43. peatükk
Õpetamine tähendamissõnade abil
JEESUS on ilmselt Kapernaumas, kui ta varisere noomib. Hiljem samal päeval väljub ta majast ja kõnnib lähedalasuva Galilea järve äärde, kuhu koguneb rahvamurd. Seal astub ta paati, sõuab kaldast eemale ning hakkab rannal seisvale rahvale taeva Kuningriigist õpetust jagama. Ta teeb seda terve rea mõistujuttude ehk tähendamissõnade abil, kusjuures kõigi nende puhul on tegemist rahvale tuttavate ainevaldkondadega.
Kõigepealt räägib Jeesus külvajast, kes külvab seemet. Muist seemet kukub tee äärde ning linnud nokivad selle ära. Muist seemet kukub kaljuse maa peale. Kuna juured ei saa sügavale tungida, kuivavad õrnad taimed kõrvetava päikese käes ära. Muist seemet aga kukub ohakate sekka, mis sirgudes taimed lämmatavad. Kuid muist seemet kukub lõpuks hea maa peale ning annab vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.
Teises tähendamissõnas võrdleb Jeesus Jumala Kuningriiki mehega, kes külvab seemet. Mehe magades ja ärkvel olles mööduvad päevad ning seeme küpseb, nõnda et inimene isegi ei tea, kuidas. Vili kasvab iseenesest ja küpseb. Kui ta on küps, koristab mees saagi.
Kolmandas tähendamissõnas räägib Jeesus mehest, kes külvab head seemet, aga „inimeste magades” tuleb vaenlane ja külvab nisu sekka umbrohtu. Mehe sulased küsivad, kas nad võivad umbrohu üles kiskuda. Kuid ta vastab: ’Ei, te kisute koos sellega välja ka nisu. Laske mõlemad ühtlasi kasvada lõikuseks. Siis ma ütlen lõikajaile, et nad sorteeriksid välja lusted ja põletaksid need ära, aga nisu koguksid aita.’
Rannal olevale rahvamurrule edasi kõneldes toob Jeesus veel kaks tähendamissõna. Ta selgitab, et „taevariik” on sinepiiva sarnane, mille mees külvab põllule. Jeesus ütleb, et see on küll väikseim kõigist seemneist, kuid kasvab suuremaks kõigist aedviljadest. Sellest kasvab puu, mille juurde tulevad linnud, kes leiavad tema okstel varju.
Tänapäeval on neid, kes väidavad vastu, et on olemas veel väiksemaid seemneid kui sinepiivad. Kuid Jeesus ei anna siin botaanikatundi. Seemnetest, mis tema päevil galilealastele tuttavad on, on sinepiiva tõepoolest kõige väiksem. Niisiis suudavad nad mõista seda enneolematut kasvu, mille Jeesus kujukalt esile toob.
Lõpuks võrdleb Jeesus „taevariiki” haputaignaga, mille naine võtab ja segab kolme vaka jahu sisse. Jeesus ütleb, et lõpuks läheb kogu taigen hapnema.
Pärast nende viie tähendamissõna rääkimist laseb Jeesus rahvahulgad ära minna ja läheb majja, kus ta peatub. Peagi tulevad sinna tema juurde ta 12 apostlit ja veel mõningad inimesed.
Jeesuse tähendamissõnadest kasusaamine
Kui Jeesuse jüngrid tulevad tema juurde pärast seda, kui ta on kõnelnud rahvahulkadele rannal, soovivad nad tema uuest õppemeetodist rohkem teada saada. Nad on küll varemgi kuulnud teda tähendamissõnu kasutavat, kuid ta pole eales teinud seda nii ulatuslikult. Niisiis pärivad nad: „Mispärast sa räägid neile tähendamissõnadega?”
Üks põhjus, miks ta seda teeb, on see, et nõnda lähevad temaga täide prohveti sõnad: „Ma avan oma suu tähendamissõnades ja kuulutan, mis on olnud salajas maailma algusest!” Kuid see pole ainuke põhjus. Tähendamissõnu kasutab ta eesmärgil, et need aitaksid jõuda selgusele inimeste südameseisundis.
Tegelikult on enamik inimesi Jeesusest huvitatud lihtsalt seepärast, et ta on meisterlik jutuvestja ja imetegija, aga mitte seepärast, et teda kui Issandat teenida ja isekuseta järgida. Neil pole soovi hakata oma seisukohti või eluviisi muutma. Nad ei taha, et sõnum nii sügavat mõju avaldaks.
Niisiis ütleb Jeesus: „Sellepärast ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks! Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: .. Sest selle rahva süda on tuimaks läinud.”
Jeesus jätkab: „Aga õndsad on teie silmad, et nad näevad ja teie kõrvad, et nad kuulevad! Sest tõesti, ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha, mida teie näete ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete ega ole kuulnud!”
Jah, 12 apostlil ja nende kaaslastel on vastuvõtlik süda. Seepärast ütleb Jeesus: „Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud.” Kuna jüngrid soovivad asju mõista, jagab Jeesus neile selgitust tähendamissõna kohta külvajast.
„Seeme on Jumala sõna,” lausub Jeesus, maa aga on süda. Seoses kõvale teeäärsele pinnasele külvatud seemnega selgitab ta: „Tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega saaks õndsaks.”
Teisest küljest käib kaljusele pinnasele külvatud seeme nende inimeste südame kohta, kes sõna rõõmuga vastu võtavad. Ent kuna sõna ei saa sellises südames eriti juurduda, siis katsumuste ja tagakiusamiste tulles need inimesed taganevad.
Mis aga puutub seemnesse, mis kukkus ohakate sekka, siis käib see inimeste kohta, kes on sõna kuulnud, jätkab Jeesus. Ent mured, rikkus ja selle elu lõbud kannavad need inimesed endaga kaasa, nõnda et nad koguni lämbuvad ega kanna täisküpset vilja.
Lõpuks lausub Jeesus heale maale külvatud seemne kohta, et need on, kes sõna kauni ja hea südamega kuulevad, seda säilitavad ning vastupidavuses vilja kannavad.
Kui õnnelikud võivad küll olla need jüngrid, kes on Jeesuse üles otsinud, et saada tema õpetuste kohta selgitust! Jeesuse soov on, et tema tähendamissõnu mõistetaks, nõnda et tõde võidaks teistelegi edasi rääkida. „Kas küünal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla või voodi alla? Kas mitte selleks, et teda panna küünlajalale?” küsib ta. Seepärast lisab Jeesus: „Katsuge siis, kuidas te kuulete.”
Jüngreid õnnistatakse lisaõpetusega
Saanud Jeesuselt selgitust tähendamissõna kohta külvajast, soovivad jüngrid veel rohkem teada saada. Nad paluvad: „Seleta meile tähendamissõna põllulustest.”
Kuidas küll erineb jüngrite hoiak ülejäänud inimeste omast, kes olid rannale kogunenud! Neil inimestel pole tõsist soovi saada teada tähendamissõnade tegelik tähendus, nad rahulduvad vaid neis esitatu pinnapealse käsitlusega. Vastandades kuulajaskonda rannal oma teadmishimulistele jüngritele, kes on tulnud tema juurde majja, lausub Jeesus:
„Mis mõõduga te mõõdate, sellega mõõdetakse teile ja teile lisatakse veel juurde.” Jüngrid kuulavad Jeesust siira huvi ja tähelepanuga, niisiis võivad nad olla õnnelikud, et saavad lisaõpetust. Nõnda siis selgitabki Jeesus jüngrite pärimisele vastates:
„Kes head seemet külvab, on Inimese Poeg. Põld on maailm; hea seeme on kuningriigi lapsed, lusted aga on tigeda lapsed. Vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Aga lõikus on maailma-ajastu lõpp; lõikajad on inglid.”
Andnud selgitust oma tähendamissõna iga tahu kohta, toob Jeesus välja lõpptulemuse. Ta ütleb, et asjadesüsteemi lõpul eraldavad lõikajad ehk inglid umbrohusarnased võltskristlased tõelistest „kuningriigi lastest”. „Tigeda lapsed” märgistatakse hävitamiseks, ent Jumala Kuningriigi lapsed, „õiged”, säravad oma Isa Kuningriigis.
Edasi õnnistab Jeesus oma teadmishimulisi jüngreid veel kolme tähendamissõnaga. Esiteks ütleb ta: „Taevariik on põllusse peidetud varanduse sarnane, mille mees leidis ning kinni kattis ja läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.”
Ta jätkab: „Taas on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid, ja kui ta oli leidnud ühe kalli pärli, läks ta ja müüs kõik, mis tal oli, ning ostis selle.”
Jeesus ise sarnaneb mehega, kes avastab peidetud varanduse, ning kaupmehega, kes leiab kallihinnalise pärli. Ta otsekui müüs kõik ära, loobudes aulisest positsioonist taevas, et saada tähtsusetuks inimeseks. Olles seejärel inimesena maa peal, kannatab ta teotust ja vihameelset tagakiusamist ning osutub olevat väärt saama Jumala Kuningriigi Valitsejaks.
Ka Jeesuse järelkäijate ees seisab väljakutse müüa ära kõik, et saada ülev tasu: olla Kristuse kaasvalitseja või siis Kuningriigi maine alam. Kas meie peame oma osa Jumala Kuningriigis millekski palju hinnalisemaks kui miski muu meie elus, otsekui hindamatuks varanduseks või kallihinnaliseks pärliks?
Lõpuks võrdleb Jeesus „taevariiki” noodaga, mis veab kokku kõiksugu kalu. Kui kalad on eraldatud, visatakse halvad ära, aga head jäetakse alles. Jeesus ütleb, et nõnda sünnib see ka asjadesüsteemi lõpul; inglid eraldavad kurjad õigetest ning jätavad kurjad ärahävitamiseks.
Jeesus ise alustab seda kalastamist, kutsudes oma esimesi jüngreid hakkama „inimeste püüdjaiks”. Inglite järelevalve all kestab kalastamistöö aastasadu. Lõpuks saabub aeg vedada välja „noot”, mis kujutab kõiki maapealseid organisatsioone, kes väidavad end olevat kristlikud, sealhulgas ka võitud kristlaste kogudust.
Kuigi halvad kalad heidetakse hävingusse, võime olla tänulikud, et ’head kalad’ jäetakse alles. Kui ilmutame Jeesuse jüngrite kombel tõsist soovi saada rohkem teadmisi ja arusaamist, ei õnnistata meid mitte ainult lisaõpetusega, vaid ka Jumalalt tuleva igavese elu õnnistusega. Matteuse 13:1—52; Markuse 4:1—34; Luuka 8:4—18; Laul 78:2; Jesaja 6:9, 10.
▪ Millal ja kus kasutab Jeesus rahvahulkadele kõneldes tähendamissõnu?
▪ Millised viis tähendamissõna kõneleb Jeesus nüüd rahvahulkadele?
▪ Miks ütleb Jeesus, et sinepiiva on väikseim kõigist seemneist?
▪ Miks räägib Jeesus tähendamissõnadega?
▪ Millega näitavad Jeesuse jüngrid oma erinevust rahvahulkadest?
▪ Kuidas selgitab Jeesus tähendamissõna külvajast?
▪ Kuidas erinevad jüngrid rahvahulkadest rannal?
▪ Keda või mida kujutavad külvaja, põld, hea seeme, vaenlane, viljalõikus ja viljalõikajad?
▪ Millised kolm tähendamissõna toob Jeesus lisaks ja mida me võime neist õppida?