Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.” — Matteuse 18:15—17.

Kui asja ei suudetud lahendada, tuli see viia koguduse ette. Algul tähendas see juutide vanemaid, kuid hiljem kristliku koguduse vanemaid. Kahetsematu patustaja tuli ehk kogudusest eemaldada. Just seda tähendaski tema pidamine „nagu paganaks ja tölneriks”, inimeseks, kellest juudid eemale hoidsid. Selliseid tõsiseid meetmeid ei tohiks kristlane omapead rakendada. Ainult ametissemääratud kogudusevanemad, kes esindavad kogudust, on volitatud taolisi samme astuma. — Võrdle 1. Korintlastele 5:13.

Kahetsematu patustaja eemaldamise võimalus näitab, et Matteuse 18:15—17 ei ole kohaldatav vähemtähtsate lahkarvamuste korral. Jeesus viitas tõsistele, kuid siiski seda tüüpi eksimustele, mida vaid kaks asjaosalist võisid omavahel lahendada. Näiteks võis eksimus seisneda laimamises, mis kannatanu mainet tõsiselt kahjustab. Ka võib see olla kohaldatav finantsasjus, sest järgnevates salmides on toodud Jeesuse tähendamissõna tigedast sulasest, kellele oli andestatud suur võlg. (Matteuse 18:23—35) Määratud ajaks tagasimaksmata võlg võis olla vaid mööduv raskus, millele kaks inimest võisid omavahel hõlpsasti lahenduse leida. Kuid sellest võis saada tõsine patt, nimelt vargus, kui laenaja keeldus kangekaelselt võlga tagasi maksmast.

On teisi patte, mida ei saa lahendada vaid kaks kristlast omavahel. Moosese seaduse järgi pidi tõsistest pattudest teatatama. (3. Moosese 5:1; Õpetussõnad 29:24) Samamoodi tuleb teatada kristlikele vanematele jämedatest pattudest, mis puudutavad koguduse puhtust.

Kuid enamik kristlaste vahelisi vastuolusid ei nõua sellist menetlust.