Kas sul on süda, mis tunneb Jehoovat?

1., 2. Miks on viigimarjad kasulikud ja miks peaks näide viigimarjadest meile huvi pakkuma?

KAS sulle maitsevad viigimarjad, kas siis värsked või kuivatatud? Viigimarjad meeldivad paljudele ja seepärast kasvatatakse neid mitmel pool üle maailma. Vana aja juudid pidasid viigipuu vilja väga väärtuslikuks (Nahum 3:12; Luuka 13:6—9). Viigimarjad sisaldavad kiudaineid, antioksüdante ja mineraale; sestap ütlevad mõned, et need on head südamele.

² Jehoova tõi kord näite viigimarjadest, osutades sellele, mis on inimese südames. Jumal ei kirjeldanud seda, kui tervislik on süüa viigimarju. Ta rääkis hoopis piltlikult. See, mida ta prohvet Jeremija kaudu ütles, puudutab nii sind kui ka su lähedasi. Tema sõnade üle arutledes mõtle, mida meie saame õppida.

 3. Mida tähendasid Jeremija 24. peatükis mainitud viigimarjad?

³ Vaadelgem esmalt seda, mida Jumal ütles Jeremija päevil seoses viigimarjadega. Aastal 617 e.m.a oli Juuda rahva vaimne olukord täbar. Jumal andis Jeremijale nägemuse selle kohta, mis juhtub tulevikus, tuues näiteks kahesugused viigimarjad — „väga head” ja „väga pahad”. (Loe Jeremija 24:1—3.) Pahad viigimarjad kujutasid kuningas Sidkijat ja teisi temasarnaseid, keda kuningas Nebukadnetsar ja ta sõdurid rängalt kohtlesid. Ent Hesekiel, Taaniel ja tema kolm kaaslast, kes juba olid Babüloonias, ning mõned juudid, kes sinna hiljem viidi, olid otsekui head viigimarjad. Osa neist pidi hiljem Jeruusalemma naasma ning ehitama üles sealse templi, ja nii ka läks (Jer. 24:8—10; 25:11, 12; 29:10).

 4. Miks julgustab meid see, mida Jumal ütles heade viigimarjade kohta?

⁴ Jehoova lausus nende kohta, keda kujutasid head viigimarjad: „Ma annan neile sellise südame, et nad tunneksid mind — et mina olen Jehoova. Siis saavad nad minu rahvaks” (Jer. 24:7, UM). See meie artikli juhttekst on väga julgustav! Jumal tahab meile anda südame, mis tunneb teda. Selles salmis on „süda” seotud inimese loomusega. Kahtlemata soovid ka sina saada sellist südant ja olla osa Jumala rahvast. Selleks tuleb sul uurida tema Sõna ja selle järgi elada, kahetseda ja pöörduda, pühendada oma elu Jumalale ning lasta end ristida Isa, Poja ja püha vaimu nimel (Matt. 28:19, 20; Ap. t. 3:19). Võib-olla oled sa seda juba teinud või siis käid Jehoova tunnistajatega korrapäraselt läbi ja oled neid samme astumas.

 5. Kelle südamest Jeremija peaasjalikult rääkis?

⁵ Ükskõik kas oleme eeltoodud sammudest astunud mõned või kõik, meil tuleb ikkagi pöörata tähelepanu oma hoiakule ja eluviisile. Selle vajalikkust aitab mõista see, mida Jeremija veel südame kohta kirjutas. Mõned Jeremija raamatu peatükid räägivad Juuda naaberrahvastest, kuid peaasjalikult keskendub see raamat Juuda rahvale selle viie kuninga valitsusvõimu ajal (Jer. 1:15, 16). Niisiis kirjutas Jeremija peamiselt meestest, naistest ja lastest, kes olid juba Jehoovale pühendunud. Nende esivanemad olid vabatahtlikult otsustanud saada Jehoovale kuuluvaks rahvaks (2. Moos. 19:3—8). Ning Jeremija päevil kinnitas rahvas, et nad on Jumalale pühendunud. Nad sõnasid: „Me tuleme sinu juurde, sest sina oled Jehoova, meie Jumal!” (Jer. 3:22). Ent mis sa arvad, mis seisundis oli nende süda?

 6. Miks me peaksime olema huvitatud sellest, mida Jumal südame kohta ütles?

⁶ Nüüdisaja arstid saavad kasutada kõrgtehnoloogilisi seadmeid, et näha, mis seisundis kellegi süda on ja kui hästi see töötab. Jehoova võib aga teha palju enamat, nii nagu ta tegi Jeremija ajalgi. Jumal on tõeline südame asjatundja, nagu nähtub tema järgmistest sõnadest: „Süda on kavalam kõigist ja ravimatu — kes seda mõistab? Mina, Jehoova, uurin südant, ... et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda!” (Jer. 17:9, 10). Kui Jehoova uurib kellegi südant, ei tähenda see, nagu ta teeks arstlikku läbivaatust sõnasõnalisele südamele, mis 70—80 aasta jooksul võib lüüa umbes kolm miljardit korda. Jehoova rääkis piltlikust südamest. Niisugune süda viitab inimese tervele olemusele, see hõlmab tema soove, mõtteid, iseloomu, hoiakuid ja eesmärke. Jumal võib sinu südant uurida ja mingil määral saad seda teha sinagi.

 7. Kuidas kirjeldas Jeremija enamiku omaaegsete juutide südant?

⁷ Et end oma südame läbiuurimiseks ette valmistada, võiksime mõelda, mis seisundis oli enamiku juutide piltlik süda Jeremija päevil. Vastuse saamiseks pöörakem tähelepanu ühele ebaharilikule fraasile, mida Jeremija kasutas: „Kogu Iisraeli sugu on ümberlõikamata südamega!” Ta ei viidanud meessoost juutide sõnasõnalisele ümberlõikamisele, kuna just enne seda ta ütles: „Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil ma nuhtlen kõiki ümberlõigatuid, kellel siiski on eesnahk.” Seega olid isegi ümberlõigatud juudi mehed „ümberlõikamata südamega” (Jer. 9:24, 25). Mida see tähendas?

8., 9. Mida oli enamikul juutidel seoses oma südamega tarvis teha?

⁸ Selle kohta, mida fraas „ümberlõikamata südamega” tähendab, leiame vihje Jumala järgmisest üleskutsest juutidele: „Kõrvaldage oma südamete eesnahad, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, et mu viha ei süttiks ... teie tegude kurjuse pärast!” Ent kust said nende kurjad teod alguse? Nende enda seest, nende südamest. (Loe Markuse 7:20—23.) Jumal andis Jeremija kaudu teada täpse diagnoosi selle kohta, mis oli juutide halbade tegude põhjus. Nende süda oli tõrges ja mässuline. Nende ajendid ja mõtted ei olnud talle meelepärased. (Loe Jeremija 5:23, 24; 7:24—26.) Jumal ütles neile: „Laske endid ümber lõigata Jehoovale ja kõrvaldage oma südamete eesnahad” (Jer. 4:4; 18:11, 12).

⁹ Niisiis vajasid juudid Jeremija päevil piltlikku südameoperatsiooni — südame ümberlõikamist —, nii nagu Moosese kaasaegsedki seda vajasid (5. Moos. 10:16; 30:6). „Oma südamete eesnahkade” kõrvaldamine tähendas vabanemist sellest, mis tegi nende südame tõrksaks — mõtetest, soovidest või ajenditest, mis olid vastuolus Jumala isiksusega. (Ap. t. 7:51.)

10. Mis peaks Taaveti sarnaselt olema meie sooviks?

¹⁰ Kui tänulikud me küll oleme, et Jumal aitab meil oma piltlikku südant paremini mõista! „Ent miks peaks see pakkuma huvi Jehoova tunnistajatele tänapäeval?” võivad mõned mõelda. Enamik kristlasi koguduses pole ju halval teel ega saa „pahadeks viigimarjadeks”, nagu paljud juudid tollal. Vastupidi, Jumala teenijad tänapäeval on pühendunud ja puhas rahvas. Kuid mõtle sellegipoolest Taaveti palvele, mis ta Jehoovale esitas: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu muremõtted! Vaata, kas ma olen valuteel” (Laul 17:3; 139:23, 24).

11., 12. a) Miks peaks igaüks meist uurima oma südant? b) Mida Jumal ei tee?

¹¹ Jehoova soovib, et igaüks meist oleks talle meelepärane nüüd ja edaspidi. Jeremija ütles, et vägede Jehoova katsub õige läbi ning näeb neerusid ja südant (Jer. 20:12). Kui Kõikvõimas uurib läbi isegi õige inimese südame, siis kas meie ei peaks iseend ausalt läbi uurima? (Loe Laul 11:5.) Seda tehes võime märgata mõnda oma hoiakut, sihti või salajast tunnet, mis vajab meie tähelepanu. Me võime avastada midagi, mis vähendab meie südame tundlikkust, nii-öelda mõne oma südame eesnaha, mis tuleks kõrvaldada. See olekski piltlik südameoperatsioon. Kui sa nõustud sellega, et oleks hea oma piltlikku südant uurida, siis mida sa võiksid sealt otsida? Ja kuidas saaksid sa teha vajalikke muudatusi? (Jer. 4:4.)

¹² Üks asi on kindel: me ei peaks arvama, et Jehoova sunnib meid ennast muutma. Ta ütles „heade viigimarjade” kohta: „Ma annan neile sellise südame, et nad tunneksid mind.” Ta ei vihjanud kuidagi sellele, et ta sunnib neid oma südant muutma. Neil pidi olema soov saada tundlik süda, mis peegeldaks Jumala tundmist. Kas meie ei peaks soovima sedasama?

13., 14. Mis mõttes võib kristlase süda talle endale kahju teha?

¹³ Jeesus lausus: „Näiteks lähtub südamest kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hooramisi, vargusi, valetunnistusi, teotavaid sõnu” (Matt. 15:19). On selge, et kui kristlase süda on tuim ja ta rikub selle tõttu abielu või teeb muud hooruspattu ega kahetse, siis ta võib kaotada Jumala heakskiidu alatiseks. Ent isegi kui keegi pole sellist pattu teinud, võib juhtuda, et ta laseb sobimatul soovil oma südames maad võtta. (Loe Matteuse 5:27, 28.) Siinkohal võib abi olla enda südame läbiuurimisest. Kui uuriksid oma südant, siis kas avastaksid sobimatud tunded mõne vastassoost isiku vastu, salajase iha, mida Jumal heaks ei kiida ja mis tuleks kõrvaldada?

¹⁴ Samuti võib juhtuda, et kristlane, kes pole küll „mõrvu” sooritanud, laseb vihal haududa oma südames niikaua, et hakkab kaaskristlast vihkama (3. Moos. 19:17). Kas ta pingutab selle nimel, et vabaneda sellistest tunnetest, mis võiksid muuta tema südame tuimaks? (Matt. 5:21, 22.)

15., 16. a) Too näide sellest, millisel juhul võib kristlasel olla „ümberlõikamata süda”. b) Mis sa arvad, miks pole „ümberlõikamata süda” Jehoovale meelt mööda?

¹⁵ Õnneks pole enamikul kristlastel säärast südameprobleemi. Ent Jeesus rääkis ka „kurjadest mõtetest”. Nendeks on vaated või seisukohad, mis võivad paljudes eluvaldkondades probleeme tekitada. Näiteks võib kellelgi olla vale arusaam sellest, mida tähendab armastada oma sugulasi. Loomulikult peaks kristlastel olema „loomupärane kiindumus” oma sugulaste vastu ning nad ei tohiks sarnaneda suure hulga inimestega, kellel selline kiindumus praegustel „viimsetel päevadel” puudub (2. Tim. 3:1, 3). Ent niisuguse kiindumusega võib minna äärmusse. Paljud tunnevad, et veri on paksem kui vesi. Seetõttu võivad nad kaitsta oma sugulasi või hoida nende poole iga hinna eest, võttes isiklikult seda, kui nende sugulast on haavatud. Tuleta meelde, mida säherdused tugevad tunded ajendasid Diina vendi tegema (1. Moos. 34:13, 25—30). Ja kujutle, mis oli Absalomi südames, kui ta mõrvas oma poolvenna Amnoni (2. Saam. 13:1—30). Kas polnud neil puhkudel tegemist „kurjade mõtetega”?

¹⁶ Muidugi ei mõrva tõelised kristlased kedagi. Ent kas võib mõningates pesitseda tugev negatiivne tunne venna või õe vastu, kes kohtles halvasti mõnda nende sugulast või kelle kohta nad arvavad, et ta tegi seda? Nad võivad keelduda selle usukaaslase küllakutsest või ise talle mitte kunagi külalislahkust osutada (Heebr. 13:1, 2). Niisugused tugevad negatiivsed tunded ja külalislahkusetus pole tühiasi, see kõneleb armastuse puudumisest. Südamete uurija Jehoova võib panna sel juhul diagnoosi: „ümberlõikamata süda” (Jer. 9:24, 25). Pea meeles, et Jehoova ütles: „Kõrvaldage oma südamete eesnahad” (Jer. 4:4).

17. Kuidas võib Jehoova kartus aidata meil olla tundlikuma südamega?

¹⁷ Oletame, et sa uurisid oma piltlikku südant ja avastasid, et see ei ole Jehoova nõuannete suhtes nii tundlik, kui see võiks olla, ja et see on teatud mõttes „ümberlõikamata”. Võib-olla leidsid endas inimesekartuse, soovi kuulsuse ja rikkuse järele või koguni kalduvuse kangekaelsusele või sõltumatusele. Sel juhul ei ole sa esimene (Jer. 7:24; 11:8). Jeremija kirjutas, et tema aja ustavusetutel juutidel oli „tõrges ja vastupanija süda”. Ta lisas: „Nad ei ütle oma südames: „Kartkem ometi Jehoovat, oma Jumalat, kes annab vihma omal ajal.”” (Jer. 5:23, 24). Kas ei viita need sõnad sellele, et ’südame eesnaha’ kõrvaldamisel on abiks see, kui arendada sügavamat kartust ja hindamist Jehoova vastu? Selline tervemeelne kartus võib meid aidata, et meie süda oleks veel tundlikum selle suhtes, mida Jumal meilt ootab.

18. Millise lubaduse andis Jehoova uue lepingu osalistele?

¹⁸ Kui me sel viisil pingutame, siis annab Jehoova meile südame, mis teda tunneb. Õigupoolest lubas ta seda teha võitute heaks, kes on uue lepingu osalised, kui ütles: „Ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks!” Kuidas on lugu Jumala tundmisega? Ta lisas: „Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes: „Tunne Jehoovat!”, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisukesed kui suured, ... sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu!” (Jer. 31:31—34).a

19. Milline imeline väljavaade on tõelistel kristlastel?

¹⁹ Ükskõik kas sul on lootus nautida uuest lepingust tulenevaid hüvesid taevas või maa peal, peaks sul olema soov Jehoovat tunda ja olla osa tema rahvast. Nende õnnistuste saamise üheks eeltingimuseks on see, et sa saaksid oma patud andeks Kristuse lunastusohvri alusel. Ainuüksi tõsiasi, et sul on võimalik andeks saada, peaks ajendama sind teistele andestama, isegi kui seda pole kerge teha. Sul tuleks näha vaeva, et vabaneda vihast või vimmast, mis sul võib teiste vastu olla. Nii näitad, et soovid Jehoovat teenida ja et oled teda paremini tundma õppinud. Siis oled sa nende sarnane, kelle kohta Jehoova ütles Jeremija kaudu: „Te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest! Ja ma lasen teid mind leida” (Jer. 29:13, 14).