Kolme kuu pärast marsib Süüria provintsi valitseja Cestius Gallus 30 000 mehega lõuna poole, et juutide ülestõusu maha suruda. Tema sõjavägi jõuab Jeruusalemma alla lehtmajade püha ajal ning tungib kiiresti läbi eeslinnade. Seloodid, keda on vähemuses, otsivad kaitset templi kindlusest. Peagi asuvad Rooma sõdurid templi müüri lõhkuma. Juute valdab kabuhirm. Ja on ka põhjust, sest paganatest sõdurid rüvetavad juutide kõige pühama paiga. Linnas olevatele kristlastele aga meenuvad Jeesuse sõnad: „Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, ... siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele” (Matteuse 24:15, 16). Kas neil kristlastel on Jeesuse prohvetlikesse sõnadesse usku ja kas nad toimivad nende järgi? Nagu hiljem on näha, sõltub sellest nende elu. Kuidas?

Äkitselt ja ilma näilise põhjuseta tõmbab Cestius Gallus oma väed tagasi ning taganeb ranniku äärde, seloodid tema kannul. Linna viletsusaega on üllataval moel lühendatud. Võttes kuulda Jeesuse hoiatust, põgenevad kristlased Jeruusalemmast erapooletusse Pella linna, mis asub teisel pool Jordani jõge mägedes. Nad põgenevad just õigel ajal. Seloodid pöörduvad peagi Jeruusalemma tagasi ning sunnivad linna allesjäänuid mässuga ühinema.a Kristlased, kes on Pellas, ootavad sündmuste edasist arengut.