Jeesuse elu ja teenimine

Tähendamissõna pulmapeost

JEESUS on kahe tähendamissõnga paljastanud kirjatundjad ja usujuhid, ja nad tahavad teda tappa. Aga Jeesus ei ole neile öelnud veel sugugi kõike, mida kavatseb. Ta jutustab neile veel ühe tähendamissõna, öeldes:

„Taevariik on kuninga sarnane, kes oma pojale pulmad tegi. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla.”

Jehoova Jumal on see Kuningas, kes teeb pulmad oma Pojale Jeesus Kristusele. Lõpuks ühendatakse temaga taevas pruut, 144 000 võitud järelkäijat. Kuninga alluvad on Iisraeli rahvas, kes sai aastal 1513 enne meie aega Seaduselepingusse astudes „preestrite kuningriigiks” saamise võimaluse. Nii esitati neile tookord algne kutse pulmapeole.

Esimest kutset pulma ei esitatud siiski enne aastat 29 m.a.j., kui Jeesus ja tema jüngrid (kuninga sulased) hakkasid kuulutama Kuningriiki. Aga lihalikud iisraellased, kes said nende sulaste esitatud kutse aastail 29 m.a.j. kuni 33 m.a.j., ei tahtnud tulla. Nii andis Jumal kutsututest moodustatavale rahvale veel teise võimaluse, nagu Jeesus selgitab:

„Taas läkitas ta teisi sulaseid ja ütles: öelge kutsutuile: vaata, oma söömaaja ma olen valmistanud, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!” See teise ja lõpliku kutse esitamine algas nelipühil aastal 33 m.a.j., kui Jeesuse järelkäijate peale valati välja püha vaim. See kutsumine kestis kuni aastani 36 m.a.j.

Suurem osa neist iisraellastest lükkas selle kutse siiski tagasi. Jeesus selgitab: „Nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale; veel teised võtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ülbesti ja tapsid nad ära.” Jeesus jätkab: „Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema.” See juhtus aastal 70 m.a.j., mil roomlased tegid Jeruusalemma maatasa ja need mõrvarid tapeti.

Seejärel Jeesus selgitab, mis vahepeal juhtus: „Siis ta [kuningas] ütles oma sulastele: pulmad on küll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!” Sulased tegid nii, „ja pulmakoda sai täis lauasistujaid”.

See külaliste kogumistöö teedelt, mis olid väljaspool kutsutute linna, algas aastal 36 m.a.j. Esimesed ümberlõikamatud mittejuutidest kutsutud olid Rooma ohvitser Korneelius ja tema pere. Nende mittejuutide kogumine, kes tulevad algselt kutsutute asemele, on jätkunud meie 20. sajandini.

Sel 20. sajandil saab pulmamaja täis. Jeesus räägib, mis siis juhtub, öeldes: „Siis kuningas läks sisse lauavõõraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas. Ja ta ütles temale: ’Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks?’ Aga too ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijaile: siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammaste kiristamine!”

Mees, kel ei olnud pulmariideid, kujutab ristiusumaailma nimikristlasi. Jumal ei ole neid kunagi tunnistanud vaimse Iisraeli hulka kuuluvaiks. Jumal ei ole neid kunagi püha vaimuga Kuningriigi pärijateks võidnud. Nii heidetakse nad pimedusse, kus nad kannatavad hukku.

Jeesus lõpetab piltliku näite sõnadega: „Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!” Iisraeli rahva seast kutsuti tõepoolest paljusid Kristuse pruudiklassi liikmeiks, aga vaid üksikud lihalikud iisraellased valiti. Enamik 144 000 külalisest, kes saavad taevase tasu, on osutunud mitteiisraellasteks. Matteuse 22:1—14; 2. Moosese 19:1—6; Ilmutuse 14:1—3.

◆ Kes algselt pulmapeole kutsuti ja millal see kutse esitati?

◆ Millal need kutsutud esimest korda kutset kuulsid ja kes olid seda esitanud sulased?

◆ Millal kutsuti teist korda ja keda seejärel on kutsutud?

◆ Keda kujutas mees, kel polnud pulmariideid?

◆ Kes olid paljud kutsutud ja vähesed väljavalitud?