Miks lasta end ristida?

„Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides.” (MATTEUSE 28:19)

1., 2. a) Kuidas on inimesi mõnikord ristitud? b) Millised küsimused ristimise kohta tekivad?

AASTATEL 775–777 m.a.j käskis Frangi kuningas Karl Suur võidetud sakse massiliselt ristida. Ajaloolane John Lord kirjutas: „Ta sundis neid nime poolest kristlasteks saama.” Kui Venemaa valitseja Vladimir I oli aastal 987 abiellunud kreeka õigeusku kuuluva printsessiga, otsustas ka tema, et ta alamatest peavad saama „kristlased”. Ta lasi oma rahvast massiliselt ristida, ähvardades vastutõrkujaid isegi surmaga.

² Kas sellised ristimised olid kohased? Kas neil oli mingit tõelist tähendust? Kas ükskõik keda võib ristida?

Kuidas ristitakse?

3., 4. Miks ei ole kohane ristida kristlasi veega piserdades või neile vett pähe valades?

³ Valitsejate Karl Suure ja Vladimir I korraldatud sunniviisilised ristimised ei olnud kooskõlas Jumala Sõnaga. Õigupoolest pole mingit mõtet ristida inimesi, kellele pole õpetatud Pühakirja tõde, ükskõik kas neid piserdatakse, valatakse neile vett pähe või kastetakse nad isegi vee alla.

⁴ Mõtle, mis toimus siis, kui Naatsareti Jeesus läks aastal 29 m.a.j Ristija Johannese juurde. Johannes ristis inimesi Jordani jões. Nad tulid tema juurde ristimisele vabatahtlikult. Kas ta lasi inimestel lihtsalt jalgupidi Jordanis seista ja valas neile pisut jõevett pähe või piserdas neid sellega? Kuidas Johannes ristis Jeesust? Matteus teatab, et kui „Jeesus oli ristitud, tuli ta sedamaid veest välja” (Matteuse 3:16). Jeesus oli olnud vees, ta kasteti Jordani jõkke. Ka pühendunud etiooplasest kojaülem ristiti vees. Jeesuse ja tema jüngrite ristimiseks oli vaja mingit veekogu, sest nad kasteti üleni vee alla (Apostlite teod 8:36).

 5. Kuidas algkristlased inimesi ristisid?

⁵ Kreekakeelsed sõnad, mis on tõlgitud vastetega „ristima”, „ristimine” jne, viitavad vette kastmisele või vee alla vajutamisele. Üks piiblisõnaraamat ütleb: „Ristimine tähendab õigupoolest vette kastmist.” („Smith’s Bible Dictionary”.) Mõned piiblitõlked räägivad seepärast „Vettekastja Johannesest” (Matteuse 3:1, Rotherham; Diaglott, interlinear). August Neander märgib ühes oma teoses: „Algselt toimus ristimine vette kastmise teel.” („History of the Christian Religion and Church, During the Three First Centuries”.) Tuntud prantsuskeelne väljaanne kommenteerib: „Esimesi kristlasi ristiti vee alla kastmisega kõikjal, kus leidus vett.” („Larousse du XX^e Siècle”. Paris, 1928.) Ja „New Catholic Encyclopedia” ütleb: „On ilmselge, et algkirikus ristiti vee alla kastmise teel.” (1967, köide II, lk 56.) Nii on ka tänapäeval – Jehoova tunnistajad lasevad end ristida vabatahtlikult ning nad kastetakse üleni vee alla.

Uus põhjus ristimiseks

6., 7. a) Mis eesmärgil Johannes ristis? b) Mida uut oli Jeesuse järelkäijate ristimises?

⁶ Johannes ristis teisel eesmärgil kui Jeesuse järelkäijad (Johannese 4:1, 2). Johannes ristis inimesi, kes tahtsid avalikult näidata, et nad kahetsevad Seaduse vastu tehtud patte (Luuka 3:3).a Jeesuse järelkäijate ristimisega oli aga seotud midagi uut. Nelipühal aastal 33 innustas apostel Peetrus oma kuulajaid: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks” (Apostlite teod 2:37–41). Peetrus ütles seda küll juutidele ja proselüütidele, kuid ta ei rääkinud ristimisest, mis sümboliseerib Seaduse vastu tehtud pattude kahetsemist. Ta ei mõelnud ka, et Jeesuse nimesse ristimine kujutab pattudest puhtaks pesemist (Apostlite teod 2:10).

⁷ Sel juhtumil kasutas Peetrus esimest ’taevariigi võtit’. Mis eesmärgil? Et teha kuulajatele teatavaks võimalus saada taevariiki (Matteuse 16:19). Kuna juudid olid hüljanud Jeesuse kui Messia, oli kahetsemine ja usk Jeesusesse nende jaoks uus ja eluliselt tähtis tegur, et nad võiksid taotleda Jumala andeksandi ja saada andeks. Nad võisid anda oma usu kohta avaliku tõendi, lastes end vees ristida Jeesus Kristuse nimesse. Nii said nad sümboliseerida seda, et on Kristuse kaudu Jumalale pühendunud. Kõik, kes soovivad tänapäeval Jumalale meele järgi olla, peavad arendama samasugust usku, pühenduma Jehoova Jumalale ja laskma end kristlikult ristida, sümboliseerides nii tingimusteta pühendumist Kõigekõrgemale Jumalale.

Olulised on täpsed teadmised

 8. Miks ei ole õige igaüht kristlikult ristida?

⁸ Mitte igaüks ei ole kristlikuks ristimiseks kõlblik. Jeesus andis oma järelkäijatele käsu: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Enne inimese ristimist tuleb teda õpetada pidama kõike, mida Jeesus oma jüngritel käskis pidada. Kui inimest, kel ei ole Jumala Sõna täpsel tundmisel põhinevat usku, ristitakse sunniviisil, pole sel ristimisel mingit väärtust ning see on vastuolus käsuga, mille Jeesus andis oma tõelistele järelkäijatele (Heebrealastele 11:6).

 9. Mida tähendab olla ristitud ’Isa nimesse’?

⁹ Mida tähendab olla ristitud ’Isa nimesse’? See tähendab, et ristimiskandidaat tunnustab meie taevase Isa positsiooni ja autoriteeti. Ta peab Jehoova Jumalat meie Loojaks, „Kõigekõrgemaks üle kogu ilmamaa” ja Universumi Suverääniks (Laul 83:19; Jesaja 40:28; Apostlite teod 4:24).

10. Mida tähendab ristimine ’Poja nimesse’?

¹⁰ Ristimine ’Poja nimesse’ tähendab seda, et tunnustatakse Jeesuse positsiooni ja autoriteeti Jumala ainusündinud Pojana (1. Johannese 4:9). Need, kes on ristimiseks kõlblikud, peavad Jeesust isikuks, kelle Jumal on andnud „lunaks paljude eest” (Matteuse 20:28; 1. Timoteosele 2:5, 6). Ristimiskandidaadid peavad ka tunnustama, et Jumal on oma Poja „ülendanud kõrgele” (Filiplastele 2:8–11; Ilmutuse 19:16).

11. Mida tähendab olla ristitud „Püha Vaimu nimesse”?

¹¹ Mis tähendus on ristimisel „Püha Vaimu nimesse”? See viitab sellele, et ristimiskandidaadid tunnustavad püha vaimu Jehoova tegeva jõuna, mida ta kasutab mitmel viisil kooskõlas oma eesmärgiga (1. Moosese 1:2; 2. Saamueli 23:1, 2; 2. Peetruse 1:21). Ristimiseks kõlblikud isikud kinnitavad, et püha vaim aitab neil mõista „Jumala sügavusi”, teha Kuningriigi kuulutustööd ning ilmutada vaimu vilja – „armastust, rõõmu, rahu, pikameelsust, lahkust, headust, usku, tasadust, enesevalitsemist” (1. Korintlastele 2:10; Galaatlastele 5:22, 23, UM; Joel 3:1, 2).

Kahetsemise ja pöördumise tähtsus

12. Kuidas on kristlik ristimine seotud kahetsemisega?

¹² Välja arvatud patuta Jeesuse puhul, on ristimine seotud kahetsemisega ning see on Jumala heakskiidu sümbol. Kahetsus on sügav kahjutunne mingi teo pärast, mida me oleme teinud või tegemata jätnud. Esimese sajandi juutidel, kes tahtsid Jumalale meele järgi olla, oli tarvis kahetseda Kristuse vastu tehtud patte (Apostlite teod 3:11–19). Mõned Korintose mittejuutidest usklikud tundsid kahetsust hooruse, ebajumalateenistuse, varastamise ja teiste ränkade pattude pärast. Kuna nad kahetsesid, olid nad Jeesuse veres „puhtaks pestud”; nad olid „pühitsetud” ehk eraldatud Jumala teenimiseks; nad olid ka „õigeks tehtud” Kristuse nimes ja Jumala vaimuga (1. Korintlastele 6:9–11). Kahetsemine on tähtis samm, et me saaksime hea südametunnistuse Jumala ees ning et ta kergendaks meie süütunnet (1. Peetruse 3:21).

13. Mida tähendab ristimisele eelnev pöördumine?

¹³ Pöördumine peab toimuma enne, kui meid ristitakse Jehoova tunnistajaks. See on vabatahtlik samm ja selle teeb isik, kes on teinud südames otsuse järgida Kristus Jeesust. Ta hülgab varasema väära eluviisi ja otsustab kindlalt teha seda, mis on õige Jumala silmis. Pühakirjas esinevad heebrea- ja kreekakeelsed verbid, mida kasutatakse pöördumise kohta, kannavad endas mõtet tagasi pöördumisest, ümber pöördumisest. See tähendab, et pöördutakse vääralt teelt Jumala poole (1. Kuningate 8:33, 34). Pöördumise juurde kuuluvad „meeleparanduse teod” (Apostlite teod 26:20). See nõuab, et me loobuksime ebajumalateenistusest, tegutseksime vastavalt Jumala käskudele ja oleksime Jehoovale jagamatult andunud (5. Moosese 30:2, 8–10; 1. Saamueli 7:3). Pöördumise tulemusena meie mõtteviis, eesmärgid ja isiksus muutuvad (Hesekiel 18:31). Me pöördume, kui asendame jumalakartmatud iseloomujooned „uue inimesega” (Apostlite teod 3:19; Efeslastele 4:20–24; Koloslastele 3:5–14).

Tähtis on kogu südamest pühenduda

14. Mida tähendab Jeesuse järelkäijate pühendumine?

¹⁴ Enne kui Jeesuse järelkäija läheb ristimisele, peab ta kogu südamest Jumalale pühenduma. Pühendumine tähendab pühal eesmärgil eraldumist. See samm on nii tähtis, et me peaksime väljendama Jehoovale palves oma otsust olla talle igavesti jagamatult andunud (5. Moosese 5:9, UM). Muidugi ei pühendu me tööle ega mõnele inimesele, vaid Jumalale endale.

15. Miks lasevad ristimiskandidaadid end vee alla kasta?

¹⁵ Kui pühendame end Kristuse kaudu Jumalale, tähendab see, et oleme otsustanud kasutada oma elu vastavalt Jumala tahtele, mis on üles tähendatud Pühakirjas. Pühendumise sümboliks lasevad ristimiskandidaadid end vee alla kasta, nagu ka Jeesus ristiti Jordani jões, et sümboliseerida enese andmist Jumalale (Matteuse 3:13). On tähelepanuväärne, et sel väga tähtsal sündmusel Jeesus palvetas (Luuka 3:21, 22).

16. Kuidas on kohane väljendada rõõmu teiste ristimise ajal?

¹⁶ Jeesuse ristimine oli tõsine, kuid samas rõõmus sündmus. Nii on ka tänapäevase kristliku ristimisega. Kui näeme inimesi sümboliseerimas oma pühendumist Jumalale, võime väljendada rõõmu lugupidava aplausi ja südamliku kiitusega. Vältida tuleks aga ergutushõikeid, vilistamist ja muud säärast, et pidada lugu selle usuväljenduse pühadusest. Me väljendame rõõmu väärikal moel.

17., 18. Mis aitab langetada otsust, kas inimene on ristimiseks kõlblik?

¹⁷ Vastupidi neile, kes tilgutavad väikelastele vett pähe või ristivad rahvahulki, kes Pühakirja ei tunne, ei sunni Jehoova tunnistajad kunagi kedagi ristimisele minema. Tegelikult nad ei ristigi inimesi, kes pole selleks vaimselt kõlblikud. Isegi enne, kui keegi võib hakata ristimata kuulutajana head sõnumit jagama, teevad kogudusevanemad kindlaks, et see isik mõistab Piibli põhiõpetusi, elab nendega kooskõlas ning vastab jaatavalt küsimusele, kas ta tahab saada Jehoova tunnistajaks.

¹⁸ Enamasti on nii, et kui inimene on osalenud märkimisväärselt Kuningriigi kuulutustöös ja väljendab soovi minna ristimisele, siis kogudusevanemad vestlevad temaga, et teha kindlaks, kas ta on usuinimene, kes on pühendunud Jehoovale ja kõlblik ristimiseks (Apostlite teod 4:4; 18:8). Ta annab vastuse rohkem kui sajale küsimusele Piibli õpetuste kohta ja nii saavad kogudusevanemad otsustada, kas ta vastab nõuetele, mida Pühakirjas esitatakse neile, kes soovivad lasta end ristida. Mõned ei ole ristimiseks kõlblikud ja seetõttu ei lubata neid kristlikult ristida.

Kas miski hoiab sind tagasi?

19. Kellest saavad Jeesuse kaaspärijad vastavalt kirjakohale Johannese 6:44?

¹⁹ Paljudele, keda on massiviisil ristimisele sunnitud, on ehk öeldud, et nad lähevad pärast surma taevasse. Viidates oma järelkäijatele, ütles aga Jeesus: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud” (Johannese 6:44). Jehoova on tõmmanud Kristuse juurde 144 000 inimest, kellest saavad Jeesuse kaaspärijad taevases Kuningriigis. Sunniviisil ristimine pole kunagi kedagi pühitsenud sellisele aulisele kohale Jumala korralduses (Roomlastele 8:14–17; 2. Tessalooniklastele 2:13; Ilmutuse 14:1).

20. Mis võib aidata mõningaid inimesi, kes pole veel ristitud?

²⁰ Eriti just alates 1930ndate aastate keskpaigast on paljud, kes loodavad elada üle „suure viletsuse” ja jääda igavesti maa peale, ühinenud Jeesuse „teiste lammastega” (Ilmutuse 7:9, 14; Johannese 10:16). Nad on kõlblikud ristimiseks, sest nad on hakanud elama Jumala Sõna järgi ning nad armastavad Jumalat ’kõigest oma südamest, hingest, jõust ja meelest’ (Luuka 10:25–28). Mõned inimesed küll mõistavad, et Jehoova tunnistajad ’kummardavad Jumalat vaimus ja tões’, kuid nad pole järginud Jeesuse eeskuju ega näidanud avaliku ristimisega oma tõelist armastust Jehoova vastu ning jagamatut andumust talle (Johannese 4:23, 24; 5. Moosese 4:24, UM; Markuse 1:9–11). Tõsimeelne ja konkreetne palve selle elutähtsa sammu pärast võib neid ergutada ja julgustada elama täielikult Jumala Sõna järgi, pühenduma tingimusteta Jehoova Jumalale ja laskma end ristida.

21., 22. Miks hoiduvad mõned pühendumisest ja ristimisest?

²¹ Mõned ei pühendu ega lähe ristimisele sellepärast, et nad on süvenenud selle maailma tegemistesse või ei leia rikkusetaotluse tõttu piisavalt aega vaimsete asjade jaoks (Matteuse 13:22; 1. Johannese 2:15–17). Kui õnnelikud nad küll oleksid, kui nad muudaksid oma vaateid ja eesmärke! Jehoovale lähemale tulek aitaks neil vaimselt kasvada, leevendaks muret, annaks südamerahu ja rahuldustunde, mis tuleneb Jumala tahte täitmisest (Laul 16:11; 40:9; Õpetussõnad 10:22; Filiplastele 4:6, 7).

²² Teised ütlevad, et nad küll armastavad Jehoovat, kuid nad ei pühendu ega lähe ristimisele sellepärast, et loodavad nii hoiduda vastutusest. Me kõik peame aga Jumalale aru andma. Me hakkasime vastutust kandma juba siis, kui Jehoova sõna esimest korda kuulsime (Hesekiel 33:7–9; Roomlastele 14:12). Valitud rahvana olid iisraellased sündinud Jehoovale pühendununa ning seetõttu olid nad kohustatud teda ustavalt teenima vastavalt tema käskudele (5. Moosese 7:6, 11). Tänapäeval pole keegi sellise rahva liikmena sündinud, ent kui me oleme omandanud Pühakirjast täpseid teadmisi, tuleb meil nende järgi usus tegutseda.

23., 24. Milliste kartuste tõttu ei peaks keegi hoiduma ristimisest?

²³ Kartus, et pole piisavalt teadmisi, võib hoida inimest tagasi end ristida laskmast. Meil kõigil on aga veel palju õppida, sest inimene ei mõista kunagi „Jumala tehtud tööd algusest lõpuni” (Koguja 3:11). Mõtle etiooplasest kojaülemale. Proselüüdina oli tal Pühakirjast mõningaid teadmisi, kuid ta ei osanud vastata igale küsimusele Jumala eesmärkide kohta. Saanud teada Jehoova päästekorralduse Jeesuse lunastusohvri kaudu, lasi ta end otsekohe vees ristida (Apostlite teod 8:26–38).

²⁴ Mõned kõhklevad Jumalale pühenduda, arvates, et nad pole võimelised oma pühendumistõotuse kohaselt elama. 17-aastane Monique ütleb: „Ma ei ole läinud ristimisele kartusest, et ma ei suuda elada oma pühendumistõotuse kohaselt.” Kui me aga loodame Jehoovale kõigest südamest, teeb ta meie „teerajad tasaseks”. Ta aitab meil tões edasi käia ning olla tema ustavad ja pühendunud teenijad (Õpetussõnad 3:5, 6; 3. Johannese 4).

25. Milline küsimus väärib veel arutamist?

²⁵ Igal aastal on tuhanded inimesed ajendatud pühendama end Jehoovale ja laskma end ristida, sest nad loodavad täielikult temale ja armastavad teda kogu südamest. Kindlasti tahavad kõik pühendunud jumalateenrid olla Jumalale ustavad. Me elame aga rasketel aegadel ja seisame silmitsi mitmesuguste usukatsetega (2. Timoteosele 3:1–5). Mida me saame teha, et elada oma pühendumistõotuse kohaselt? Seda arutame järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Kuidas toimub kristlik ristimine?

• Millised teadmised peavad olema inimesel, keda ristitakse?

• Milliseid samme teeb tõeline kristlane enne ristimisele minekut?

• Miks mõned ei lase end ristida ning kuidas võiks neid aidata?

[Pildid lk 14]

Kas sa tead, mida tähendab olla ristitud „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse”?