Kokku liidetud armastuses. Ülevaade aastakoosolekust

JEHOOVA TUNNISTAJATE kokkutulekusaalis Jersey Citys New Jersey osariigis USA-s valitses 2009. aasta 3. oktoobri hommikul rõõmus elevus. Üle 5000 inimese oli kogunenud Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu 125. aastakoosolekule. Programm kanti üle USA Peeteli kolme kompleksi ja Kanada Peetelisse, kus seda kuulasid ja vaatasid veel tuhanded. Kolmetunnilist programmi nautis ühtekokku 13 235 inimest, keda liidab armastus Jehoova vastu.

Programmi juhatajaks oli Geoffrey Jackson juhtivast kogust. Alustuseks kutsus ta lavale peetellastest moodustatud koori, kes esitas laule meie uuest laulikust. Koori juhatas juhtiva kogu liige David Splane, kes rääkis lühidalt muusika tähtsusest puhtas jumalakummardamises. Koosoleku jooksul kutsuti publikut kaasa laulma kolme uut laulu; koor laulis need kõigepealt ette ning seejärel laulsid koor ja publik koos. Koor oli moodustatud spetsiaalselt selle ürituse jaoks, seega ei peaks koori kasutamist võtma kui malli, mida koguduse koosolekutel või ringkondlikel ja piirkondlikel kogunemistel järgida.

Harubüroode aruanded

Külalised harubürookomiteedest esitasid aruandeid viielt maalt. Kenneth Little rääkis, et Kanada harubüroo hakkab peagi trükkima suurema osa USA-s ja Kanadas vajaminevatest ajakirjadest, mis tähendab nende trükikojale kümme korda suuremat toodangut kui seni. Vend Little ütles, et sel otstarbel on ostetud uus trükipress, millega hakatakse töötama kahes vahetuses, kokku 16 tundi ööpäevas.

Reiner Thompson rääkis kuningriigitööst Dominikaani Vabariigis ning Albert Olih kõneles meie vendade tegevusest Nigeerias. Emile Kritzinger Mosambiigist ütles, et Jehoova tunnistajad registreeriti seal 1992. aastal, pärast kümnendite pikkust tagakiusamist. Kõigis neis kolmes riigis on kuulutajate arv viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Viv Mouritz Austraalia harubüroost rääkis kuningriigitöö edenemisest Ida-Timoris, riigis, mille eest kannavad hoolt Austraalia vennad.

Juhtiva kogu komiteed

Aastal 1976 hakkasid Jehoova tunnistajate ülemaailmse tegevuse järele vaatama kuus juhtiva kogu komiteed. Hiljem määrati neile teistest lammastest abilisi. Praegu on abilisi 23, kellest kuut sel aastakoosolekul intervjueeriti. Need kuus venda on olnud täisajalises teenistuses kokku 341 aastat – igaüks keskmiselt 57 aastat.

Don Adams, kes kutsuti Peetelisse 1943. aastal, selgitas, et koordineerijatekomitee koosneb ülejäänud viie komitee koordineerijatest ning hoolitseb selle eest, et komiteede omavaheline koostöö sujuks. Koordineerijatekomitee tegeleb tõsisemate hädaolukordade, tagakiusamisjuhtude, kohtuasjade, looduskatastroofide ja muude Jehoova tunnistajaid puudutavate pakiliste küsimustega terves maailmas.

Dan Molchan rääkis personalikomiteest, kes hoolitseb ülemaailmse Peeteli pere 19 851 liikme vaimse ja füüsilise heaolu eest. David Sinclair kõneles kirjastuskomiteest, kelle järelevalve all ostetakse harubüroodele vajalikke seadmeid ja varustust. Robert Wallen, kes on teeninud Peetelis ligi 60 aastat, rääkis teenistuskomiteest, kelle ülesanne on vaadata Jehoova tunnistajate tegevuse järele kuulutustööpõllul ja kogudustes. Järgmisena andis William Malenfant ülevaate õpetuskomitee kõvast tööst konvendiprogrammide ettevalmistamisel. Viimasena selgitas John Wischuk, kuidas kirjutuskomitee juhatusel valmistatakse hoolsalt ette meie väljaannetes ilmuvat teavet.a

Aastatekst 2010 on armastusest

Järgmised kolm kõnet esitasid juhtiva kogu liikmed. Gerrit Lösch alustas oma ettekannet küsimusega „Kas sa tahad, et teised sind armastaksid?”. Ta selgitas, et armastus on üks inimese põhivajadusi ning et me kõik lööme selle paistel õitsele. Me võlgneme enda olemasolu armastusele, sest Jehoova lõi inimesed isetu armastuse ajel. Meie kuulutus- ja õpetustöö peamiseks ajendiks on armastus Jehoova vastu.

Põhimõtetel rajanevat armastust tuleb osutada mitte ainult ligimestele, vaid ka vaenlastele (Matt. 5:43–45). Kuulajaskonda innustati mõtlema sellele, mida kõike oli Jeesus valmis meie pärast kannatama: teda piitsutati, pilgati, tema peale sülitati ja ta torgati läbi. Siiski palvetas ta sõdurite eest, kes ta postile lõid. Kas ei armasta me teda seetõttu veelgi enam? Seejärel teatas vend Lösch, et aastatekst 2010 on võetud kirjakohast 1. Korintlastele 13:7, 8 ja kõlab: „Armastus peab vastu kõiges. Armastus ei kao kunagi.” Meil on väljavaade mitte ainult elada igavesti, vaid ka armastada ja olla armastatud igavesti.

Kas sa sõidad tühja paagiga?

Samuel Herd alustas oma kõnet järgmise näitega. Kujutle, et sõber kutsub sind 50-kilomeetrisele autoretkele. Juhi kõrval istudes märkad sa, et kütusenäidik on peaaegu nullis. Sa ütled sõbrale, et kütus saab kohe otsa. Tema aga ütleb, et sa ei muretseks, kuna mõned liitrid on ju veel järel. Varsti aga lõpeb kütus tõepoolest otsa. Kas on mõtet minna sõitma tühja paagiga ja riskida tee peale jäämisega? Kas poleks targem sõita täis paagiga? Samamoodi tuleb kristlastel piltlikus mõttes kütusepaak täis hoida. Meie kütuseks on teadmised Jehoovast.

Et meie paak oleks täis, on tarvis regulaarselt tankida. Selleks tuleb kasutada nelja moodust. Esiteks, isiklik uurimine, teadmiste omandamine Piiblist seda iga päev lugedes. Tarvis on enamat kui lugeda lihtsalt sõnu; loetut on vaja ka mõista. Teiseks tuleb meil hästi ära kasutada pere jumalakummardamise õhtut. Kas teeme selle peatuse iga nädal ja kas tangime korralikult või valame paaki ainult sortsu kütust? Kolmandaks mooduseks on Piibli uurimine koos kogudusega meie koosolekutel. Neljandaks on meil tarvis leida võimalusi Jehoova põhimõtete üle segamatult mõtiskleda. Laul 143:5 ütleb: „Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõiki su tegusid, ma mõlgutan meeles su käte töid!”

’Õiged löövad särama nagu päike’

Kolmanda ja ühtlasi viimase kõne esitas John Barr, kes selgitas Jeesuse piltlikku näidet nisust ja umbrohust (Matt. 13:24–30, 38, 43). See näide viitab lõikusele, mille kestel kogutakse „kuningriigi pojad” kokku, umbrohi aga pannakse ärapõletamiseks eraldi.

Vend Barr selgitas, et see kogumistöö ei kesta igavesti. Ta viitas tekstile Matteuse 24:34, kus öeldakse: „Mingil juhul ei kao see põlvkond enne, kui see kõik toimub.” Ta luges kaks korda ette mõtte: „Tõenäoliselt mõtles Jeesus seda, et nende võitute eluiga, kes nägid tundemärgi ilmnemise algust aastal 1914, kattub osaliselt nende võitute elueaga, kes näevad suure viletsuse algust.” Me ei tea täpselt, kui pikk on „see põlvkond”, ent me teame, et selle moodustavad neisse kahte rühma kuuluvad võitud, kelle eluiga osaliselt kattub. Võituid on küll eri vanuses, kuid neist kahest rühmast need, kes moodustavad selle põlvkonna, on viimseil päevil mõnda aega üksteise kaasaegsed. On rõõmustav teada, et 1914. aastal tundemärgi ilmnemist näinud eakamate võitute nooremaid võitud kaasaegseid on suure viletsuse puhkemise ajal ikka veel maa peal.

„Kuningriigi pojad” ootavad innuga oma taevase tasu kättesaamist. Kuid ustavaks jääda ja kirkalt särada kuni lõpuni tuleb meil kõigil. On suur au näha „nisu” kokkukogumist meie ajal.

Kui lõpulaul oli lauldud, esitas Theodore Jaracz juhtivast kogust lõpupalve. Aastakoosoleku programm oli tõesti virgutav.

[Allmärkus]

[Kast lk 5]

KOGUDUSEVANEMATE KOOL

Aastakoosolekul teatas juhtiva kogu liige Anthony Morris, et kogudusevanematele väljaõppe andmine jätkub. Kool Ühendriikides elavate kogudusevanemate jaoks hakkas tegutsema 2008. aasta alguses Pattersoni koolituskeskuses New Yorgi osariigis. Vahetult enne aastakoosolekut oli lõppenud 72. kursus ning selleks ajaks oli saanud väljaõpet 6720 kogudusevanemat. Kuid palju tööd on veel ees. Ainuüksi Ühendriikides on rohkem kui 86 000 kogudusevanemat. Vend Morris teatas, et juhtiva kogu heakskiidul hakkab alates 7. detsembrist 2009 toimuma lisakool New Yorgis Brooklynis.

Ta selgitas, et kahe kuu jooksul koolitatakse neli reisivat ülevaatajat Pattersonis kogudusevanemate kooli õpetajateks. Nad hakkavad õpetama Brooklynis, ning Pattersonis saavad väljaõpet neli järgmist venda. Viimased hakkavad pärast koolitust õpetama kursusi Brooklynis, esialgsed neli aga kokkutuleku- ja kuningriigisaalides. Sellise skeemi järgi koolitatakse õpetajaid seni, kuni neid on kokku kaksteist, ja nõnda saab Ühendriikides iga nädal toimuda kuus ingliskeelset kogudusevanemate kursust. Seejärel antakse väljaõpet neljale vennale, kes hakkavad õpetama hispaania keelt kõnelevaid kogudusevanemaid. Kogudusevanemate kooli eesmärk on aidata kogudusevanematel vaimselt edeneda; see ei vaheta välja kuningriigi teenistuskooli. 2011. teenistusaastal hakkavad harubürood kõikjal maailmas kokkutuleku- ja kuningriigisaalides selliseid kursusi korraldama.

[Pildid lk 4]

Aastakoosolek algas lauluga meie uuest lauluraamatust