Jeesus tervendab pimedad ja külastab Sakkeust

Jeesus ja need, kes koos temaga rändavad, jõuavad Jeerikosse, mis on Jeruusalemmast päevateekonna kaugusel. Jeeriko on liitlinn, mille vanem osa on uuemast rooma linnast umbes pooleteise kilomeetri kaugusel. Kui Jeesus ja rahvahulgad ühest neist linnadest lahkuvad ja teisele lähenevad, kostab kahe pimeda kerjuse kõrvu inimeste kära. Ühe kerjuse nimi on Bartimeus.

Kuuldes, et Jeesus läheb neist mööda, hakkavad Bartimeus ja tema kaaslane hüüdma: „Isand, Taaveti poeg, halasta meie peale!” (Matteuse 20:30.) Mõned käsivad neil vait olla, nemad aga hüüavad seda valjemini. Selle lärmi peale Jeesus peatub. Ta käsib oma teekaaslastel kutsuda enda juurde need, kes karjuvad. Nad lähevadki kerjuste juurde ja ütlevad ühele neist: „Ole julge, tõuse üles, ta kutsub sind.” (Markuse 10:49.) Mees on nii õhinal, et heidab kuue seljast, hüppab jalule ning läheb Jeesuse juurde.

„Mida te tahate, et ma teile teeksin?” küsib Jeesus. Pimedad mehed anuvad: „Isand, tee nii, et meie silmad avaneksid.” (Matteuse 20:32, 33.) Jeesusel hakkab neist kahju, ta puudutab nende silmi ning ütleb iseäranis ühele neist: „Mine, sinu usk on sind terveks teinud.” (Markuse 10:52.) Need mehed on nüüd nägijad ning kahtlemata hakkavad mõlemad selle eest Jumalat ülistama. Ka kogu rahvas, kes seda näeb, ülistab Jumalat. Neist kahest endisest pimedast saavad Jeesuse järelkäijad.

Jeesuse ümber on tohutu suured rahvahulgad, kui ta Jeerikost läbi läheb. Kõik soovivad näha seda meest, kes on pimedad terveks teinud. Inimesed tungivad Jeesusele igast kandist peale, nii et mõned ei saa teda isegi vilksamisi näha. Nii on ka Sakkeusega. Ta on Jeerikos ja selle läheduses elavate maksukogujate ülem. Kuna ta on lühikest kasvu, ei näe ta, mis toimub. Seepärast jookseb Sakkeus teistest ette ning ronib sükomooripuu otsa, mis kasvab selle tee ääres, mida mööda Jeesus kõnnib. Sealt kõrgelt näeb ta kõike hästi. Kui Jeesus sinna jõuab ja Sakkeust puu otsas näeb, ütleb ta: „Sakkeus, tule käbedasti alla, sest täna jään ma sinu majja.” (Luuka 19:5.) Sakkeus ronib puu otsast alla ning tõttab koju, et auväärse külalise tulekuks kõik valmis seada.

Seepeale hakkavad inimesed nurisema. Nende meelest pole õige, et Jeesus läheb külla mehele, keda nad peavad patuseks. Sakkeus on rikastunud nii, et on makse kogudes olnud ebaaus ja inimestelt raha välja pressinud.

Kui Jeesus astub Sakkeuse poole sisse, kaebavad inimesed: „Ta läks patusele mehele külla.” Ent Jeesus näeb, et Sakkeus võib oma tegusid kahetseda. Ning ta ei pea pettuma. Sakkeus tõuseb ja ütleb talle: „Poole oma varandusest, Isand, annan ma vaestele, ja kellelt ma olen midagi välja pressinud, sellele ma tagastan neljakordselt.” (Luuka 19:7, 8.)

Nii tõendab Sakkeus, et tema kahetsus on ehtne. Ilmselt saab ta oma arveraamatute alusel täpselt välja arvutada, kui palju ta on kelleltki välja pressinud, ning ta lubab kõik neljakordselt tagasi maksta. Seda on isegi rohkem, kui Jumala seadus nõuab. (2. Moosese 22:1; 3. Moosese 6:2–5.) Peale selle lubab Sakkeus poole oma varandusest vaestele anda.

Jeesusel on hea meel, et Sakkeus niimoodi oma tegusid kahetseb, ning ta ütleb: „Täna on sellesse majja pääste tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg. On ju Inimesepoeg tulnud otsima ja päästma kadunuid.” (Luuka 19:9, 10.)

Hiljuti rääkis Jeesus mõistujutu kadunud pojast. (Luuka 15:11–24.) Sakkeuse puhul on aga tegu tõsielulise näitega kellestki, kes oli sama hästi kui kadunud, kuid kes on nüüd leitud. Usujuhid ja nende poolehoidjad võivad Jeesuse üle nuriseda ja teda kritiseerida selle pärast, et ta pöörab niisugustele inimestele tähelepanu. Kuid Jeesus jätkab Aabrahami kadunud poegade otsimist ja õigele teele juhtimist.