Miks sa peaksid käima kristlikel koosolekutel

ROSARIO, kes elab Lõuna-Ameerikas, uuris mitu kuud heal meelel Piiblit koos Elizabethiga. Rosariot erutas teadmiste omandamine Jumala Kuningriigist ja sellest, kuidas see toob maa peale paradiislikud olukorrad. Kuid iga kord, kui Elizabeth kutsus teda kuningriigisaali koosolekutele, ütles ta ära. Talle tundus, et ta võib uurida Piiblit kodus ja rakendada ellu selles öeldut ilma koguduse koosolekutel käimata. Kas ka sina oled mõelnud, kas kristlikud koosolekud toovad sulle tegelikku kasu? Miks on Jumal teinud korraldusi oma rahva kooskäimiseks?

Kuna esimese sajandi kristlased olid neid ümbritsevatest inimestest nii erinevad, oli õige seltskond nende püsimajäämiseks eluliselt tähtis. Apostel Paulus kirjutas ühele algkristlaste kogudusele: ’Te olete nüüd laitmatud ja puhtad keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas.’ (Filiplastele 2:15) Juudamaal olid kristlastel eriti rasked ajad ning seepärast kirjutas Paulus neile: „Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.” (Heebrealastele 10:24, 25) Kuidas saame meie kokku tulemisega õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele?

Kuidas kristlased üksteist „ihuvad”

Pauluse poolt kasutatud kreeka sõna, mis on tõlgitud sõnaga „õhutama”, tähendab sõnasõnaliselt „ihumist”. Piibli õpetussõna selgitab, kuidas kristlased üksteist „ihuvad”, kui ta ütleb: „Raud ihub rauda ja inimene ihub teist!” (Õpetussõnad 27:17; Koguja 10:10) Me oleme nagu tööriistad, mis vajavad korrapärast ihumist. Kuna armastuse väljendamine Jehoova vastu ja meie usul põhinevate otsuste tegemine tähendab maailmast erinemist, tuleb meil pidevalt vastuvoolu liikuda.

Püsiv pingutamine selleks, et olla erinev, võib nüritada meie innukust teha häid tegusid. Aga kui me oleme koos teistega, kes armastavad Jehoovat, siis me ihume üksteist — me õhutame üksteist armastusele ja headele tegudele. Teisest küljest, kui me oleme üksi, kaldume pöörama tähelepanu rohkem iseendale. Meie mõistusse võivad siseneda ebamoraalsed, omakasupüüdlikud või rumalad mõtted. „Kes enda eraldab, otsib, mida ta [ise] himustab, kõige taibu vastu paisutab ta tüli.” (Õpetussõnad 18:1, Suur Piibel) Sellepärast kirjutas Paulus Tessaloonika linna kogudusele: „Manitsege üksteist ja kosutage üksteist, nagu te seda teetegi.” — 1. Tessalooniklastele 5:11.

Kui Rosario lõpetas Piibli põhiõpetuste uurimise, hoidis ta end ikka veel kogudusega seltsimast tagasi. Nii lõpetas Elizabeth, kes ei suutnud rohkem abi pakkuda, tema külastamise. Mõni kuu hiljem külastas reisiv ülevaataja Rosariot ja küsis: „Kuigi ühe perekonna iga liige võiks omaette süüa head toitu kuskil restoranis, millest jääksid kõik selle liikmed ilma, kui nad kodus üheskoos ei sööks?” Rosario vastas: „Nad jääksid ilma perekondlikust seltsingust.” Ta sai asjast aru ja hakkas korrapäraselt koosolekutel käima. Ta leidis, et see on nii kasulik, et ta on sellest alates olnud peaaegu igal koosolekul.

On julgustav kuulda, kuidas teised inimesed väljendavad usku samadesse asjadesse, mida sina usud, ja näha, kuidas selline usk on muutnud nende elu. Paulus teadis seda isiklikest kogemustest, ning ta kirjutas Rooma kogudusele: „Ma igatsen teid näha, et võiksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks; see on, et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi.” (Roomlastele 1:11, 12) Tegelikult sai Paulus Roomat külastada alles mitme aasta pärast, ja kui ta seda tegi, oli ta roomlaste käes vangis. Aga kui ta nägi Rooma vendi, kes olid tema külastamiseks linnast üle 60 kilomeetri kaugusele tulnud, „tänas Paulus Jumalat ja sai julgust”. — Apostlite teod 28:15.

Leida vaimset toitu kriitilistel aegadel

Sel ajal kui Paulus Roomas koduarestis oli, kirjutas ta heebrealastele, et nad ei tohiks kooskäimisi maha jätta. Meie jaoks on tähendusrikas see, et ta lisas sõnad: „Seda enam, et näete selle päeva lähenevat.” (Heebrealastele 10:25) Jehoova tunnistajad on Pühakirjast järjekindlalt näidanud, et aasta 1914 märkis selle maailma lõpuaja algust ning et „jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päev” on lähedale tulnud. (2. Peetruse 3:7) Vastavalt Piibli Ilmutuse raamatule oli Kuradil, siis kui ta taevast lõpuaja alguses välja visati, suur viha ja „ta läks sõdima nendega, kes . . . peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus”. (Ilmutuse 12:7—17) Seepärast on Jumala käskude pidamine praegu eriliselt raske, ja nii on meil vaja kaasusklikega järjest enam kokku saada. Koosolekud aitavad meil tugevdada oma usku ja oma armastust Jumalasse, et seista vastu Kuradi rünnakutele.

Armastus Jumala vastu ja usk ei ole nagu hooned, mis kord valmisehitatuina püsima jäävad. Nad on hoopis nagu elusolendid, kes pidevalt toidetuna aeglaselt kasvavad, kuid kes nälga jäetuna närbuvad ja surevad. Seepärast kannab Jehoova hoolt korrapärase vaimse toidu eest, et oma rahvast tugevdada. Me kõik vajame sellist toitu, aga kust mujalt me võime seda saada kui mitte Jumala organisatsioonist ja selle koosolekutelt? Mitte kusagilt. — 5. Moosese 32:2; Matteuse 4:4; 5:3.

Jeesus esitas küsimuse, mis aitab meil näha, kuidas ta toidab kristlikku kogudust. Ta küsis: „Kes on nüüd ustav ja mõistlik sulane [„ori”, NW], kelle ta isand on pannud oma pere üle neile rooga andma õigel ajal? Õnnis on see sulane [„ori”, NW], keda ta isand tulles leiab nõnda tegevat!” (Matteuse 24:45, 46) Kelle määras Jeesus toitma oma järelkäijaid esimesel sajandil ja kelle ta leidis ustavalt neid toitmas, kui ta Kuningriigi väes tagasi tuli? On selge, et ükski inimene pole elanud läbi nende kõikide sajandite. Tõendid näitavad, et see ori on vaimuga võitud kristlaste kogudus, nii nagu Iisraeli rahvas oli eelkristlikel aegadel Jumala sulane. (Jesaja 43:10) Jeesus kannab tõepoolest meie vaimse toidu eest hoolt selle ülemaailmse vaimuga võitud kristlaste kogu kaudu, kes tänapäeval kasutab vaimse toidu kanalitena Jehoova tunnistajate kohalikke kogudusi.

Apostel Paulus kirjeldas lähemalt seda Jeesuse antud vaimse toidu kanalit: „Tema läks üles kõrgele, viis vangid vangi, andis inimestele ande [„andis ande inimeste näol”, NW] . . . Tema on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangeeliumikuulutajaiks ja mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saame Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda.” — Efeslastele 4:8, 11—13.

Peamiselt ehitasid need „annid inimeste näol” vendi üles kohalikes kogudustes — ja seda koosolekutel. Näiteks Antiookias „Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme sõnaga ja kinnitasid neid”. (Apostlite teod 15:32) Tänapäeval toidavad vaimselt võimekate meeste kõned samalaadselt meie usku, nii et see ei närbu ega muutu mittetegevaks.

Võib olla tõsi, et oleme teinud häid edusamme mõne koguduse liikme isikliku abi tõttu, kuigi me pole ehk hakanud veel koosolekutel käima. Piibel ütleb, et on aeg, kui sa ’vajad jälle, et sulle õpetataks Jumala sõnade esimesi algeid, ja sulle läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga’. (Heebrealastele 5:12) Kuid keegi ei saa igaveseks piimatoidule jääda. Kristlikud koosolekud hoolitsevad Piibli juhendite jätkuva programmi eest, mille eesmärk on hoida armastust Jumalasse ja usku temasse elavana, ja praktilise abi eest „Jumala kogu tahtmise” ellurakendamisel. (Apostlite teod 20:27, UT) See on enam kui „piim”. Piibel ütleb samuti: „Täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel.” (Heebrealastele 5:14) Koosolekutel vaadeldakse paljusid teemasid, mis ei ole võib-olla koduse piibliõpetamise põhikursuse osa, nagu näiteks Piibli tähtsate prohvetiennustuste salm-salmi haaval uurimine ja põhjalikud arutelud selle üle, kuidas me saame jäljendada Jumalat oma elus.

Jehoova meeldetuletused — nagu hääl sinu taga

Selliste koguduses peetavate uurimiste kaudu tuletab Jehoova meile korrapäraselt meelde, millised inimesed me peaksime olema. Sellised meeldetuletused on eluliselt tähtsad. Ilma nendeta me kalduksime kergesti omakasupüüdlikkuse, uhkuse ja ahnuse poole. Pühakirja meeldetuletused aitavad meil tunda rõõmu headest suhetest teiste inimestega ja Jumala endaga. „Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste [„meeldetuletuste”, NW] poole!” tunnistas Laulu 119:59 kirjutaja.

Kui me käime korrapäraselt kristlikel koosolekutel, kogeme Jehoova prohvetiennustuse täitumist, mille ta andis Jesaja kaudu ja mis ütleb: „Su õpetajad [„Suur Õpetaja”, NW] ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid [„Suurt Õpetajat”, NW]. Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: ’See on tee, käige seda!’ ” Jehoova jälgib meie edenemist ja parandab meid armastavalt, kui me astume vale sammu. (Jesaja 30:20, 21; Galaatlastele 6:1) Ja ta annab isegi rohkem abi.

Saada püha vaimu koguduse kaudu

Kui me käime korrapäraselt koos Jehoova tunnistajatega kristlikel koosolekutel, tugevdab meid Jumala püha vaim, mis tema rahva peal on. (1. Peetruse 4:14) Lisaks on koguduse kristlikud ülevaatajad püha vaimu poolt määratud. (Apostlite teod 20:28) See Jumalalt tulev tegev jõud avaldab kristlasele võimsat mõju. Piibel ütleb: „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikameelsus, lahkus, headus, usk, tasadus, enesevalitsemine.” (Galaatlastele 5:22, 23, NW) Püha vaim, mis tegutseb Jumala organisatsiooni kaudu, aitab meil saavutada ka imeliselt selge arusaamise sellest, mida Jehoova on varunud neile, kes teda armastavad. Pärast seda, kui Paulus oli selgitanud, et selle asjadesüsteemi silmapaistvad inimesed ei suuda mõista Jumala eesmärke, kirjutas ta: „Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi.” — 1. Korintlastele 2:8—10.

Lisaks usku tugevdavale vaimsele toidule hoolitseb kogudus nende väljaõpetamise eest, kes soovivad osaleda koguduse peamises tegevuses. Mis see on?

Koguduse kaudu saadav väljaõpe

Kristlik kogudus ei ole ühiskondlik klubi, kus inimesed lihtsalt naudivad meelelahutust ja võib-olla ka julgustavad üksteist paremat elu elama. Jeesus volitas kogudust viima Kuningriigi head sõnumit neile, kes elavad vaimses pimeduses. (Apostlite teod 1:8; 1. Peetruse 2:9) Selle rajamise päevast m.a.j. 33. aasta nelipühil oli see kuulutajate organisatsioon. (Apostlite teod 2:4) Kas sa oled püüdnud rääkida kellelegi Jehoova eesmärkidest, kuid pole suutnud teda veenda? Koguduse koosolekud pakuvad isiklikku väljaõpet õpetamiskunstis. Piibli eeskujusid uurides me õpime, kuidas luua arutlemiseks ühist alust, kuidas kasutada Pühakirja loogilise põhjenduse jaoks, ja seda, kuidas aidata teistel arutleda, kasutades küsimusi ja piltlikke näiteid. Sellised oskused võivad aidata sul tunda seda kirjeldamatut rõõmu, mida toob see, kui sa aitad kellelgi teisel Piibli tõde mõista.

Selles tülidest lõhestatud ja ebamoraalses maailmas on kristlik kogudus tõeline vaimne varjupaik. Kuigi see koosneb ebatäiuslikest inimestest, on see rahu ja armastuse sadam. Käi seepärast korrapäraselt kõigil selle koosolekutel ja koge ise lauliku sõnade tõepärasust: „Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad ka üheskoos elavad! . . . Jehoova [on] seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks!” — Laul 133:1, 3.