Kuus moodust, kuidas olla tõeliselt edukas

TÕELINE edukus on see, kui inimene käib parimat eluteed, mis tähendab seda, et ta järgib Jumala norme ja arvestab eesmärgiga, mis Jumalal inimestega on. Piibel ütleb sellise inimese kohta: „Ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda!” (Laul 1:3, meie kursiiv).

Jah, kuigi me oleme ebatäiuslikud ja eksime, võib meie elu tervikuna võttes olla siiski väga edukas. Kas pole tore mõte? Kui soovid, et sinu elu oleks selline, siis järgmised kuus Piibli põhimõtet aitavad seda saavutada, olles seega vaieldamatuks tõendiks, et Piibli õpetuste taga on tõesti Jumala tarkus (Jakoobuse 3:17).

1 Suhtu rahasse õigesti

„Rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ... iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:10). Väärib märkimist, et probleemiks pole mitte raha kui selline – me kõik ju vajame seda, et enda ja oma pere eest hoolitseda –, vaid rahaahnus. Elu näitab, et kui inimene armastab ja ihaldab raha, saab sellest tema isand ehk jumal.

Artiklisarja esimesest artiklist nägime, et inimesed, kes tuliselt rikkust taga ajavad, sest arvavad selles peituvat edu saladuse, ajavad tegelikult taga tühja tuult. Lisaks pettumusele kogevad nad palju valu. Näiteks kui inimene püüab kõigest väest rikkaks saada, ohverdab ta pahatihti selle nimel pere- ja sõprussuhted. Teised ohverdavad hädatarviliku uneaja – kui mitte töö, siis muretsemise pärast. „Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!” ütleb Koguja 5:11.

Raha ei ole mitte ainult karm, vaid ka petlik isand. Jeesus Kristus rääkis „rikkuse petlikkusest” (Markuse 4:19). Teisisõnu, rikkus küll tõotab tuua õnne, aga tegelikult ei tee seda. Ta tekitab vaid himu üha enama rikkuse järele. „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha,” sõnab Koguja 5:9.

Lühidalt öeldes käitub raha armastav inimene ennasthävitavalt ja lõpuks võib ta olla pettunud, masendunud või koguni kuritegelikul teel (Õpetussõnad 28:20). Seevastu on õnne ja edukusega hoopis tihedamalt seotud heldekäelisus, valmidus andestada, moraalne puhtus, armastus ja head suhted Jumalaga.

2 Õpi olema helde meelelaadiga

„Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35.) Kui mõnikord olla helde käega, võib kogeda õnnehetki, kuid helde meelelaadiga kaasneb püsiv õnneseisund. Mõistagi saab helde olla mitmel moel. Üks parimaid viise, mida tihtilugu kõige enam väärtustatakse, on anda teistele oma aega ja teha midagi nende heaks.

Vaadanud üle mitmeid uurimusi altruismi, õnnelikkuse ja tervise kohta, järeldas õpetlane Stephen G. Post, et omakasupüüdmatus ja teiste aitamine on seotud pikaealisuse, hea enesetunde ning parema füüsilise ja psüühilise tervisega, kaasa arvatud depressiooni sümptomite taandumisega.

Pealegi ei kannata need, kes on oma võimaluste piires helded, seetõttu sugugi puuduse käes. Õpetussõnad 11:25 ütleb: „Hing, kes jagab õnnistust [„rohkesti annab”, P 1938–40], kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse!” Need sõnad näitavad, et südamest heldeid inimesi, kes ei oota vastutasu, hinnatakse ja armastatakse väga, eelkõige teeb seda muidugi Jumal (Heebrealastele 13:16, P 1945).

3 Anna heldelt andeks

„Andke üksteisele andeks, kui kellelgi on kaebamist teise peale; nagu Kristus teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie” (Koloslastele 3:13, P 1938–40). Tänapäeval pole andestamine kuigi populaarne; inimestele meeldib pigem tagasi teha kui halastada. Mis on tulemus? Solvang päästab valla solvangu ja vägivald vägivalla.

Kahju ei tekitata mitte ainult teistele. Montreali ajaleht „The Gazette” annab teada: „Uurimuses, mis hõlmas üle 4600 inimese vanuses 18–30 aastat, leiti, et mida vaenulikuma, ärritunuma ja õelama inimesega oli tegu”, seda halvemas seisus olid tema kopsud. Tõtt-öelda olid need mõningate kahjulike näitajate poolest koguni kehvemas seisukorras kui aktiivsel suitsetajal! Tõepoolest, andestav hoiak pole pelgalt hea määrdeõli inimestevahelistes suhetes, vaid ka hea ravim.

Kuidas olla andestavam? Alusta sellest, et heidad endale ausa pilgu. Kas sa ärritud vahetevahel teiste peale? Ja kas pole sa tänulik, kui nemad sulle andestavad? Miks mitte siis ka ise teistele varmalt andeks anda? (Matteuse 18:21–35.) Kasuks tuleb veel see, kui arendada enesevalitsemist. Loe kümneni või püüa end kuidagi teisiti maha rahustada. Pea enesevalitsemist tugevuseks. „Pikameelne on parem kui kangelane,” ütleb Õpetussõnad 16:32. „Parem kui kangelane” – kas ei viita see edukusele?

4 Kuuletu Jumala juhtnööridele

„Jehoova käsk on puhas, see paneb silmad särama” (Laul 19:9, UM). Lihtsalt öeldes tulevad Jumala juhtnöörid meile kasuks nii füüsiliselt, psüühiliselt kui ka emotsionaalselt. Kõige muu hulgas kaitsevad need meid selliste pahede eest nagu narkomaania, purjutamine, ebamoraalsus ja pornograafia vaatamine (2. Korintlastele 7:1; Koloslastele 3:5). Nende pahede rängaks tagajärjeks võivad olla kuriteod, vaesus, umbusaldus, lõhki läinud perekond, psüühilised ja emotsionaalsed probleemid, haigused ja isegi enneaegne surm.

Seevastu need, kes kuuletuvad Jumala juhtnööridele, edendavad häid, turvalisi suhteid, samuti ei kaota nad enesest lugupidamist ega hingerahu. Piiblikohas Jesaja 48:17, 18 on kirjas Jumala sõnad: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima! Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” Jah, meie Looja soovib meile parimat. Ta tahab ’juhatada meid teele’, millel käimine teeb meid tõeliselt edukaks.

5 Osuta isetut armastust

„Armastus ehitab” (1. Korintlastele 8:1). Kas sa suudad ette kujutada elu ilma armastuseta? Kui tühi ja õnnetu see küll oleks! „Kui ... mul poleks [teiste vastu] armastust, siis ei oleks minust ühtigi! ... Siis ei oleks mul sellest mingit kasu!” kirjutas kristlik apostel Paulus Jumala vaimu mõjutusel (1. Korintlastele 13:2, 3).

Siin mainitud armastuse all ei mõelda seksuaalset laadi armastust, millel on mõistagi samuti oma koht. Jutt käib hoopis sügavamast ja palju kestvamast armastusest, mille aluseks on Jumala põhimõtted (Matteuse 22:37–39).a Lisaks pole selline armastus passiivne, orienteeritud saamisele, vaid aktiivne, tegudes väljenduv. Paulus lisas, et niisugune armastus on veel kannatlik ja täis heldust, see pole kade ega hoople. See on isetult huvitatud teiste heaolust, ei solvu kergesti, vaid andestab. Niisugune armastus ehitab üles. Veel enam, see aitab meil teistega, eelkõige pereliikmetega suheldes edukad olla (1. Korintlastele 13:4–8).

Lapsevanemad, kes oma lapsi armastavad, osutavad neile sooja kiindumust ja seavad neile seoses moraali ja muude käitumisnormidega selged Piiblil põhinevad piirid. Niisuguses keskkonnas üles kasvavad lapsed tunnevad end turvaliselt ja tajuvad, et perekond on kindel paik, kus neid tõesti armastatakse ja hinnatakse (Efeslastele 5:33–6:4; Koloslastele 3:20).

Jack, noormees Ameerika Ühendriikidest, kasvas üles peres, kus elati Piibli põhimõtete järgi. Kui Jack oli kodunt lahkunud, kirjutas ta oma vanematele kirja. Ta ütles: „Olen alati üritanud järgida [Piibli] käsku „Sa pead austama oma isa ja ema, ... et su käsi hästi käiks” (5. Moosese 5:16). Minu käsi ongi hästi käinud. Mõistan nüüd paremini kui kunagi varem, et selle taga on olnud teie kui lapsevanemate sihikindlus ja armastus. Tänan teid, et te minu kasvatamisel nii palju vaeva nägite ja mind toetasite.” Kuidas sina kui lapsevanem end tunneksid, saades niisuguse kirja? Kas pole südantsoojendavad sõnad?

Põhimõtteline armastus ka „rõõmutseb ühes tõega” – tõega, mis leidub Piiblis (1. Korintlastele 13:6; Johannese 17:17). Toogem selle kohta ühe näite. Oletagem, et mehel ja naisel on abieluprobleeme ja nad otsustavad lugeda koos Jeesuse sõnu kirjakohast Markuse 10:9: „Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!” Nüüd tuleb neil oma süda läbi uurida. Kas nad tõesti ’rõõmutsevad ühes Piibli tõega’? Kas nad peavad abielu pühaks, nii nagu Jumal seda peab, ja ka käituvad vastavalt? Kas nad on valmis pingutama selle nimel, et lahendada probleemid armastuse vaimus? Kui on, siis võib nende abielu õnnestuda ja nad võivad tunda rõõmu heade tulemuste üle.

6 Teadvusta oma vaimseid vajadusi

„Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Erinevalt loomadest on inimestel võime väärtustada vaimseid asju. Seetõttu me küsimegi endalt: mis on elu eesmärk? kas on olemas Looja? mis meist saab, kui me sureme? mida toob tulevik?

Miljonid siirad inimesed igal pool maailmas on leidnud, et Piibel vastab neile küsimustele. Näiteks viimane küsimus puudutab Jumala eesmärki seoses inimkonnaga. Mis eesmärk Jumalal on? Maakerast peab saama paradiis, kus elavad igavesti inimesed, kes armastavad Jumalat ja tema norme. Laulus 37:29 öeldakse: „Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!”

Looja tahab niisiis meile pakkuda midagi enamat kui lihtsalt seda, et me oleksime ajutiselt edukad kõigest 70–80 aastat. Ta tahab, et me oleksime edukad igavesti! Just praegu on sul õige aeg õppida tundma oma Loojat. Jeesus lausus: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Kui õpid neid tundma ja elad vastavalt sellele, mida sa teada saad, siis sa veendud ise, et „see on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde” (Õpetussõnad 10:22).

[Allmärkus]

[Kast lk 7]

LISAPÕHIMÕTTEID, ET OLLA EDUKAS

◼ Tunne mõistlikku kartust Jumala ees. „Jehoova kartus on tarkuse algus” (Õpetussõnad 9:10).

◼ Vali sõpru targalt. „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20).

◼ Väldi liialeminekut. „Joodik ja õgija jäävad vaeseks” (Õpetussõnad 23:21).

◼ Ära hau kättemaksu. „Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga” (Roomlastele 12:17).

◼ Ole tubli töötegija. „Kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu” (2. Tessalooniklastele 3:10).

◼ Ela kuldse reegli järgi. „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12).

◼ Talitse oma keelt. „Kes armastab elu ja näha häid päevi, see hoidku oma keelt kurja eest” (1. Peetruse 3:10).

[Kast/pilt lk 8]

ARMASTUS ON HEA RAVIM

Arst ja mitme raamatu autor Dean Ornish kirjutab: „Armastus ja lähedus on olulised tegurid, millest olenevad haigused ja heaolu, kurbus ja õnn, kannatused ja tervenemine. Kui mõnel uuel ravimil oleks sama mõju, siis peaaegu iga arst riigis soovitaks seda oma patsientidele. Oleks vale seda mitte välja kirjutada.”

[Kast/pildid lk 9]

MEELEHEIDE ASENDUS TÕELISE EDUKUSEGA

Milanko elab ühel Balkani maal ja kui tema kodumaal puhkes sõda, läks ta sõjaväkke. Oma julgustükkide eest sai ta ühe vägivaldse filmikangelase järgi endale hüüdnimeks Rambo. Ajapikku aga pettus Milanko sõjaväes seal valitsenud korruptsiooni ja silmakirjalikkuse tõttu. Ta kirjutab: „Sellest said alguse minu paljud pahed: joomine, suitsetamine, narkootikumide tarvitamine, hasartmängusõltuvus ja juhuslikud seksuaalvahekorrad. Langesin järjest enam põhja ega näinud väljapääsu.”

Sel täbaral eluperioodil hakkas Milanko lugema Piiblit. Hiljem nägi ta ühe sugulase juures Jehoova tunnistajate ajakirja „Vahitorn”. Loetu meeldis talle ja ta hakkas peagi koos tunnistajatega Piiblit uurima. Piibel juhatas talle kätte elutee, millel käimine teeb õnnelikuks ja tõeliselt edukaks. „See andis mulle uut jõudu,” räägib Milanko. „Jätsin maha kõik oma halvad harjumused, muutusin otsekui uueks inimeseks ja minust sai ristitud Jehoova tunnistaja. Inimesed, kes mind varasemast tunnevad, ei kutsu mind enam Ramboks, vaid Jänkuks – mis on minu lapsepõlveaegne hüüdnimi –, kuna olen nüüd tasase loomuga.”