Loe Matteuse 13:31, 32. Mida tähendab Jeesuse mõistujutt sinepiseemnest? Sinepiseeme sümboliseerib kuningriigisõnumit ja seda, mis selle kuulutamise tulemusel sünnib: kristlikku kogudust. Nagu sinepiseeme on „pisim kõigist seemnetest”, oli ka kristlik kogudus algul, aastal 33 m.a.j väga väike. Ent mõne aastakümnega kasvas see jõudsalt. See kasv ületas kõik ootused (Kol. 1:23). See oli ka vajalik, sest Jeesus ütles, et „taeva linnud tulevad ja leiavad elupaiga selle okste vahel”. Need linnud sümboliseerivad siira südamega inimesi, kes tulevad kogudusse ning leiavad vaimset toitu, kosutust ja varju. (Võrdle Hesekiel 17:23.)

 8. Miks rääkis Jeesus mõistujutu sinepiseemnest?

⁸ Miks Jeesus selle mõistujutu rääkis? Ta tõi väikesest sinepiseemnest sirguva suure puu hämmastava kasvu näiteks, et ilmestada Jumala kuningriigi väge laieneda, pakkuda kaitset ja võita kõik takistused. Alates 1914. aastast on Jumala organisatsiooni nähtava osa kasv olnud enneolematu (Jes. 60:22). Need, kes on selle organisatsiooniga ühinenud, on saanud tunda rõõmu vaimsest kaitsest (Õpet. 2:7; Jes. 32:1, 2). Lisaks on kuningriigitöö üha hoogustunud hoolimata mistahes vastupanust (Jes. 54:17).

 9. a) Mida mõistujutt sinepiseemnest meile õpetab? b) Mida me õpime sellest mõistujutust Jehoova ja Jeesuse kohta?

⁹ Mida mõistujutt sinepiseemnest meile õpetab? Võib-olla sa elad piirkonnas, kus on vaid mõni Jehoova tunnistaja või pole kuulutustööl näha erilisi tulemusi. Ent kui peame meeles, et kuningriigitööd ei saa peatada mitte miski, annab see meile vastupidamiseks jõudu. Näiteks kui vend Edwin Skinner 1926. aastal Indiasse saabus, oli sellel maal ainult käputäis tunnistajaid. Algul oli kasv väga väike ja töö edenes vaevaliselt. Kuid ta tegi visalt kuulutustööd edasi ja nägi, kuidas hea sõnum suurtest takistustest hoolimata levis. Nüüd on seal rohkem kui 37 000 innukat Jehoova teenijat ning eelmisel aastal viibis mälestusõhtul üle 108 000 inimese. Samal aastal, kui vend Skinner saabus Indiasse, tehti kuulutustööga algust ka Sambias. Praegu on seal üle 170 000 kuulutaja ja 2013. aastal oli mälestusõhtul 763 915 inimest, mis tähendab, et kohal oli Sambia iga 18. elanik. Milline hämmastav kasv!

10. Mida tähendab mõistujutt juuretisest?

¹⁰ Loe Matteuse 13:33. Mida tähendab mõistujutt juuretisest? See mõistujutt viitab samuti kuningriigisõnumile ja sellele, mida see korda saadab. Jahu sümboliseerib kõiki rahvaid ning hapnemise protsess kuningriigisõnumi jagamist kuulutustöö kaudu. Kui sinepiseemnest võrsuva taime kasv on selgesti näha, siis taigna hapnemist pole algul märgata. Alles mõni aeg hiljem ilmnevad märgid hapnemisest.

11. Miks rääkis Jeesus mõistujutu juuretisest?

¹¹ Miks Jeesus selle mõistujutu rääkis? Ta tahtis näidata, et kuningriigisõnumil on vägi levida kõikjale ja muuta inimeste elu. See on jõudnud „maa kõige kaugema paigani” (Ap. t. 1:8). Sellest tulenevad muutused pole alati kohe nähtavad ja need ei väljendu vaid numbrites. Kuid need muutused on olemas ja toimuvad inimestes, kes selle sõnumi vastu võtavad (Rooml. 12:2; Efesl. 4:22, 23).

12., 13. Too näiteid, kuidas on kuningriigisõnum levinud otsekui juuretis?

¹² Kuulutustöö mõju on tihti näha alles aastaid hiljem. Näiteks Franz ja Margit, kes teenisid 1982. aastal Brasiilia harubüroos (praegu teenivad nad teises harubüroos), olid kuulutamas ühes väikeses linnas. Nende seas, kellega nad Piiblit uurisid, oli üks ema nelja lapsega. Tema vanim poeg, kes oli siis 12-aastane, oli äärmiselt uje ja püüdis tihti enne uurimist kuhugi peitu minna. Kuna selle abielupaari teenistusülesanne muutus, ei saanud nad seda uurimist jätkata. Alles 25 aastat hiljem oli neil võimalus uuesti sinna minna. Mida nad eest leidsid? Koguduse, kus oli 69 kuulutajat, sealhulgas 13 pioneeri, ja mis kogunes uues kuningriigisaalis. Mis oli saanud sellest ujedast noormehest? Tema teenis vanematekogu koordineerijana! Just nagu juuretis Jeesuse mõistujutus, oli kuningriigisõnum levinud ja muutnud paljude elu. Võib ette kujutada, millist rõõmu see abielupaar tundis!

¹³ Kuningriigisõnumi nähtamatu vägi on olnud eriti ilmne maades, kus pole võimalik vabalt kuulutustööd teha. Raske on teada, kui paljudeni on neis maades hea sõnum jõudnud ja seepärast võib tihti tulemustest kuuldes üllatuda. Võtame näiteks Kuuba. Kuningriigisõnum jõudis sinna 1910. aastal. Vend Russell käis Kuubal aastal 1913. Ent kasv oli algul väike. Kuidas on lood praegu? Seal teeb kuulutustööd üle 96 000 kuulutaja ning 2013. aasta mälestusõhtul viibis 229 726 inimest ehk selle saare iga 48. elanik. Isegi neis maades, kus meie töö pole keelu all, võib kuningriigisõnum olla levinud paikadesse, mille kohta kohalikud tunnistajad on arvanud, et seal ei saa eriti kuulutustööd teha.a (Kog. 8:7; 11:5.)

14., 15. a) Mida mõistujutt juuretisest meile õpetab? b) Mida me õpime sellest mõistujutust Jehoova ja Jeesuse kohta?

¹⁴ Mida mõistujutt juuretisest meile õpetab? Kui mõtleme Jeesuse mõistujutu tähendusele, siis saame aru, et pole vaja olla üleliia mures, kuidas jõuab kuningriigisõnum miljonite inimesteni, kes pole seda veel kuulnud. Jehooval on kontroll kõige üle. Ent kuidas me peaksime suhtuma enda osasse selles töös? Jumala Sõna vastab: „Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtlaselt head!” (Kog. 11:6). Samas ei tohiks me kunagi unustada palvetamast kuulutustöö pärast ja eriti, et see töö edeneks nendes maades, kus on takistusi (Efesl. 6:18—20).

¹⁵ Samuti ei peaks me masenduma, kui ei näe kohe oma töö tulemusi. Me ei tohiks kunagi põlata „väikeste alguste päeva” (Sak. 4:10). Lõpuks võivad tulemused olla palju võimsamad ja suurepärasemad, kui me oleks iial osanud aimata (Laul 40:6; Sak. 4:7).

16. Mida tähendavad mõistujutud rändkaupmehest ja peidetud aardest?

¹⁶ Loe Matteuse 13:44—46. Mida tähendavad mõistujutud rändkaupmehest ja peidetud aardest? Jeesuse päevil reisisid mõned rändkaupmehed lausa India ookeanini, et hankida kalleid pärleid. Rändkaupmees selles mõistujutus sümboliseerib õiglase südamega inimesi, kes näevad kõvasti vaeva, et rahuldada oma vaimseid vajadusi. Väärtuslikku tõde kuningriigist võib pidada „eriti hinnaliseks pärliks”. Kui rändkaupmees oli selle pärli väärtuslikkuses veendunud, oli ta kohe valmis müüma kõik oma asjad, et osta see pärl. Samuti rääkis Jeesus mehest, kes töötas põllul ja leidis peidetud aarde. Erinevalt rändkaupmehest ei otsinud mees seda aaret. Kuid ka tema oli valmis müüma kõik, et saada see aare endale.

17. Miks rääkis Jeesus mõistujutud rändkaupmehest ja peidetud aardest?

¹⁷ Miks Jeesus need kaks mõistujuttu rääkis? Ta soovis näidata, et tõde võib leida erinevatel viisidel. Mõned otsivad seda ja näevad selleks palju vaeva. Teised pole tõde otsinud, aga leiavad selle siis, kui näiteks keegi nende juurde tuleb ja sellest räägib. Ent mõlemad mehed selles mõistujutus mõistsid leitu väärtust ja olid valmis tooma tohutult suuri ohvreid, et seda endale saada.

18. a) Mida me neist kahest mõistujutust õpime? b) Mida õpetavad need kaks mõistujuttu meile Jehoova ja Jeesuse kohta?

¹⁸ Mida need kaks mõistujuttu meile õpetavad? (Matt. 6:19—21.) Küsi endalt: „Kas mul on sama hoiak nagu nendel meestel? Kas mina pean tõde ülimalt väärtuslikuks? Kas olen valmis tooma ohvreid, et seda endale saada, või kas lasen igapäevaelu muredel või teistel asjadel end takistada?” (Matt. 6:22—24, 33; Luuka 5:27, 28; Filipl. 3:8.) Mida suurem on meie südames rõõm leitud tõe üle, seda tugevam on meie otsusekindlus hoida seda oma elus esikohal.

19. Mida me järgmises artiklis käsitleme?

¹⁹ Näidakem, et oleme mitte ainult kuulnud neid mõistujutte, vaid ka mõistnud nende tähendust. Samuti pidagem meeles, et lisaks nende tähenduse mõistmisele on meil tarvis õpitut ellu rakendada. Järgmises artiklis võtame vaatluse alla veel kolm mõistujuttu ja uurime, mida me nendest võime õppida.