”Kirjutatud on”

1.—3. Millise tähtsa järelduseni soovib Jeesus aidata Naatsareti rahval jõuda, ja milliseid tõendeid ta selle kohta esitab?

JEESUS on alles hiljuti oma teenistust alustanud. Nüüd on ta tulnud tagasi oma kodulinna Naatsaretti. Ta soovib väga aidata seal elavatel inimestel jõuda tähtsa järelduseni: tema ongi see ammu ennustatud Messias! Milliseid tõendeid ta neile esitab?

² Paljud ootavad kahtlemata mingit imet. Nad on kuulnud teateid Jeesuse hämmastavatest tegudest. Kuid tema ei anna neile sellist tundemärki. Ta läheb hoopis sünagoogi, nagu tal on tavaks. Seal tõuseb ta üles lugema ja talle antakse Jesaja rullraamat. See on pikk rull, mis on ilmselt keritud ümber pulkade, ja Jeesus rullib teksti hoolikalt ühelt pulgalt teisele, kuni leiab koha, mida ta otsib. Seejärel loeb ta ette lõigu, mis on praegu Jesaja 61:1—3 (Luuka 4:16—19).

³ Kuulajad kindlasti teavad seda kirjakohta. See on prohvetikuulutus Messiast. Kõigi silmad sünagoogis on suunatud Jeesusele. Ruumis valitseb vaikus. Siis hakkab Jeesus selgitama: ”Täna on see kirjakoht, mida te just kuulsite, täide läinud,” ning räägib sellest võib-olla pikemalt. Kuulajaskond imestab tema meeldivate sõnade üle, kuid ilmselt tahavad paljud siiski näha mingit muljetavaldavat tundemärki. Selle asemel toob Jeesus julgelt Piiblist näite, et paljastada nende usupuudus. Ei lähe kaua, kui Naatsareti rahvas üritab teda tappa! (Luuka 4:20—30.)

 4. Millise malli järgi Jeesus oma teenistuses tegutses, ja mida me uurime selles peatükis?

⁴ Sellise malli järgi tegutses Jeesus kogu oma edasise teenistuse jooksul. Ta toetus kindlalt inspireeritud Jumala Sõnale. Tõsi, ka tema imed olid väga tähtsad, kuna need kinnitasid, et Jumala vaim on temaga. Kuid Jeesuse jaoks polnud millelgi muul nii suurt kaalu kui Pühakirjal. Uurigem, millist eeskuju ta selles suhtes andis. Järgnevalt pöörame tähelepanu sellele, kuidas meie Õpetaja tsiteeris Jumala Sõna, kaitses Jumala Sõna ja selgitas Jumala Sõna.

 5. Mida soovis Jeesus kindlalt oma kuulajatele teada anda, ja kuidas ta kinnitas oma sõnade tõesust?

⁵ Jeesus tahtis, et inimesed mõistaksid, kust on tema sõnum pärit. Ta ütles: ”See, mida ma õpetan, pole minu oma, vaid kuulub sellele, kes on mu saatnud” (Johannese 7:16). Teisel korral ütles ta: ”Ma ei tee midagi omapead, vaid räägin just nii, nagu Isa on mind õpetanud” (Johannese 8:28). Veel ütles ta: ”Neid sõnu, mida ma teile kõnelen, ei räägi ma omast peast, vaid Isa, kes jääb minuga ühtseks, teeb oma tegusid” (Johannese 14:10). Üks viis, kuidas Jeesus kinnitas selliste ütluste tõesust, oli see, et ta tsiteeris Jumala kirjalikku Sõna ikka ja jälle.

6., 7. a) Mil määral tsiteeris Jeesus Piibli heebreakeelset osa, ja miks on see muljetavaldav? b) Kuidas erines Jeesuse õpetusviis kirjatundjate omast?

⁶ Jeesuse sõnade lähem uurimine näitab, et ta tsiteeris otseselt rohkem kui pooli Piibli heebreakeelse osa kaanonisse kuuluvaid raamatuid või viitas neile kaudselt. Esmapilgul ei pruugi see erilist muljet avaldada. Võib tekkida küsimus, et miks ei tsiteerinud ta kõiki olemasolevaid inspireeritud raamatuid, kui tal oli kolm ja pool aastat aega avalikult õpetada ja kuulutada? Õigupoolest võis ta seda siiski teha. Tuleta meelde, et ainult väike osa Jeesuse sõnadest ja tegudest on üles kirjutatud (Johannese 21:25). Tegelikult kuluks kõigi kirjasolevate Jeesuse sõnade ettelugemiseks arvatavasti vaid mõni tund. Kujutle nüüd olukorda, et sa räägid Jumalast ja tema kuningriigist kõigest mõned tunnid ja suudad selle ajaga viidata rohkem kui pooltele Piibli heebreakeelse osa raamatutele! Pealegi polnud Jeesusel enamasti kirjarulle käepärast. Kui ta pidas oma kuulsa mäejutluse, viitas ta Piibli heebreakeelsele osale otseselt ja kaudselt kümneid kordi — kõik üksnes mälu järgi!

⁷ Jumala Sõna tsiteerimisega näitas Jeesus selle vastu üles sügavat lugupidamist. ”Tema õpetusviis hämmastas inimesi, sest ta õpetas neid nagu see, kellel on autoriteeti, ja mitte nagu kirjatundjad” (Markuse 1:22). Kui kirjatundjad õpetasid, meeldis neil viidata niinimetatud suulisele seadusele ja tsiteerida möödunud aegadel elanud kuulsaid rabisid. Jeesus ei viidanud ainsatki korda suulisele seadusele ega mõnele rabile kui autoriteedile. Tema pidas lõplikuks autoriteediks hoopis Jumala Sõna. Ikka ja jälle leiame teda ütlemas: ”Kirjutatud on.” Neid või sarnaseid sõnu kasutas ta korduvalt, kui õpetas oma järelkäijaid või parandas väärarvamusi.

8., 9. a) Kuidas tõstis Jeesus esile Jumala Sõna autoriteeti, kui ta puhastas templi? b) Mil viisil ilmutasid usujuhid templis Jumala Sõna vastu äärmist lugupidamatust?

⁸ Kui Jeesus puhastas Jeruusalemma templi, ütles ta: ”Kirjutatud on: ”Minu koda hakatakse hüüdma palvekojaks”, aga teie teete selle röövlikoopaks!” (Matteuse 21:12, 13; Jesaja 56:7; Jeremija 7:11). Eelmisel päeval oli ta seal teinud palju imelisi tegusid. Väiksed poisid, kellele see sügavat muljet avaldas, hakkasid teda ülistama. Kuid usujuhid küsisid Jeesuselt pahaselt, kas ta kuuleb, mida need lapsed ütlevad. Ta vastas: ”Jah, kuulen. Kas te pole iial lugenud: ”Pisikeste laste ja imikute suust oled sa valmistanud kiituse”?” (Matteuse 21:16; Laul 8:3). Jeesus tahtis juhtida nende meeste tähelepanu sellele, et lapsed toimisid kooskõlas Jumala Sõnaga.

⁹ Need usujuhid tulid hiljem kokku ja nõudsid Jeesuselt selgitust: ”Mis õigusega sa neid tegusid teed?” (Matteuse 21:23). Jeesus oli täiesti selgelt väljendanud, kes on talle selle õiguse andnud. Ta polnud teinud mingeid uuendusi ega leiutanud uusi õpetusi. Ta lihtsalt rakendas seda, mida tema Isa oli oma inspireeritud Sõnas öelnud. Seega ilmutasid need preestrid ja kirjatundjad tegelikult Jehoova ja tema Sõna vastu äärmist lugupidamatust. Nad väärisid täielikult Jeesuse hukkamõistu, kui ta paljastas nende kurjad motiivid (Matteuse 21:23—46).

10. Kuidas me saame jäljendada Jeesust Jumala Sõna kasutades, ja milliseid tööriistu on meil erinevalt Jeesusest?

¹⁰ Nagu Jeesus, nii toetuvad tõelised kristlased ka tänapäeval teenistuses Jumala Sõnale. Jehoova tunnistajad on kogu maailmas tuntud selle poolest, et nad jagavad innukalt teistega Piibli sõnumit. Meie väljaannetes tsiteeritakse ohtrasti Piiblit ja viidatakse kirjakohtadele. Ja teenistuses olles teeme sedasama, püüdes alati, kui inimestega räägime, Piiblile rõhku panna (2. Timoteosele 3:16). Millist rõõmu see meile küll valmistab, kui keegi lubab meil mõne piiblikoha ette lugeda ja arutleda Jumala Sõna väärtuse ja tähenduse üle! Meil pole Jeesuse täiuslikku mälu, kuid meil on palju tööriistu, mida Jeesusel polnud. Lisaks terviklikule Piiblile, mida trükitakse üha rohkemates keeltes, on meil palju abivahendeid, mis aitavad leida Piiblist üles ükskõik millise salmi, mida otsime. Jätkakem otsusekindlalt Piibli tsiteerimist ja sellele tähelepanu juhtimist igal võimalusel!

11. Miks pidi Jeesus sageli Jumala Sõna kaitsma?

¹¹ Jeesus märkas, et Jumala Sõna rünnati sageli, kuid kindlasti ei üllatanud see teda. ”Sinu sõna on tõde,” ütles Jeesus palves oma Isale (Johannese 17:17). Samas teadis Jeesus hästi, et ”selle maailma valitseja” Saatan on ”valetaja ja vale isa” (Johannese 8:44; 14:30). Kui Jeesus lükkas tagasi Saatana ahvatlused, tsiteeris ta kolm korda Pühakirja. Saatan tsiteeris ühte salmi Lauludest, kohaldades seda tahtlikult vääras seoses, kuid Jeesus vastas talle, kaitstes Jumala Sõna sellise väärkasutuse eest (Matteuse 4:6, 7).

12.—14. a) Kuidas väljendasid usujuhid lugupidamatust Moosese Seaduse vastu? b) Kuidas kaitses Jeesus Jumala Sõna?

¹² Jeesus kaitses Pühakirja tihti, kui seda kasutati vääralt, tõlgendati valesti või kui selle mõtet moonutati. Tema päevil andsid usujuhid Jumala Sõnast tasakaalutu pildi. Nad panid suurt rõhku Moosese Seaduse pisimate detailide järgimisele, kuid pöörasid väga vähe tähelepanu põhimõtetele, millele need seadused toetusid. Sellega edendasid nad pinnapealset kummardamisviisi, mille puhul välismulje oli tähtsam kui hoopis kaalukamad asjad — näiteks õiglus, halastus ja ustavus (Matteuse 23:23). Kuidas kaitses Jeesus Jumala Seadust?

¹³ Mäejutluses kasutas Jeesus korduvalt väljendit ”te olete kuulnud, et on öeldud”, kui ta juhtis tähelepanu mõnele Moosese Seaduse määrusele. Seejärel lisas ta: ”Aga mina ütlen teile,” ja selgitas siis põhimõtet, mis läks sügavamale Seaduse pinnapealsest täitmisest. Kas ta vaidles Seadusele vastu? Ei, ta kaitses seda. Näiteks teadis rahvas hästi seadust ”sa ei tohi mõrvata”. Kuid Jeesus ütles neile, et inimese vihkamine on vastuolus selle seaduse vaimuga. Niisamuti, kui keegi laseb endas kasvada kirel kellegi teise kui oma abikaasa vastu, rikub ta põhimõtet, millel rajaneb Jumala seadus, mis keelab abielurikkumise (Matteuse 5:17, 18, 21, 22, 27—39).

¹⁴ Lõpuks ütles Jeesus veel: ”Te olete kuulnud, et on öeldud: ”Sa pead armastama oma ligimest ja vihkama oma vaenlast.” Ent mina ütlen teile: armastage jätkuvalt oma vaenlasi ja palvetage aina nende eest, kes teid taga kiusavad” (Matteuse 5:43, 44). Kas käsk ”vihka oma vaenlast” oli pärit Jumala Sõnast? Ei, see oli reegel, mida usujuhid õpetasid omaenda arvamuse põhjal. Nad lahjendasid Jumala täiuslikku Seadust inimeste mõtetega. Jeesus kaitses kartmatult Jumala Sõna inimeste pärimuste kahjuliku mõju eest (Markuse 7:9—13).

15. Kuidas kaitses Jeesus Jumala Seadust püüete eest jätta mulje, et see on liiga range, isegi karm?

¹⁵ Usujuhid ründasid Jumala Seadust ka sellega, et jätsid mulje, nagu oleks see liiga range, koguni karm. Kui Jeesuse jüngrid üle põllu minnes mõned viljapead noppisid, väitsid variserid, et nad rikuvad hingamispäeva seadust. Jeesus tõi Pühakirjast näite, et kaitsta Jumala Sõna sellise tasakaalutu suhtumise eest. Ta viitas ainsale juhtumile, kus Piibel räägib templi vaateleibade kasutamisest väljaspool pühamut — kui neid sõid Taavet ja tema näljased mehed. Jeesus näitas neile variseridele, et nad polnud aru saanud, mida tähendavad Jehoova halastus ja osavõtlikkus (Markuse 2:23—27).

16. Mida olid usujuhid teinud Moosese käsuga lahutuse kohta, ja mida Jeesus ette võttis?

¹⁶ Usujuhid leiutasid ka võimalusi, kuidas Jumala Seadusest mööda hiilida, et kahandada selle jõudu. Näiteks lubas Seadus mehel oma naise endast lahutada, kui ta leidis naise juures ”midagi ebameeldivat”, ilmselt mingi tõsise probleemi, mis tegi häbi tervele perele (5. Moosese 24:1). Kuid Jeesuse päeviks kasutasid usujuhid seda mööndust ettekäändena, et lubada mehel naine endast lahutada igasugustel põhjustel — isegi siis, kui õhtusöök põhja kõrbes!a Jeesus näitas, et nad olid Moosese kirjapandud inspireeritud sõnu rängalt moonutanud. Seejärel taastas ta Jehoova algse monogaamse abielunormi, jättes ainsaks kohaseks lahutuse põhjuseks seksuaalse ebamoraalsuse (Matteuse 19:3—12).

17. Kuidas saavad kristlased tänapäeval Jumala Sõna kaitstes Jeesust jäljendada?

¹⁷ Kristuse järelkäijad tunnevad tänapäeval samasugust kohustust kaitsta Piiblit rünnakute korral. Kui usujuhid annavad mõista, et Jumala Sõna moraalinormid on vanamoodsad, ründavad nad sellega tegelikult Piiblit. Piiblit rünnatakse ka sellega, kui religioonid õpetavad valesid ja esitavad neid Piibli õpetustena. Me peame eesõiguseks astuda välja Jumala puhta tõesõna kaitseks — andes näiteks teada, et Jumal pole kolmainsuse osa (5. Moosese 4:39). Samal ajal me teeme seda viisakalt, tõelise tasaduse ja sügava lugupidamisega (1. Peetruse 3:15).

18., 19. Millistest näidetest ilmneb, et Jeesusel oli imeline võime Jumala Sõna selgitada?

¹⁸ Piibli heebreakeelse osa kirjapaneku ajal oli Jeesus taevas. Millist rõõmu pakkus talle küll võimalus tulla maa peale ja võtta osa Jumala Sõna selgitamisest! Mõtle näiteks meeldejäävale päevale pärast tema ülesäratamist, kui ta kohtus Emmause teel kahe oma jüngriga. Enne kui nad ta ära tundsid, rääkisid nad talle, kui kurvad ja segaduses nad on oma armastatud Õpetaja surma tõttu. Mis ta seepeale ette võttis? ”Alustades Moosesest ja kõigist Prohvetitest, seletas ta neile kogu pühakirjast ära selle, mis käib tema kohta.” Millist mõju see neile avaldas? Nad ütlesid hiljem üksteisele: ”Eks meie süda ju põlenud, kui ta meiega teel olles rääkis ja pühakirja meile täielikult avas?” (Luuka 24:15—32).

¹⁹ Hiljem samal päeval sai Jeesus kokku oma apostlite ja teistega. Pane tähele, mida ta nende heaks tegi: ”Ta [avas] nende mõistuse täielikult, nii et nad said pühakirjast aru” (Luuka 24:45). Kahtlemata tuletas see rõõmus juhtum neile meelde need paljud-paljud korrad, kui Jeesus oli teinud midagi sarnast nende heaks ja kõigi heaks, kes olid valmis kuulama. Sageli võttis ta ette mõne tuntud kirjakoha ja selgitas seda nii, et kuulajate mõtetes puhkes õitsele midagi imelist — uus ja sügavam arusaamine Jumala Sõnast.

20., 21. Kuidas selgitas Jeesus sõnu, mis Jehoova oli öelnud Moosesele põleva põõsa juures?

²⁰ Ühel sellisel juhtumil rääkis Jeesus rühma saduseridega. See juudi preesterkonnaga seotud judaismi sekt ei uskunud ülestõusmist. Jeesus ütles neile: ”Mis aga puutub surnute ülestõusmisse, siis kas te pole lugenud, mida Jumal teile on öelnud: ”Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal”? Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal” (Matteuse 22:31, 32). See oli kirjakoht, mida nad teadsid hästi ja mille oli pannud kirja mees, keda saduserid austasid — Mooses. Kas sa aga paned tähele, kui jõuliselt Jeesus seda küsimust selgitas?

²¹ Moosese vestlus Jehoovaga põleva põõsa juures toimus umbes aastal 1514 e.m.a (2. Moosese 3:2, 6). Tolleks ajaks oli Aabraham olnud surnud juba 329 aastat, Iisak 224 aastat ja Jaakob 197 aastat. Sellegipoolest ütles Jehoova: ”Mina olen” nende Jumal. Need saduserid teadsid, et Jehoova pole nagu mõni paganlik surnute jumal, kes valitseb mingis mütoloogilises allmaailmas. Ei, tema on ”elavate Jumal”, nagu Jeesus ütles. Mida see tähendab? Jeesus tegi jõulise järelduse: ”Nad kõik on tema jaoks elavad” (Luuka 20:38). Jehoova armastatud sulased, kes on surnud, püsivad turvaliselt Jumala piiritus ja täiuslikus mälus. Jehoova eesmärk nad ellu äratada on nii kindel, et neist võib rääkida otsekui elavatest (Roomlastele 4:16, 17). Kas pole see suurepärane viis selgitada Jumala Sõna? Pole midagi imestada, et ”rahvahulgad hämmastusid”! (Matteuse 22:33.)

22., 23. a) Kuidas me saame jäljendada Jeesust, kui selgitame Jumala Sõna? b) Millest me hakkame rääkima järgmises peatükis?

²² Kristlastel on tänapäeval eesõigus jäljendada Jeesust selles, kuidas ta Jumala Sõna selgitas. Tõsi küll, meil pole täiuslikku mõistust. Sellegipoolest saame tihtilugu juhtida teiste tähelepanu mõnele piiblisalmile, mida nad juba teavad, ja selgitada neile selle juures aspekte, mille üle nad pole ehk kunagi varem mõelnud. Näiteks on nad võib-olla kogu elu korrutanud fraase ”pühitsetud olgu sinu nimi” ja ”sinu riik tulgu”, ilma et neile oleks kunagi räägitud, mis on Jumala nimi või mida kujutab endast tema riik (Matteuse 6:9, 10, P 1988). Milline imeline võimalus meile küll avaneb, kui saame kellelegi selliste Piibli tõdede kohta selgeid ja lihtsaid selgitusi anda!

²³ Jumala Sõna tsiteerimine, kaitsmine ja selgitamine on peamised viisid jäljendada seda, kuidas Jeesus teistele tõde teatavaks tegi. Järgmiseks vaadelgem mõningaid tõhusaid meetodeid, mida Jeesus kasutas, et Piibli tõdedega oma kuulajate südant puudutada.