10. Kuidas tuli vastavalt kirjakohale Matteuse 18:15–17 lahendada tõsiseid probleeme?

¹⁰ Sellisele struktuurile viitas ka Jeesus. Meenutagem kirjakohta Matteuse 18:15–17, kus ta märkis, et mõnikord võib Jumala rahva kahe liikme vahele kerkida tõsiseid probleeme, kui üks on teise vastu mingil moel patustanud. Kahju kannatanu pidi minema venna juurde ja teda nelja silma all noomima. Kui see samm probleemi ei lahendanud, pidi kutsutama appi veel üks või kaks faktidega kursis olijat. Mida tuli teha siis, kui asi ikkagi lahendamata jäi? Jeesus lausus: „Kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.” (Meie kursiiv.) Ajal, mil Jeesus seda ütles, olid juudid ikka veel „Jumala kogudus”, seega käisid tema sõnad algselt nende kohta.a Ent kui rajati kristlik kogudus, käisid Jeesuse juhendid selle koguduse kohta. See on järjekordne tõend sellest, et Jumala rahval pidi olema organiseeritud kogudus iga üksiku kristlase usu ülesehitamiseks ja juhatamiseks.

11. Milline oli kogudusevanemate roll probleemide lahendamisel?

¹¹ Seega oli sobiv, et probleemide arutamisel või lahendamisel või patustamisjuhtude käsitlemisel olid kohaliku koguduse esindajaiks vanemad ehk ülevaatajad. See on kooskõlas kogudusevanemate ametikõlblikkuse nõuetega, mis tuuakse ära kirjakohas Tiitusele 1:9. Tõsi küll, kohalikud kogudusevanemad olid ebatäiuslikud inimesed, nagu seda oli ka Tiitus, kelle Paulus saatis kogudustesse ’ajama korda, mis jäi vajaka’ (Tiitusele 1:4, 5, UT 1989). Tänapäeval peavad need, kelle määramist kogudusevanemaks kaalutakse, olema oma usku ja pühendumust aja jooksul tõestanud. Seetõttu on teistel koguduseliikmetel alust sel kombel korraldatud suunamist ja juhtimist usaldada.