Viimsed päevad
Definitsioon: Väljendiga „viimsed päevad” viidatakse Piiblis lõpuperioodile, mille haripunktiks on Jumala kohtuotsuste täideviimine, mis tähistab asjadesüsteemi lõppu. Juudi süsteemi ja selle Jeruusalemma templi ümber koondunud jumalakummardamise viimsed päevad olid ajaperioodil, mis kulmineerus selle hävitamisega aastal 70 m.a.j. See, mis tollal juhtus, kujutas piltlikult ette seda, mis hakkab toimuma palju tähelepanuväärsemal moel ja ülemaailmses ulatuses ajal, mil kõigi rahvaste üle viiakse täide Jumala poolt langetatud kohtuotsus. Praeguse ülemaailmse kurja asjadesüsteemi viimsed päevad jõudsid kätte 1914. aastal.
Mis näitab, et me elame praegu „viimseil päevil”?
Piibel kirjeldab sündmusi ja olukordi, mis seda tähtsat ajaperioodi iseloomustavad. See „tunnustäht” (UT) on paljudest tõenditest koosnev koondtunnustäht; niisiis on see täitumas vaid siis, kui selle tunnustähe kõik küljed on selgelt näha ühe ajalooperioodi jooksul. Need tunnustähe küljed on kirja pandud Matteuse 24. ja 25. peatükis, Markuse 13. peatükis ja Luuka 21. peatükis; teisi üksikasju on kirjeldatud 2. Timoteosele 3:1—5, 2. Peetruse 3:3, 4 ja Ilmutuse 6:1—8. Vaatleme näidete abil selle tunnustähe mõningaid silmapaistvaid koostisosi.
„Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu” (Matt. 24:7)
Sõjad on rikkunud maapealset elu juba tuhandeid aastaid. On peetud nii riikidevahelisi sõdu kui ka kodusõdu. Aga 1914. aastal algas Esimene maailmasõda. See ei olnud enam vaid kahe lahinguväljale koondunud armee kokkupõrge. Esimest korda võtsid sõjast osa kõik suuremad riigid. Terved rahvad — kaasa arvatud tsiviilelanikkond — mobiliseeriti toetama sõjategevust. On välja arvutatud, et sõja lõpuks oli sellesse haaratud 93 protsenti maailma elanikkonnast. (1914. aasta ajaloolise tähenduse kohta vaata lehekülgi 419, 420.)
Nagu on ennustatud Ilmutuse 6:4, võeti siis „rahu maa pealt ära”. Nii on maailmas 1914. aastast alates üks rahutus järgnenud teisele. Aastatel 1939—1945 toimus Teine maailmasõda. Eruadmiral Gene La Rocque’i sõnul on peetud aastatel 1945 kuni 1982 veel 270 sõda. Käesoleva sajandi sõdades on tapetud üle 100 miljoni inimese. Ajakirjas World Military and Social Expenditures öeldakse, et 1982. aastal oli sõjategevusse kas otseselt või kaudselt haaratud 100 miljonit inimest.
Kas on prohvetikuulutuse selle külje täitumiseks tarvis midagi rohkemat? Kümned tuhanded tuumarelvad on koheseks kasutuselevõtuks valmis. Juhtivteadlased on öelnud, et kui riigid peaksid kasutama oma tuumarelvaarsenalist kasvõi murdosa, häviks tsivilisatsioon ja võib-olla ka kogu inimkond. Kuid Piibli prohvetiennustuste järgi ei jõua asi siiski sellise lõpuni.
„Ja nälga ... on paiguti” (Matt. 24:7)
Inimajaloos on olnud palju näljahädasid. Kui ulatuslikku kahju on need 20. sajandil põhjustanud? Maailmasõja tõttu tabas Euroopat ja Aasiat laiaulatuslik näljahäda. Aafrikat on tabanud põud, mille tagajärjeks on ulatuslik toidupuudus. Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul oli 1980. aasta lõpul 450 miljonit inimest näljasurma piiril ja ligikaudu miljardil inimesel ei olnud piisavalt toitu. Toidupuuduse tõttu sureb neist igal aastal umbes 40 miljonit — ja mõnel aastal kuni 50 miljonit.
Kas sellises toidupuuduses on midagi erilist? Ilmutuse 6:6 näitab, et väike kogus selliseid igapäevaseid toiduaineid nagu nisu ja oder maksab terve päevapalga (teenari; vaata Matteuse 20:2), ning hoiatab, et oliiviõli ja veini tagavarasid ei kasutataks ära liiga kiiresti. Lähis-Idas peeti kõiki neid toiduaineid tol ajal hädavajalikuks, mis näitab, et siin on tegemist ennustusega ränga näljahäda kohta. Selline olukord ei valitse mitte enam vaid mõnes kohas, vaid kogu maailmas. Aastal 1981 teatas The New York Times: „Elatustaseme tõus ja kogu maailmas kasvav nõudlus toiduainete järele on mõjutanud toiduainete hindu, mistõttu vaesematel maadel on raske vajalikke toiduaineid importida.” Paljudes maades ei ole toiduainete tootmine isegi tänapäeva teaduse abil suutnud rahvastiku koguarvu kasvuga sammu pidada. Tänapäeva toitlustuseksperdid ei näe sellele probleemile ühtki reaalset lahendust.
„Suuri maavärisemisi on siis” (Luuka 21:11)
On tõsi, et möödunud sajanditel on olnud suuri maavärisemisi; pealegi suudavad teadlased nüüd oma tundlike aparaatidega avastada rohkem kui miljon maavärisemist aastas. Kuid seda, millal on toimunud suur maavärisemine, teavad inimesed ilma igasuguste erimõõteriistadetagi.
Kas 1914. aastast alates on tegelikult olnud märkimisväärselt palju suuri maavärisemisi? Colorado osariigis Boulderis asuvast Riiklikust Geofüüsika Andmepangast saadud andmetel, mida on täiendatud hulga viitematerjalidega, koostati 1984. aastal tabel, kus olid toodud ära ainult need maavärisemised, mille tugevus oli 7,5 või rohkem palli Richteri skaala järgi või mille tagajärjel tekkis purustusi umbes kuuekümne miljoni krooni ulatuses või rohkem või mille tagajärjel hukkus 100 või enam inimest. Tulemused näitasid, et 2000 aasta jooksul enne 1914. aastat oli selliseid maavärisemisi olnud 856. Sama tabel näitas, et vaid 69 aasta jooksul pärast 1914. aastat oli selliseid maavärisemisi 605. See tähendab, et maavärisemiste keskmine esinemissagedus aastas on 1914. aastast alates sellele eelnenud 2000 aastaga võrreldes 20 korda kasvanud.
„Paiguti [on] ... katku” (Luuka 21:11)
Esimese maailmasõja lõpul haaras maailma enda valdusse hispaania gripp, mis nõudis haiguste ajaloos enneolematu tempoga üle 20 miljoni elu. Arstiteaduse edusammudest hoolimata nõuavad vähktõbi, südamehaigused, arvukad suguliselt levivad nakkushaigused, polüskleroos, malaaria, jõepimedus ja unitõbi palju ohvreid.
„Et ülekohus [„seadusetus”, NW] läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus” (Matt. 24:11, 12)
Üks juhtiv kriminalist ütleb: „Kui vaadelda kuritegevust ülemaailmses ulatuses, siis torkab kõikjal silma selle pidev levik ja kasv. Erandid paistavad silma oma uhkes üksinduses, ja peagi võib tõusulaine needki enda alla matta.” (The Growth of Crime, New York, 1977, Sir Leon Radzinowicz ja Joan King, lk. 4, 5) See on tegelik kasv, see ei tulene ainult paremast informeeritusest. On õige, et ka möödunud põlvkondade ajal oli kurjategijaid, aga kunagi varem ei ole kuritegevus olnud nii laiaulatuslik kui praegu. Eakamad inimesed teavad seda omaenda kogemustest.
Prohvetiennustuses viidatud seadusetus hõlmab Jumala üldtuntud seaduste põlgamist, seda, et seatakse Jumala asemel elu keskpunkti omaenese mina. Sellise suhtumise tagajärjeks on abielulahutuste plahvatuslik kasv, abieluvälise seksi ja homoseksualismi laialdane soosimine ning kümned miljonid abordid igal aastal. Seda seadusetust seostatakse (tekstis Matteuse 24:11, 12) ka valeprohvetite mõjuga, kes jätavad kõrvale Jumala Sõna ja õpetavad omaenda õpetusi. Kuna Piiblist kinnipidamise asemel järgitakse nende filosoofiaid, muutub maailm üha armastusetumaks. (1. Joh. 4:8) Loe selle kohta tekstis 2. Timoteosele 3:1—5 toodud kirjeldust.
„Hirmsaid asju on näha” (Luuka 21:11)
„On fakt, et tänapäeval on ainsaks kõige suuremaks meie elus domineerivaks emotsiooniks hirm,” öeldi väljaandes U.S.News & World Report. (11. oktoober 1965, lk. 144) „Kunagi varem ei ole inimkond olnud nii hirmul kui praegu,” teatati Saksa ajakirjas Hörzu. — 20. juuni 1980, nr. 25, lk. 22.
Seda ülemaailmset hirmu ja kartuse õhkkonda süvendavad paljud tegurid: vägivaldne kuritegevus, tööpuudus, majanduslik ebastabiilsus, mis tuleneb sellest, et paljud riigid on lootusetult võlgades, ülemaailmne keskkonna saastamine, tugevate ja armastavate perekonnasidemete puudumine ning ängistav tunne, et inimkonda ähvardab peatselt saabuv tuumahäving.
’Kristuse tõelised järelkäijad on kõigi rahvaste viha all tema nime pärast’ (Matt. 24:9)
See tagakiusamine pole tingitud mitte poliitikasse sekkumisest, vaid see toimub ’Jeesuse Kristuse nime pärast’, selle pärast, et tema järelkäijad toetavad teda kui Jehoova Messias-Kuningat, et nad kuuletuvad esmajoones Kristusele ja alles seejärel maistele valitsejatele, et nad toetavad lojaalselt tema Kuningriiki ega sekku inimvalitsuste asjadesse. Jehoova tunnistajad on käitunud niiviisi kõigis maailma osades, nagu seda tõestab nüüdisajalugu.
„Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile” (Matt. 24:14)
See sõnum, mida peab kuulutatama, räägib sellest, et Jeesusele Kristusele alluv Jumala Kuningriik on hakanud juba taevas valitsema, et see teeb varsti lõpu kogu kurjale asjadesüsteemile, et selle valitsuse all viiakse inimkond täiuslikkuseni ja maa muudetakse paradiisiks. Seda head sõnumit kuulutatakse praegu rohkem kui 200 maal ja meresaarel, maakera kõige kaugemateski osades. Jehoova tunnistajad pühendavad sellele tegevusele igal aastal sadu miljoneid tunde ja teevad korduvalt majast majja külastusi, nii et võimalikult paljud saaksid sõnumit kuulda.
Mida kõik need „viimsete päevade” sündmused näitavad?
Luuka 21:31, 32: „Kui te näete seda sündivat, siis tundke, et Jumala riik on ligidal [ehk aeg, mil see hävitab praeguse kurja maailma ja hakkab maa asjade üle täielikult valitsema]! Tõesti ma ütlen teile, see sugupõlv ei lõpe ära, enne kui see kõik sünnib!” (Tunnustäht on alates aastast 1914 olnud selgelt näha, niisiis peab olema väga vähe aega järele jäänud. Maailma olukorrad näitavad veenvalt, et just nii see on.)
Miks Jehoova tunnistajad ütlevad, et „viimsed päevad” algasid just aastal 1914?
Aastale 1914 osutavad Piibli prohvetiennustused. Selle ajaarvestuse üksikasju vaata lehekülgedelt 46—48 peateema „Daatumid” alt. Selle tähtaja õigsust näitab tõsiasi, et maailma olukorrad, mis ennustuse kohaselt pidid seda ajaperioodi tähistama, on hakanudki 1914. aastast alates esile tulema, täpselt nagu ennustatud. Seda näitavad eeltoodud faktid.
Mida ilmalikud ajaloolased 1914. aasta kohta ütlevad?
„Kui me praegusel ajahetkel tagasi vaatame, siis näeme selgesti, et Esimese maailmasõja puhkemine juhatas sisse kahekümnenda sajandi ’hädade ajastu’ — nagu inglise ajaloolane Arnold Toynbee seda kujukalt nimetab —, millest meie tsivilisatsioon ei ole kaugeltki veel väljunud. Kõik viimase poolesaja aasta vapustused ulatuvad kas otseselt või kaudselt 1914. aastasse.” — The Fall of the Dynasties: The Collapse of the Old Order (New York, 1963), Edmond Taylor, lk. 16.
„Minu põlvkonna inimesed, kes elasid üle Teise maailmasõja, peavad alati seda konflikti kaasaja suureks pöördepunktiks. ... Lubatagu meile sellist edevust, meie isiklikku kokkupuutepunkti ajalooga. Aga me peaksime teadma, et ühiskondlikus mõttes saabus palju otsustavam muudatus Esimese maailmasõjaga. Just siis lagunesid koost sajandite jooksul üles ehitatud poliitilised ja ühiskondlikud süsteemid — seda mõnikord vaid mõne nädalaga. Ja teised muutusid jäädavalt. Just Esimese maailmasõjaga vajusid põrmuks põlised vankumatud veendumused. ... Teise maailmasõjaga need muutused vaid jätkusid, laienesid ja kinnistusid. Ühiskondlikus mõttes oli Teine maailmasõda Esimese maailmasõja viimane lahing.” — The Age of Uncertainty (Boston, 1977), John K. Galbraith, lk. 133.
„Pool sajandit on mööda läinud, aga Suure sõja [1914. aastal alanud Esimese maailmasõja] tragöödia jäljed, mis see rahvaste kehasse ja hinge jättis, ei ole kadunud ... Füüsilises ja moraalses mõttes oli see sedavõrd raske katsumus, et mitte miski ei ole seejärel olnud see mis enne. Ühiskond tervikuna — valitsussüsteemid, riigipiirid, seadused, relvajõud, riikidevahelised suhted, aga ka ideoloogiad, perekonnaelu, rikkused, positsioonid, isiklikud suhted —, kõik oli täiesti muutunud. ... Inimkond kaotas lõplikult oma tasakaalu ega ole seda tänase päevani tagasi saanud.” — Kindral Charles de Gaulle’i kõnest aastal 1968 (Le Monde, 12. nov. 1968, lk. 9).
Kas pärast praeguse maailmasüsteemi lõppu on maa peal keegi üldse veel elus?
Kindlasti on. Praeguse ülemaailmse süsteemi lõpp ei saabu tuumasõjaga, mis vahet tegemata kõik ära tapaks, vaid hoopis suure viletsusega, millega kaasneb ’Kõigeväelise Jumala suure päeva sõda’. (Ilm. 16:14, 16) See sõda ei hävita ei maad ega tervet inimkonda.
Matt. 24:21, 22: „Siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi. Ja kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad.” (Niisiis jääb osa „liha” ehk osa inimkonda elama.)
Õpet. 2:21, 22: „Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad hävitatakse maa pealt ja truudusemurdjad pühitakse ära!”
Laul 37:29, 34: „Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt! Oota Jehoovat ja hoia tema teed, siis ta ülendab sind, et sa pärid maa; ja sa näed, kuidas õelad hävitatakse!”
Miks Jumal kurjade hävitamisega nii kaua ootab?
2. Peetr. 3:9: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!”
Mark. 13:10: „Kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi.”
Matt. 25:31, 32, 46: „Kui Inimese Poeg [Jeesus Kristus] tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja need [, kes ei tunnusta, et Kristuse vaimsed vennad on Kuninga esindajad,] lähevad igavesse karistusse [„äralõikamisse”, NW], aga õiged igavesse elusse!”
Vaata ka lk. 190 ja 194—196.
Kui keegi ütleb:
„Tänapäeval ei ole olukorrad halvemaks läinud; sõdu, näljahädasid, maavärisemisi ja kuritegevust on alati olnud”
Sa võiksid vastata: „Ma mõistan, miks te nii arvate. Oleme sündinud maailma, kus need asjad on igapäevased nähtused. Kuid ajaloolased räägivad, et 20. sajand on teatud mõttes täiesti erinev. (Loe tsitaate lehekülgedelt 419, 420.)”
Või siis võiksid öelda: „Küsimuse all ei ole vaid tõsiasi, et on esinenud sõdu, näljahädasid, maavärisemisi ja kuritegevust. Kas te panite tähele, et Jeesuse antud tunnustäht on koondtunnustäht?” Seejärel võid ehk lisada: „Ta ei öelnud, et vaid üks nendest sündmustest näitab, et me elame ’viimseil päevil’. Tähtis on see, et kogu tunnustäht on selgelt näha — eriti kui see ilmneb ülemaailmses ulatuses ja alates aastast, mis on Piibli ajaarvestuses ära märgitud.” (Vaata lehekülgi 414—418, samuti lehekülgi 46—48.)
„Kust me võime teada, et see prohvetiennustus ei käi mõne tulevase sugupõlve kohta veel paremini kui praeguse kohta?”
Sa võiksid vastata: „See on huvitav küsimus, mille vastus selgitaks tõsiasja, et me elame tõesti ’viimseil päevil’. Kuidas siis? Üks osa Jeesuse antud tunnustähest räägib sõdadest rahvaste ja kuningriikide vahel. Aga mis juhtuks tänapäeval, kui selle tunnustähe täideminek eeldaks, et me peame ootama veel ühe suurriikidevahelise otsustava sõja puhkemist? Selles sõjas jääksid ellu vaid vähesed, kui üldse keegi ellu jääks. Niisiis võite näha, et Jumala eesmärk, mille kohaselt osa inimesi jääb ellu, näitab, et selle vana süsteemi lõpp on jõudnud väga lähedale.”
Või siis võiksid öelda: „Maailma sündmuste võrdlemine selle prohvetiennustusega on nagu inimese sõrmejälgede kindlakstegemine. Pole olemas teist inimest, kellel oleksid täpselt samasugused sõrmejäljed. Samamoodi ei kordu ühegi tulevase põlvkonna jooksul see 1914. aastal alanud sündmuste pilt.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Tunnustähe kõik osad on selgesti näha.” 2) „Kindlasti ei taha me olla Noa päevil elanud inimeste sarnased. (Matt. 24:37—39)”
„Meie silmad seda lõppu ei näe”
Sa võiksid vastata: „Aga te ju usute, et Jumal kavatseb kunagi maailma asjadesse sekkuda.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Meil oleks võimalik selle lõpu tulemise aega teada ainult siis, kui Tema selle informatsiooni meile kättesaadavaks teeks. Jeesus ütles küll selgelt, et ükski inimene ei tea seda päeva ega tundi, kuid ta kirjeldas üksikasjalikult seda, mis toimub selle sugupõlve ajal, kui see tuleb.” 2) „See kirjeldus räägib sündmustest, mida te isiklikult juba teate. (Kui võimalik, aruta selle tunnustähe üksikasju, kasutades eelnevatel lehekülgedel toodud fakte.)”
„Mina ei muretse selliste asjade pärast; mina elan vaid tänasele päevale”
Sa võiksid vastata: „Kindlasti on hea, kui me tuleviku pärast liigselt mures ei ole. Aga meie kõik püüame oma elu niiviisi ette planeerida, et see oleks turvaline nii meile kui ka meie lähedastele. On arukas realistlikke plaane teha. Piibel näitab, et meid ootavad ees imepärased sündmused ja meil oleks tark planeerida oma elu nii, et me neist kasu saaksime. (Õpet. 1:33; 2. Peetr. 3:13)”
„Mina ei mõtle halbadele olukordadele; mulle meeldib optimistlikult tulevikku vaadata”
Sa võiksid vastata: „On huvitav, et ka Jeesus ütles, et tema järelkäijatel on põhjust praegusel ajal optimistlik olla. (Luuka 21:31)” Seejärel võid ehk lisada: „Kuid pange tähele, et ta ei käskinud neil sulgeda silmi selle ees, mis maailmas toimub, ja olla lihtsalt õnnelikud. Ta ütles, et nende optimismil on kindel alus; see põhineb sellel, et nad mõistavad maailma sündmuste tähendust ning teavad, milline on lõpptulemus.”