Vanemad, mõistke kohut õigluses

„Kui teil on järelekuulamine oma vendade keskel, peate te kohut mõistma õigluses.” — 5. MOOSESE 1:16, NW.

 1. Milline võimu üleandmine on leidnud aset seoses kohtumõistmisega ja mida see inimkohtunike jaoks tähendab?

JEHOOVA kui Ülemkohtunik on andnud võimu kohtumõistmise üle oma Pojale. (Johannese 5:27) Kristus kui kristliku koguduse Pea kasutab omakorda ustavat ja mõistlikku orjaklassi ja selle Juhtivat Kogu, et määrata ametisse vanemaid, kel tuleb aeg-ajalt kohtumõistjatena tegutseda. (Matteuse 24:45—47; 1. Korintlastele 5:12, 13; Tiitusele 1:5, 9) Neil kui asekohtunikel lasub kohustus järgida täpselt taevaste Kohtumõistjate Jehoova ja Kristus Jeesuse eeskuju.

Kristus — eeskujulik Kohtumõistja

 2, 3. a) Milline prohvetiennustus Messia kohta ilmutab Kristuse kui Kohtuniku omadusi? b) Millised punktid on eriti tähelepanuväärsed?

² Kristuse kui Kohtumõistja kohta on kirjutatud prohvetlikult: „Tema peal hingab Jehoova Vaim, tarkuse ja mõistuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Jehoova tundmise ja kartuse Vaim! Tema õndsus on Jehoova kartuses! Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega noomi oma kõrva kuulmise järgi, vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja noomib hädalisi maal õigluses.” — Jesaja 11:2—4.

³ Pane tähele selles prohvetiennustuses toodud omadusi, mis võimaldavad Kristusel „kohut mõista maailma üle õigluses”. (Apostlite teod 17:31) Ta mõistab kohut kooskõlas Jehoova vaimu, Jumala tarkuse, mõistmise, nõu ja tundmisega. Samuti pane tähele, et ta mõistab kohut Jehoova kartuses. Seega esindab „Kristuse kohtujärg” „Jumala kohtujärge”. (2. Korintlastele 5:10; Roomlastele 14:10) Ta on hoolas mõistma asjade üle kohut nii, nagu Jehoova nende üle kohut mõistab. (Johannese 8:16) Ta ei mõista kohut lihtsalt välimuse või kuulduste järgi. Ta mõistab kohut õigluses alandlike ja viletsate heaks. Milline imeline Kohtumõistja! Ja milline imeline eeskuju ebatäiuslikele inimestele, kes on kutsutud tegutsema kohtunikena tänapäeval!

Maised kohtumõistjad

 4. a) Milline on üks 144000 ülesannetest Kristuse Millenniumi Valitsuse ajal? b) Milline prohvetiennustus näitab, et mõned võitud kristlased määratakse veel maa peal olles kohtumõistjateks?

⁴ Pühakiri näitab, et suhteliselt väike arv võitud kristlasi alates 12 apostlist on Millenniumi ajal Kristus Jeesuse kaaskohtunikud. (Luuka 22:28—30; 1. Korintlastele 6:2; Ilmutuse 20:4) Vaimse Iisraeli võitud liikmete jäänuse üle maa peal mõisteti 1918.—1919. aastal kohut ja nad taaselustati. (Malakia 3:2—4) Seoses selle vaimse Iisraeli taaselustamisega oli prohvetlikult ennustatud: „Ma annan sulle taas kohtumõistjaid nagu muistegi, ja nõuandjaid, nagu oli ennegi!” (Jesaja 1:26) Seega, täpselt nii, nagu Jehoova oli teinud „ennegi” lihaliku Iisraeliga, andis ta taaselustatud jäänusele õiglased kohtumõistjad ja nõuandjad.

 5. a) Kes ’seati kohtunikeks’ peale vaimse Iisraeli taastamist ja kuidas neid kujutatakse Ilmutuse raamatus? b) Kes abistavad võitud ülevaatajaid praegu kohtumõistmistöös ja kuidas valmistatakse neid ette paremateks kohtumõistjateks saamiseks?

⁵ Alguses olid kõik ’targad mehed’, kes ’seati kohtunikeks’, võitud vanemad mehed ehk vanemad. (1. Korintlastele 6:4, 5) Ustavaid, lugupeetud võitud ülevaatajaid on Ilmutuse raamatus kujutatud Jeesuse paremale käele seatuina, see tähendab, nad on tema juhtimise ja suunamise all. (Ilmutuse 1:16, 20; 2:1) Alates aastast 1935 on võitud saanud lojaalse toetuse pidevalt kasvavalt ’suurelt rahvahulgalt’, kellel on lootus üle elada „suur viletsus” ja elada igavesti paradiislikul maal. (Ilmutuse 7:9, 10, 14—17) „Talle pulma” lähenedes on Juhtiv Kogu määranud üha rohkem ja rohkem neist teenima vanemate ja kohtumõistjatena enam kui 66 000-sse Jehoova tunnistajate kogudusse üle kogu maa.a (Ilmutuse 19:7—9) Tänu erikoolidele saavad nad ettevalmistuse vastutusega toimetulemiseks „uue maa” ühiskonnas. (2. Peetruse 3:13) Kuningriigi Teenistuskool, mida 1991. aasta lõpus viidi läbi paljudes maades, asetas rõhu õigele kohtuasjade käsitlemisele. Vanematel, kes teenivad kohtumõistjatena, lasub kohustus jäljendada Jehoovat ja Kristus Jeesust, kelle kohtumõistmised on õiged ja õiglased. — Johannese 5:30; 8:16; Ilmutuse 19:1, 2.

Kohtumõistjad, kes ’käituvad kartuses’

 6. Miks peaksid vanemad, kes teenivad õiguskomiteedes, ’käituma kartuses’?

⁶ Kui Kristus ise mõistab kohut Jehoova kartuses ja Tema püha vaimu abil, kui palju enam peaksid nõnda tegema ebatäiuslikud vanemad! Kui nad on määratud teenima õiguskomitees, on neil tarvis ’käituda kartuses’, hüüdes appi „Isa, kes mõistab erapooletult kohut”, et ta aitaks neil kohut mõista õigluses. (1. Peetruse 1:17, NW) Nad peaksid meeles pidama, et nad tegelevad inimeste eludega, nende „hingedega”, kui need, kellel „tuleb aru anda”. (Heebrealastele 13:17) Seda silmas pidades on nad kindlasti Jehoova ees vastutavad ka iga välditava kohtumõistmisvea suhtes, mida nad võivad teha. Kommentaaris Heebrealastele 13:17 kohta kirjutas J. H. A. Ebrard: „Karjase kohus on vaadata tema hoolde usaldatud hingede järele ja . . . ta peab neist kõigist, ka neist, kes on läinud kaduma tema süü läbi, aru andma. See on pühalik sõna. Pidagu iga sõnateenija silmas, et ta on vabatahtlikult võtnud endale selle kohutavalt [raske] vastutusrikka ameti.” — Võrdle Johannese 17:12; Jakoobuse 3:1.

 7. a) Mida peaksid kaasaegsed kohtumõistjad meeles pidama ja mis peaks olema nende eesmärk? b) Mida peaksid vanemad õppima Matteuse 18:18—20-st?

⁷ Vanemad, kes tegutsevad kohtunikena, peaksid meeles pidama, et iga juhtumi tegelikud Kohtumõistjad on Jehoova ja Kristus Jeesus. Meenuta, mida öeldi Iisraeli kohtumõistjatele: „Teie ei mõista kohut inimese nimel, vaid Jehoova nimel, ja tema on teiega, kui te õigust mõistate! Nüüd siis valitsegu teid Jehoova kartus! . . . Tehke nõnda, et te ei jääks süüdlasteks.” (2. Ajaraamat 19:6—10; meie kursiiv.) Vanemad, kes lahendavad juhtumit, peaksid aupaklikus kartuses tegema oma parima, et olla kindlad, et Jehoova on tõepoolest ’nendega, kui nad õigust mõistavad’. Nende otsus peaks täpselt väljendama seda, kuidas Jehoova ja Kristus asjale vaatavad. See, mida nad maa peal sümboolselt ’seovad’ (mõistavad süüdi) või ’lahti päästavad’ (mõistavad süütuks), peaks olema see, mis on taevas juba seotud või lahti päästetud — kooskõlas sellega, mis on Jumala inspireeritud Sõnas kirjas. Kui nad paluvad Jehoovat Jeesuse nimel, on Jeesus nende abistamiseks „nende keskel”. (Matteuse 18:18—20, NW allmärkus; 1988. aasta 15. veebruari ingliskeelne Vahitorn, lehekülg 9) Kohtuliku järelekuulamise atmosfäär peaks näitama, et Kristus on tõepoolest nende keskel.

Täisaegsed karjased

 8. Milline on vanemate peamine kohustus karja suhtes, nagu Jehoova ja Jeesus Kristus selleks eeskuju andsid? (Jesaja 40:10, 11; Johannese 10:11, 27—29)

⁸ Vanemad ei mõista täisaegselt kohut. Nad on täisaegsed karjased. Nad on tervendajad, mitte karistajad. (Jakoobuse 5:13—16) Ülevaatajat (e·piʹsko·pos) märgistava kreekakeelse sõna põhiline mõte on kaitsev hoolitsus. Teoloogiline sõnaraamat Theological Dictionary of the New Testament teatab: „Karjasele [1. Peetruse 2:25] täiendust pakkuv sõna [e·piʹsko·pos] viitab järelevaatamise või valvamise karjasetööle.” Jah, nende peamine kohustus on lammaste järele vaatamine ja nende valvamine, nende hoidmine karja sees.

 9, 10. a) Kuidas rõhutas Paulus vanemate esmakohust ja milline küsimus oleks kohane esitada? b) Millele vihjavad Pauluse sõnad Apostlite teod 20:29 ja kuidas siis võivad vanemad püüda vähendada kohtuasjade arvu?

⁹ Rääkides Efesose koguduse vanematele, asetas Paulus rõhu õigele kohale: „Pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese [„oma Poja”, NW] vere läbi.” (Apostlite teod 20:28; meie kursiiv.) Paulus tõstab esile karjasetööd, mitte karistamist. Mõned vanemad teeksid hästi, kui vaeksid järgmist küsimust: „Kas me poleks kokku hoidnud märgataval hulgal aega, mis on vajalik kohtuasjade järeleuurimiseks ja käsitlemiseks, kui me oleksime rohkem aega ja pingutusi pühendanud karjasetööle?”

¹⁰ Tõsi küll, Paulus hoiatas „hirmsate huntide” eest. Aga kas ei noominud ta neid seepärast, et nad „karjale armu ei anna”? (Apostlite teod 20:29) Ja kuigi ta vihjas sellele, et ustavad ülevaatajad peaksid need „hundid” minema ajama, kas ei näita ta sõnad, et vanemad peaksid kohtlema teisi karja liikmeid „armuga”? Kui lammas muutub vaimselt nõrgaks ja kukub tee äärde maha, siis mida ta vajab — peksmist või tervendamist, karistamist või karjatamist? (Jakoobuse 5:14, 15) Seepärast peaksid vanemad korrapäraselt kavandama aega karjasetöö jaoks. See võib kaasa tuua rõõmsaid tulemusi, sest kulutatakse vähem aega aeganõudvatele kohtuasjadele, mis puudutavad kristlasi, kes on langenud pattu. Kindlasti peaks vanemate esmane mure olema kergenduse ja värskenduse allikaks olemine, edendades seega Jehoova rahva seas rahu, rahulikkust ja julgeolekut. — Jesaja 32:1, 2.

Teenimine head tegevate karjaste ja kohtumõistjatena

11. Miks on vanematel, kes teenivad õiguskomiteedes, tarvis erapooletust ja „tarkust, mis tuleb ülalt”?

¹¹ Intensiivsem karjatamine enne, kui kristlane teeb valesammu, peaks suuresti vähendama kohtuasjade arvu Jehoova rahva seas. (Võrdle Galaatlastele 6:1.) Sellele vaatamata tuleb kristlikel ülevaatajatel inimese patu ja ebatäiuslikkuse tõttu tegelda aeg-ajalt eksimisjuhtumitega. Millistest põhimõtetest nad peaksid juhinduma? Need pole muutunud ei Moosese ega esimeste kristlaste aegadest saadik. Ikka veel on väärtuslikud Moosese poolt Iisraeli kohtumõistjatele öeldud sõnad: „Kui teil on järelekuulamine oma vendade keskel, peate te kohut mõistma õigluses . . . Te ei tohi kohtumõistmises olla erapoolikud.” (5. Moosese 1:16, 17, NW) Erapooletus iseloomustab „tarkust, mis on ülalt”, tarkust, mis on eluliselt väga tähtis vanemate jaoks, kes teenivad õiguskomiteedes. (Jakoobuse 3:17; Õpetussõnad 24:23) Taoline tarkus aitab neil mõista vahet nõrkuse ja kurjuse vahel.

12. Mis mõttes peavad kohtumõistjad olema mitte ainult õiglased mehed, vaid ka head mehed?

¹² Vanemad ’peavad kohut mõistma õigluses’, kooskõlas Jehoova normidega õige ja vale kohta. (Laul 19:10) Ometi peaksid nad samal ajal, kui nad püüavad olla õiglased mehed, püüdma olla ka head mehed, nii nagu Paulus seda vahet Roomlastele 5:7, 8 selgesti tajub. Kommenteerides neid salme artiklis „õiglus”, teatab teos Insight on the Scriptures: „Selle kreekakeelse sõna kasutamine näitab, et inimene, kes on headuse tõttu silmapaistev ehk tähelepanuväärne, on heasoovlik (meelestatud teistele head tegema või kasu tooma) ja teeb head (aktiivselt väljendades taolist headust). Ta pole huvitunud vaid selle tegemisest, mida nõuab õigus, vaid läheb sellest kaugemale, olles ajendatud tervest tähelepanust teiste vastu ning soovist teha head ja teisi aidata.” (2. köide, lehekülg 809) Vanemad, kes pole mitte ainult õiglased, vaid ka head, kohtlevad patustajaid lahke tähelepanuga. (Roomlastele 2:4) Nad peaksid soovima ilmutada halastust ja kaastunnet. Nad peaksid tegema kõik, mis nad suudavad, et aidata eksijal näha vajadust kahetsemiseks, kuigi esmalt võib paista, et ta nende püüetele ei vasta.

Õige hoiak järelekuulamiste ajal

13. a) Kes ei lakka vanem olemast, kui ta tegutseb kohtumõistjana? b) Milline Pauluse nõuanne käib ka kohtulike järelekuulamiste kohta?

¹³ Kui olukord nõuab kohtulikku järelekuulamist, ei tohiks ülevaatajad unustada, et nad on ikkagi karjased, kes tegelevad Jehoova lammastega „hea karjase” juhtimise all. (Johannese 10:11) Nõuanne, mida Paulus jagas korrapärase abi osutamiseks lammastele, kes on raskustes, rakendub võrdse jõuga ka kohtulike järelekuulamiste ajal. Ta kirjutas: „Vennad, kui inimene ka satuks mingisse eksitusse, siis teie, vaimulikud, parandage niisugust jälle tasase vaimuga; ja valva sa iseennastki, et ka sind ei kiusataks. Kandke üksteise koormat, ja nõnda te täidate Kristuse käsku.” — Galaatlastele 6:1, 2.b

14. Kuidas peaksid ülevaatajad kohtulikele järelekuulamistele vaatama ja milline peaks olema nende hoiak eksija suhtes?

¹⁴ Selle asemel, et pidada end ülemkohtunikeks, kes on tulnud kokku, et määrata karistust, peaksid õiguskomitees teenivad vanemad vaatama järelekuulamisele kui ühele oma karjasetöö küljele. Jehoova üks lammas on raskustes. Mida võivad nad tema päästmiseks teha? Kas on liiga hilja aidata lammast, kes karja juurest ära eksis? Loodame, et mitte. Vanemad peaksid säilitama positiivse vaate seoses halastuse ilmutamisega seal, kus see on kohane. See ei tähenda, et nad peaksid madaldama Jehoova norme, kui on sooritatud tõsine patt. Kui nad on teadlikud mõningatest pehmendavatest asjaoludest, aitab see neil ilmutada halastust, kus see on võimalik. (Laul 103:8—10; 130:3) On kurb mainida, et mõned eksijad on oma hoiakus nii kangekaelsed, et vanemad on kohustatud ilmutama vankumatust, kuigi mitte kunagi karmust. — 1. Korintlastele 5:13.

Kohtulike järelekuulamiste eesmärk

15. Mis tuleb esmalt kindlaks määrata, kui üksikisikute vahel kerkib üles tõsine probleem?

¹⁵ Kui üksikisikute vahel kerkib esile tõsine probleem, teevad targad vanemad kõigepealt kindlaks, kas asjasse segatud inimesed on püüdnud asja omavahel, Matteuse 5:23, 24 või Matteuse 18:15 vaimus korda seada. Kui see pole õnnestunud, piisab ehk ühe või kahe vanema nõuandest. Kohtulik tegevus on vajalik vaid siis, kui on sooritatud jäme patt, mis võib viia eemaldamiseni. (Matteuse 18:17; 1. Korintlastele 5:11) Õiguskomitee moodustamiseks peab olema kindel Pühakirjal põhinev alus. (Vaata 1989. aasta septembri Vahitorni, lehekülg 24, eesti keeles.) Kui see moodustatakse, peaks iga üksiku juhtumi jaoks valitama parimad kõlblikud vanemad.

16. Mida püüavad vanemad kohtulike järelekuulamiste abil saavutada?

¹⁶ Mida püüavad vanemad kohtulike järelekuulamiste abil saavutada? Kõigepealt on võimatu mõista kohut õigluses, kui pole teada tõde. Nagu Iisraelis, tuleb tõsiseid asju ’hästi uurida’. (5. Moosese 13:15; 17:4) Niisiis on üks järelekuulamise eesmärk selgitada välja juhtumiga seotud tõsiasjad. Kuid seda võib ja peaks tehtama armastuses. (1. Korintlastele 13:4, 6, 7) Kui tõsiasjad on teada, teevad vanemad kõik vajaliku, et kaitsta kogudust ja säilitada selle keskel Jehoova kõrged normid ning tema vaimu vaba juurdepääs. (1. Korintlastele 5:7, 8) Seega üks järelekuulamise eesmärkidest on, kui üldse võimalik, päästa ohtu sattunud patustaja. — Võrdle Luuka 15:8—10.

17. a) Kuidas tuleb süüdiolevat inimest järelekuulamise ajal kohelda ja millist eesmärki silmas pidades? b) Mida nõuab see õiguskomitee liikmetelt?

¹⁷ Süüdiolevat isikut ei peaks kunagi koheldama teistmoodi kui Jumala lammast koheldakse. Teda peaks koheldama hellalt. Kui patt (või patud) on sooritatud, on õiglaste kohtumõistjate eesmärk aidata patustajal end parandada, mõista oma tee ekslikkust, kahetseda ja seega pääseda „kuradi paelust”. See nõuab ’osavust õpetamises’, ’tasase meelega noomimist’. (2. Timoteosele 2:24—26; 4:2) Kuidas on lugu siis, kui patustaja nõustub, et ta on patustanud, on tõepoolest südamepõhjani liigutatud ja palub Jehoovalt andestust? (Võrdle Apostlite teod 2:37.) Kui komitee on veendunud, et ta soovib siiralt abi, pole üldiselt mingit vajadust tema eemaldamiseks. — Vaata 1983. aasta 1. jaanuari Vahitorni, lehekülg 31, lõik 1.

18. a) Millal peaks õiguskomitee ilmutama vankumatust seoses eksija eemaldamisega? b) Millist südantlõhestavat olukorda silmas pidades peaksid vanemad endid äraeksinud lammaste heaks pingutama?

¹⁸ Teisest küljest, kui õiguskomitee liikmed seisavad vastamisi kahetsematu ärataganemisega, Jehoova seaduste vastu tahtliku vastuhakkamisega või selge kurjusega, on nende kohus teiste koguduse liikmete kaitsmine kahetsematu süüdlase eemaldamisega. Õiguskomitee pole kohustatud eksijaga korduvalt kohtuma või talle sõnu suhu panema püüdega sundida teda kahetsema, kui on ilmne, et temas pole jumalakartlikku kurbust.c Viimastel aastatel eemaldatakse ülemaailmses ulatuses keskmiselt 1 protsent kuulutajatest. See tähendab, et umbes 100 lambast, kes jäävad lambatarasse, on üks kadunud — seda vähemalt ajutiselt. Kas ei ole südantlõhestav teadmine — pidades silmas aega ja pingutusi, mida nõuab inimese karjatarasse tagasitoomine —, et igal aastal kümned tuhanded ’antakse üle saatanale’? — 1. Korintlastele 5:5.

19. Mida ei tohiks kunagi unustada vanemad, kes teenivad õiguskomitees, ja mis peaks olema nende eesmärk?

¹⁹ Vanemad, kes algatavad kohtuasja, peaksid meeles pidama, et enamik koguduse patustamisjuhtumitest tehakse nõrkusest, mitte kurjusest. Nad ei peaks mitte kunagi unustama Jeesuse piltlikku näidet kadunud lambast, mille ta lõpetas sõnadega: „Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühest patusest, kes meelt parandab, rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest, kes meeleparandust ei vaja!” (Luuka 15:7) Tõepoolest, „Issand . . . ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele”. (2. Peetruse 3:9) Tehku kõik õiguskomiteed kogu maailmas Jehoova abiga oma parim, et põhjustada rõõmu taevas, aidates eksijatel näha kahetsemise vajadust ja seada oma jalad jälle kitsale teele, mis viib igavesse ellu. — Matteuse 7:13, 14.

[Allmärkused]

Kordamisküsimused

◻ Mida peaksid vanemad Suure Karjase ja Hea Karjase eeskuju järgides esmajoones silmas pidama?

◻ Mil viisil võivad kohtumõistjad püüda kohtuasjade arvu vähendada?

◻ Mis mõttes peavad kohtumõistjad olema mitte ainult õiglased, vaid ka head?

◻ Kuidas peaks eksijat järelekuulamise ajal koheldama ja millist eesmärki silmas pidades?

◻ Miks on eemaldamine viimane abinõu?

[Pilt lk 16]

Seal, kus eelnevalt karjatatakse, võib paljusid kohtuasju vältida

[Pilt lk 18]

Isegi kohtuliku järelekuulamise ajal peaksid vanemad püüdma eksijat tasaduse vaimus parandada