Vallalisus võimaldab takistamatult tegutseda
„Et te .. püsiksite takistamatult Issandas.” (1. KORINTLASTELE 7:35)
1. Milliseid ärevusttekitavaid teateid oli Paulus saanud Korintose kristlaste kohta?
APOSTEL Paulus tundis muret oma kristlike vendade pärast, kes elasid Kreekas Korintoses. Umbes viie aasta eest oli ta rajanud koguduse selles jõukas linnas, mis oli tuntud oma ebamoraalsuse poolest. Nüüd, aastal 55 m.a.j., kui ta oli Väike-Aasias Efesoses, sai ta ärevusttekitavaid teateid selle kohta, et korintlaste seas oli kildkondi ja nad sallisid äärmuslikku ebamoraalsust. Lisaks sellele oli Paulus saanud kirja Korintose kristlastelt, kes palusid juhatust seoses seksuaalsuhete, abielutuse ehk tsölibaadi, abielu, lahuselu ja uuesti abiellumisega.
2. Kuidas võis Korintoses valitsev ebamoraalsus mõjutada selles linnas elavaid kristlasi?
2 Tohutu ebamoraalsus, mis valitses Korintoses, mõjutas kohalikku kogudust nähtavasti kahel viisil. Mõned kristlased lasid moraalilõdval õhkkonnal ennast mõjutada ja hakkasid ebamoraalsust sallima (1. Korintlastele 5:1; 6:15—17). Kuid lihalike naudingute tõttu, mis selles linnas kõikjal valitsesid, läksid teised ilmselt teise äärmusse, soovitades isegi abielupaaridel sugulisest vahekorrast täielikult hoiduda (1. Korintlastele 7:5).
3. Mida käsitles Paulus kõigepealt oma esimeses kirjas korintlastele?
3 Pikas kirjas, mille Paulus kirjutas korintlastele, käsitles ta kõigepealt erimeelsuste probleemi (1. Korintlastele peatükid 1—4). Ta manitses neid, et nad hoiduksid inimesi järgimast, mis võib viia kahjulike lõhede tekkimiseni. Nad pidid Jumala „kaastöölistena”1Ko 3:9 üksmeelsed olema. Seejärel andis ta neile konkreetseid juhtnööre, kuidas kogudust moraalselt puhtana hoida (peatükid 5, 6). Järgmisena võttis apostel ette nende kirja.
Vallalisus on soovitatav
4. Mida Paulus sellega mõtles, kui ta ütles, et „mehele on hea naist mitte puudutada”?
4 Ta alustas: „Aga mis puutub sellesse, millest kirjutasite, siis mehele on hea naist mitte puudutada” (1. Korintlastele 7:1). Väljend „naist mitte puudutada” tähendab siin hoidumist kehalisest kontaktist naisega sugulise rahulduse saamiseks. Kuna Paulus oli hooruse juba hukka mõistnud, viitas ta nüüd abielusisestele seksuaalsuhetele. Seega soovitas Paulus nüüd vallalisust (1. Korintlastele 6:9, 16, 18; võrdle 1. Moosese 20:6; Õpetussõnad 6:29). Natuke hiljem ta kirjutas: „Ent ma ütlen vallalistele ja lesknaistele: neile on hea, kui nad jäävad nõnda nagu minagi” (1. Korintlastele 7:8). Paulus ei olnud abielus, ta võis lesk olla (1. Korintlastele 9:5).
5., 6. a) Millest selgub, et Paulus ei soovitanud kloostrielu? b) Kellele soovitas Paulus vallalisust?
5 Tõenäoliselt olid Korintose kristlased tuttavad kreeka filosoofiaga, mille mõningad koolkonnad ülistasid äärmuslikku asketismi ehk enesesalgamist. Ehk oligi see põhjuseks, miks korintlased küsisid Pauluselt, kas kristlastel oleks „hea” hoiduda täielikult sugulisest vahekorrast? Paulus ei lähtunud oma vastuses kreeka filosoofiast (Koloslastele 2:8, NW). Vastupidiselt katoliku teoloogidele ei soovitanud ta mitte kusagil abielutut askeedielu kloostris, nagu oleksid vallalised inimesed eriti pühad ning võiksid oma eluviisi ja palvetega pääste ära teenida.
6 Paulus soovitas vallalisust „kitsikuse pärast” (1. Korintlastele 7:26). Ta vihjas ehk raskustele, millega kristlased peavad toime tulema ja mida abielu võib veel suuremaks teha (1. Korintlastele 7:28). Vallalistele kristlastele andis ta nõu: „Neile on hea, kui nad jäävad nõnda nagu minagi.” Leskedele ütles ta: „Kui oled vallaline [„valla naisest”, UT], siis ära otsi naist.” Kristliku lesknaise kohta kirjutas Paulus: „Ta on õndsam, kui ta jääb, nagu ta on. See on minu arvamine. Ent ma mõtlen, et minulgi on Jumala Vaim” (1. Korintlastele 7:8, 27, 40).
Vallalisus pole kohustuslik
7., 8. Mis näitab, et Paulus ei sundinud ühtegi kristlast vallaliseks jääma?
7 Kindlasti juhtis Paulust Jehoova püha vaim ajal, mil ta neid nõuandeid andis. Kogu tema arutelus abielutuse ja abielu teemal ilmneb tasakaalukus ja vaoshoitus. Ta ei seosta kumbagi ustavuse ega ustavusetusega. Siin on tegemist hoopis valikuvabadusega, mille tasakaalustamiseks ta annab soovituse vallalisuse kasuks neile, kes suudavad selles seisundis kõlbeliselt puhtaks jääda.
8 Kohe pärast seda, kui Paulus oli öelnud: „Mehele on hea naist mitte puudutada”, lisas ta: „Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees” (1. Korintlastele 7:1, 2). Pärast seda, kui ta oli vallalistele ja leskedele andnud nõu ’jääda nõnda nagu temagi’, lisas ta kiiresti: „Aga kui nad ei suuda endid talitseda, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda” (1. Korintlastele 7:8, 9). Samuti andis ta lesestunud meestele nõu: „Ära otsi naist. Aga kui sa ka abiellud, siis sa ei tee pattu” (1. Korintlastele 7:27, 28). See tasakaalukas nõuanne osutab valikuvabadusele.
9. Kuidas on nii abielu kui ka vallalisus Jeesuse ja Pauluse sõnade kohaselt annid Jumalalt?
9 Paulus näitas, et nii abielu kui ka vallalisus on annid Jumalalt. „Ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu minagi; aga igaühel on oma armuanne [„and”, UT] Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti” (1. Korintlastele 7:7). Kahtlemata pidas ta silmas seda, mida Jeesus oli öelnud. Kui Jeesus oli selgitanud, et abielu on Jumalalt, näitas ta, et eriline and on ka see, kui keegi jääb Kuningriigi huvide teenimise pärast vabatahtlikult vallaliseks: „Kõik ei saa aru sellest sõnast [„ei tee ruumi neile sõnadele”, NW], vaid ainult need, kellele see on antud [„kellel on see and”, NW]. Sest on kohitsetuid, kes emaihust nõnda on sündinud, ja on kohitsetuid, kes inimeste poolt on kohitsetud ja on kohitsetuid, kes ise on ennast kohitsenud taevariigi pärast. Kes suudab aru saada, saagu aru [„suudab sellele ruumi teha, tehku sellele ruumi”, NW]!” (Matteuse 19:4—6, 11, 12).
Kuidas teha ruumi vallalisuse annile
10. Kuidas võib inimene vallalisuse annile ’ruumi teha’?
10 Kuigi Jeesus ja Paulus rääkisid mõlemad vallalisusest kui „annist”, ei öelnud kumbki neist, et see on mingi imeline and, mis kuulub vaid mõningatele. Jeesus ütles, et „mitte kõik inimesed ei tee ruumi” (NW) selle anni jaoks, ja ta innustas neid, kes seda suudavad, et nad ’teeksid sellele ruumi’, nagu tegid ka Jeesus ja Paulus. Tõsi küll, Paulus kirjutas: „Parem on abielluda kui himudes põleda”, kuid ta rääkis neist, kes „ei suuda endid talitseda” (1. Korintlastele 7:9). Oma varasemates kirjutistes oli Paulus näidanud, et kristlased võivad hoiduda sattumast ihade kütkesse (Galaatlastele 5:16, 22—24). Käia vaimus tähendab seda, et me laseme Jehoova vaimul juhtida igat oma sammu. Kas noored kristlased suudavad seda? Suudavad küll, kui nad teevad täpselt Jehoova Sõna järgi. Laulik kirjutas: „Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi!” (Laul 119:9).
11. Mida tähendab ’käia Vaimu järgi’?
11 See tähendab ka seda, et tuleb vältida liigselt sallivaid ideid, mida levitavad paljud teleprogrammid, filmid, ajakirjaartiklid, raamatud ja laulusõnad. Need ideed keskenduvad lihale. Kummastki soost noor kristlane, kes soovib teha ruumi vallalisusele, ei peaks „käi[ma] liha järgi, vaid Vaimu järgi. Sest kes elavad liha järgi, nende meel on suunatud lihalikele asjadele; aga kes elavad Vaimu järgi, neil vaimsetele asjadele” (Roomlastele 8:4, 5, meie kursiiv). Vaimsed asjad on õiglased, kõlbeliselt puhtad, armastusväärsed, vooruslikud. Noored ja vanad kristlased teevad hästi, kui nad ’nendele asjadele mõtlevad pidevalt’ (Filiplastele 4:8, 9, NW).
12. Mis on tähtis selleks, et vallalisuse annile ruumi teha?
12 Vallalisuse annile ruumi tegemiseks on tähtis võtta see eesmärk oma südameasjaks ja paluda Jehoovalt abi selle saavutamiseks (Filiplastele 4:6, 7). Paulus kirjutas: „Kes on kindel oma südames ja kellel seda ei ole vaja, vaid on meelevald oma tahtmise üle ning on otsustanud oma südames oma neitsi jätta neitsiks [„oma neitsilikkuse säilitada”, NW], see teeb hästi. Kes siis oma neitsi naib [„oma neitsilikkuse abiellu annab”, NW], teeb hästi, ja kes teda ei nai [„seda abiellu ei anna”, NW], teeb paremini” (1. Korintlastele 7:37, 38).
Vallalisus, millel on eesmärk
13., 14. a) Kuidas võrdles apostel Paulus vallalisi ja abielus kristlasi? b) Milline on ainus võimalus, kuidas vallaline kristlane saab ’teha paremini’ kui need, kes on abielus?
13 Üksnes vallalisuses pole iseenesest midagi kiiduväärset. Aga mis mõttes on see siis „parem”1Ko 7:38? Kõik sõltub sellest, kuidas inimene kasutab vabadust, mida see talle annab. Paulus kirjutas: „Ent mina tahaksin, et te oleksite muretud. Vallaline mees hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, kuidas ta saaks olla Issanda meele järgi. Aga naisemees hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas ta saaks olla naise meele järgi. Nii on ta jaotatud kaheks. Ja vallaline naine või neitsi hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, et ta võiks olla püha nii ihu kui ka vaimu poolest; aga abielunaine hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas tema saaks olla mehe meele järgi. Aga seda ma ütlen teie eneste kasuks, ei mitte, et köit panna teile kaela, vaid et te elaksite viisakalt ja püsiksite takistamatult Issandas” (1. Korintlastele 7:32—35).
14 Vallaline kristlane, kes kasutab oma seisundit omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks, ei tee „paremini” kui abielus kristlased. Ta ei jää vallaliseks mitte „kuningriigi pärast”, vaid isiklikel põhjustel (Matteuse 19:12, NW). Vallaline mees ja naine peaksid ’hoolitsema selle eest, mis kuulub Issandale’, kuidas „saaks olla Issanda meele järgi”, ja ’püsima takistamatult Issanda’ teenistuses. See tähendab jagamatu tähelepanu pööramist Jehoova ja Kristuse Jeesuse teenimisele. Ainult sel viisil on vallalistel kristlikel meestel ja naistel võimalik teha „paremini” abielus kristlastest.
Takistamatu tegevus
15. Mis on Pauluse väidete peamine mõte 1. Korintlastele 7. peatükis?
15 Väited, mis Paulus selles peatükis esitas, võib kokku võtta järgmiselt: kuigi abielu on seaduspärane ja mõnel juhul soovitatav, on vallalisus kahtlemata soodsam kristlikule mehele või naisele, kes soovib teenida Jehoovat võimalikult väheste takistustega. Kui abielus kristlane on „jaotatud”, siis vallaline kristlane on vaba keskendama oma tähelepanu „selle[le], mis kuulub Issandale”.
16., 17. Kuidas on vallalisel kristlasel parem keskendada tähelepanu sellele, „mis kuulub Issandale”?
16 Mis on see Issandale kuuluv, millele vallalised kristlased saavad tähelepanu pöörata vabamalt kui abielus inimesed? Ühes teises kontekstis rääkis Jeesus sellest, „mis kuulub Jumalale” — sellest, mida kristlane ei saa keisrile anda (Matteuse 22:21). See on eriti seotud kristlase elu, kummardamisviisi ja teenistusega (Matteuse 4:10; Roomlastele 14:8; 2. Korintlastele 2:17; 3:5, 6; 4:1).
17 Vallalistel inimestel on üldiselt rohkem vabadust pühendada aega Jehoova teenistuseks, mis võib tulla kasuks nende vaimsusele ja anda võimalusi teenistuse laiendamiseks. Nad saavad kasutada rohkem aega isiklikuks uurimiseks ja mõtisklemiseks. Vallalistel kristlastel on oma ajakavas Piibli lugemiseks sageli kergem kohta leida kui neil, kes on abielus. Nad saavad paremini koosolekuteks ja põlluteenistuseks valmistuda. Kõik see on nende „eneste kasuks” (1. Korintlastele 7:35).
18. Kuidas saavad paljud vallalised vennad näidata, et nad tahavad teenida Jehoovat „takistamatult”?
18 Paljud vallalised vennad, kes teenivad juba praegu teenistusabilistena, on vabad ütlema Jehoovale: „Siin ma olen, läkita mind!” (Jesaja 6:8). Nad võivad esitada avalduse Teenistusväljaõppe Kooli astumiseks, mis on mõeldud ainult vallalistele teenistusabilistele ja kogudusevanematele, kes on vabad teenima seal, kus vajadus on suurem. Isegi need vennad, kes ei saa oma kogudusest lahkuda, võivad teha ennast kättesaadavaks, et teenida oma vendi teenistusabiliste või kogudusevanematena (Filiplastele 2:20—23).
19. Millised õnnistused saavad osaks paljudele vallalistele õdedele ja milline on üks viis, kuidas nad saavad kogudusele õnnistuseks olla?
19 Kuna vallalistel õdedel ei ole inimesest pead, kelle käest nõu küsida ja kellele loota, on nad ehk rohkem valmis ’heitma oma koormad Jehoova peale’ (Laul 55:23; 1. Korintlastele 11:3). See on eriti tähtis neile õdedele, kes on vallalised armastusest Jehoova vastu. Kui nad aja jooksul siiski abielluvad, peaks ’see sündima vaid Issandas’, see tähendab — ainult kellegagi, kes on pühendunud Jehoovale (1. Korintlastele 7:39). Kogudusevanemad on tänulikud, et nende koguduses on vallalisi õdesid, kes sageli külastavad ning aitavad haigeid ja eakaid. See teeb õnnelikuks kõik asjaosalised (Apostlite teod 20:35).
20. Kuidas näitavad paljud kristlased, et nad ’püsivad takistamatult Issanda’ teenistuses?
20 Paljud noored kristlased on korraldanud oma asjad selliselt, et nad võiksid ’püsida takistamatult Issanda’ teenistuses (1. Korintlastele 7:35). Nad teenivad Jehoovat täisaegsete pioneeridena, misjonäridena või Vahitorni ühingu harubüroodes. Ja kui õnnelikud nad küll on! Kui värskendav on küll nende seltskond! Tõesti, Jehoova ja Jeesuse silmis on nad „nagu kastepiisad” (Laul 110:3, UT).
See pole tõotus mitte kunagi abielluda
21. a) Miks on selge, et Paulus ei soovitanud anda tõotust mitte abielluda? b) Mida ta mõtles, kui ta rääkis ’nooruse õitseaja möödumisest’?
21 Pauluse nõuande peamine mõte on see, et kristlased toimivad „hästi”, kui nad teevad oma elus ruumi vallalisusele (1. Korintlastele 7:1, 8, 26, 37). Kuid mingil juhul ei kutsu ta neid üles, et nad annaksid tõotuse mitte abielluda. Vastupidi, ta kirjutas hoopis: „Kui keegi arvab vääriti käitlevat oma neitsit, kelle paras naimaiga on möödumas [„oma neitsilikkust, kui selle nooruse õitseaeg on möödunud”, NW], ja kui see peab nõnda sündima, siis tehku ta, mida tahab; ta ei tee pattu. Nad abiellugu” (1. Korintlastele 7:36). Kreeka sõna (hy·péra·kmos), mis tõlgituna kõlab „nooruse õitseaeg on möödunud”, tähendab sõna-sõnalt „möödas kõrgeimast punktist” ja viitab kõige suurema sugutungi möödumisele. Seega need, kes on mitmeid aastaid vallalised olnud ja kes lõpuks tunnevad, et nad peaksid abielluma, on täiesti vabad abielluma kaasusklikuga (2. Korintlastele 6:14).
22. Miks on kristlasele igal juhul kasulik mitte abielluda liiga noorelt?
22 Aastad, mis noor kristlane veedab takistamatult Jehoova teenistuses, on tark investeering. Need aastad võimaldavad tal koguda praktilist tarkust, kogemusi ja arusaamist (Õpetussõnad 1:3, 4). Inimene, kes on olnud vallaline Kuningriigi pärast, on palju paremas olukorras hiljem, kui ta otsustab hakata täitma abielu ja võib-olla ka lapsevanema kohustusi.
23. Mida võivad silmas pidada mõned, kes kavatsevad abielluda, kuid millist küsimust arutatakse järgmistes artiklites?
23 Mõned kristlased, kes on mitmeid aastaid vallalisena Jehoovat täisaegselt teeninud, valivad oma tulevast abikaasat hoolikalt, pidades silmas mingis vormis täisaegse teenistuse jätkamist. See on kindlasti väga kiiduväärne. Mõned planeerivad abiellumist ehk isegi selliselt, et mitte lasta abielul oma teenistust kuidagi takistada. Kuid kas peaks abielus kristlane arvama, et ta on ikka veel Jehoova teenistusele keskendumiseks sama vaba kui ajal, mil ta oli vallaline? Seda küsimust arutletakse järgmistes artiklites.
Kordamiseks
◻ Miks pidas apostel Paulus vajalikuks kirjutada Korintose kogudusele?
◻ Millest me teame, et Paulus ei soovitanud kloostrielu?
◻ Kuidas saab inimene vallalisusele ’ruumi teha’?
◻ Mida saavad vallalised õed teha, et nende seisundist kasu oleks?
◻ Kuidas saavad vallalised vennad oma vabaduse ära kasutada, teenimaks Jehoovat „takistamatult”?