Tõeline õnn Jehoova teenimises
„Õnnis [„õnnelik”, NW] see, kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Jehoova peale, oma Jumala peale.” — LAUL 146:5.
1, 2. Mida on öeldud õnne definitsiooni kohta ja mida õnn paljude tänapäeva inimeste jaoks tähendab?
MIS on õnn? Leksikograafid, filosoofid ja teoloogid on seda sajandeid defineerida püüdnud. Kuid nad pole andnud definitsiooni, mis leiaks üksmeelse heakskiidu. Encyclopædia Britannica möönab: „’Õnn’ on üks kõige raskemini tabatav sõna.” Ilmselt tähendab õnn erinevate inimeste jaoks erinevaid asju, sõltuvalt nende vaatest elule.
2 Paljude inimeste puhul keskendub õnn heale tervisele, materiaalsele varale ja meeldivale seltsingule. Ometi on inimesi, kellel on kõik see olemas, kuid kes on õnnetud. Piibel annab Jehoova Jumalale pühendunud meeste ja naiste õnne jaoks mõiste, mis on üldlevinud vaatest küllaltki erinev.
Erinev vaade õnnele
3, 4. a) Keda kuulutas Jeesus õnnelikuks? b) Mida võib märkida seoses õnne teguritega, mida Jeesus mainis?
3 Jeesus Kristus ei öelnud oma Mäejutluses, et õnn sõltub heast tervisest, materiaalsest varast ja muust taolisest. Ta kuulutas tõeliselt õnnelikeks need, kes on „teadlikud oma vaimsetest vajadustest” ja kellel on „nälg ja janu õigluse järele”. Nende kahe tõeliseks õnneks vajaliku teguriga on seotud Jeesuse näiliselt paradoksaalne teade: „Õnnelikud on need, kes leinavad, sest neid lohutatakse.” (Matteuse 5:3—6, NW) On selge, et Jeesus ei öelnud, et inimesed on automaatselt õnnelikud, kui nad kaotavad oma armastatud omakse. Selle asemel rääkis ta nendest, kes nutavad oma patuse seisundi ja selle tagajärgede pärast.
4 Apostel Paulus rääkis patu all ägavast inimloodust lootuse alusel, et see „vabastatakse rikutuse orjusest”. (Roomlastele 8:21, 22, NW) Neid inimesi, kes võtavad vastu Jehoova pattelunastava korralduse, mis tuleb Kristuse lunastusohvri kaudu, ja kes teevad Jumala tahet, lohutatakse tõeliselt ja tehakse õnnelikuks. (Roomlastele 4:6—8) Samuti kuulutas Jeesus Mäejutluses õnnelikuks need, kes on „tasased”, „halastajad”, „puhtad südamelt” ja „rahumeelsed”. Ta kinnitas, et isegi kui taolisi alandlikke inimesi taga kiusatakse, ei kaota nad oma õnne. (Matteuse 5:5—11, NW) On huvitav märkida, et need ülevad õnne tegurid seavad rikka ja vaese võrdsetele alustele.
Tõelise õnne alus
5. Mis on Jumalale pühendunud sulaste õnne alus?
5 Tõelise õnne allikat ei või leida materiaalses rikkuses. Tark kuningas Saalomon ütles: „Jehoova õnnistus — see on see, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa valu sinna juurde.” (Õpetussõnad 10:22, NW) Loodolevuste jaoks, kes tunnustavad Jehoova universumi suveräänsust, on õnn lahutamatult seotud Jumala õnnistusega. Pühendunud inimene, kellel on Jehoova õnnistus ja kes tunneb seda enda peal, on tõeliselt õnnelik. Piibli seisukohalt vaadates sisaldab õnn rahulolu, rahuldus- ja kordaminekutunnet Jehoova teenistuses.
6. Mida nõutakse Jehoova rahvalt, et olla tõeliselt õnnelik?
6 Tõeline õnn sõltub õigetest suhetest Jehoovaga. Selle aluseks on armastus Jumala vastu ja ustavus temale. Jehoova pühendunud sulased nõustuvad kogu südamest Pauluse sõnadega: „Tegelikult ei ela keegi meist vaid iseendaga arvestades . . . Me elame Jehoovale . . . Me kuulume Jehoovale.” (Roomlastele 14:7, 8, NW) Seetõttu pole võimalik tõelist õnne saavutada lahus kuulekusest Jehoovale ja rõõmsast allumisest tema tahtele. Jeesus ütles: „Õnnelikud on need, kes Jumala sõna kuulevad ja sellest kinni peavad!” — Luuka 11:28, NW.
Õnne muutlikud tegurid
7, 8. a) Kuidas võiks õnne tegureid klassifitseerida? b) Mida võiks öelda abielu ja sünnitamise kohta?
7 Õnne eelpoolmainitud tegureid võiks nimetada „põhilisteks” või „püsivateks”, sest need on kõigil aegadel Jehoovale pühendunud sulaste jaoks kehtivad. Lisaks on olemas tegurid, mida võiks nimetada muutlikeks, tegurid, mis ühel ajal võivad tuua kaasa õnne, kuid teisel ajal toovad seda vähe või üldsegi mitte. Patriarhide ajal ja eelkristlikul ajal peeti abielu ja sünnitamist õnne jaoks hädavajalikuks. Seda peegeldab Raaheli südantlõhestav palve Jaakobile: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!” (1. Moosese 30:1) See sünnitamist puudutav hoiak sobis kokku Jehoova eesmärgiga selleks perioodiks. — 1. Moosese 13:14—16; 22:17.
8 Varastel aegadel peeti Jehoova rahva seas abielu ja sünnitamist Jumala antud õnnistuseks. Kuid selle rahva ajaloo viletsusperioodidel kaasnes nende ja teiste olukordadega häda. (Võrdle omavahel Laulud 127, 128 ja Jeremija 6:12; 11:22; Nutulaulud 2:19; 4:4, 5.) Seetõttu on ilmne, et abielu ja sünnitamine pole püsivad õnne tegurid.
Õnn ilma abieluta minevikus
9. Miks sai Jefta tütrele osaks iga-aastane kiitus?
9 Paljud Jumala sulased on leidnud tõelise õnne ilma abieluta. Lugupidamisest oma isa vande vastu jäi Jefta tütar vallaliseks. Teatud aja nuttis ta koos oma sõbrannadega neitsipõlve. Kuid milline rõõm oli tal teenida täisaegselt Jehoova kojas, võib-olla ’teenistuses olevate naiste hulgas, kes teenisid kogudusetelgi ukse juures’! (2. Moosese 38:8) Selle eest sai talle osaks iga-aastane kiitus. — Kohtumõistjate 11:37—40.
10. Mida Jehoova Jeremijalt nõudis ja kas ilmneb, et ta elas selle tulemusena õnnetut elu?
10 Kuna Jeremija elas dramaatilistel aegadel, nõudis Jumal, et ta hoiduks abiellumast ja lapsi kasvatamast. (Jeremija 16:1—4) Kuid Jeremija koges järgmiste Jumala sõnade paikapidavust: „Õnnistatud on mees, kes loodab Jehoova peale, kelle lootus on Jehoova!” (Jeremija 17:7) Olles rohkem kui 40 aastat prohvetiteenistuses, teenis Jeremija vallalise mehena ustavalt Jumalat. Meile teadaolevatel andmetel ei abiellunud ta kunagi ega olnud tal lapsi. Kes võiks kahelda selles, et Jeremija oli õnnelik, nagu seda oli ustav juudi jäänus, kes ’säras rõõmust Jehoova headuse pärast’? — Jeremija 31:12.
11. Millised on mõned Pühakirja näited Jehoova ustavatest sulastest, kes olid õnnelikud, kuigi neil polnud abikaasat?
11 Paljud teised inimesed on teeninud ilma abikaasata rõõmsalt Jehoovat. Need olid mehed ja naised, kes olid kas vallalised või lesed. Nende seas oli naisprohvet Anna; arvatavasti Dorkas ehk Tabiita; apostel Paulus; ja suurim kõigist eeskujudest — Jeesus Kristus.
Vallaline, kuid õnnelik tänapäeval
12. Mille jaoks on Jehoova õnnelikud pühendunud sulased tänapäeval ruumi teinud ja mispärast?
12 Tänapäeval teenivad tuhanded Jehoova tunnistajad ustavalt Jehoovat, ilma et neil oleks abielupartner. Mõnedel on olnud võimalik võtta vastu Jeesuse kutse: „Kes saab [vallalisuse annile] ruumi teha, see tehku sellele ruumi.” Nad on teinud seda „taeva kuningriigi pärast”. (Matteuse 19:11, 12, NW) See tähendab, et nad on kasutanud Jumala antud vabadust hästi ära, pühendades rohkem aega ja energiat Kuningriigi huvide edendamisele. Paljud neist teenivad pioneeride, misjonäride või Vahitorni Ühingu peabüroo või mõne selle harubüroo Beeteli pere liikmetena.
13. Millised eeskujud näitavad, et kristlane võib olla vallaline ja õnnelik?
13 Üks armas eakas õde pani oma eluloole kõneka pealkirja „Pioneerina vallaline ja õnnelik”. (Vahitorn, 1. mai 1985, leheküljed 23—26) Teine õde, kes oli üle 50 aasta Beetelis teeninud, teatas: „Olen täiesti rahul oma elu ja tööga. Praegu olen ma rohkem kui kunagi varem seotud tööga, mida ma kogu südamest armastan. Ma ei tunne mingit kahetsust. Teeksin samasuguse otsuse uuesti.” — Vahitorn, 15. juuni 1982, lehekülg 15.
14, 15. a) Mis on vastavalt apostel Pauluse sõnadele vajalik selleks, et vallaliseks jääda? b) Miks ütleb Paulus, et vallaline teeb „paremini” ja on „õnnelikum”?
14 Pane siin tähele sõna „otsus”. Paulus kirjutas: „Kes on kindel oma südames ja kellel seda ei ole vaja, vaid on meelevald oma tahtmise üle ning on otsustanud oma südames oma neitsi jätta neitsiks, see teeb hästi. Kes siis oma neitsi naib, teeb hästi, ja kes teda ei nai, teeb paremini.” (1. Korintlastele 7:37, 38) Miks „paremini”? Paulus selgitas: „Mina tahaksin, et te oleksite muretud. Vallaline mees hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, kuidas ta saaks olla Issanda meele järgi [„saaks Issanda heakskiidu”, NW]. . . . Vallaline naine või neitsi hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale . . . Aga seda ma ütlen teie eneste kasuks, . . . et te elaksite viisakalt ja püsiksite takistamatult Issandas [„et ajendada teid selleks, mis on sünnis, ja selleks, mis tähendab püsivat Issanda teenimist tähelepanu kõrvale kallutamata”, NW].” — 1. Korintlastele 7:32—35.
15 Kas „püsiva Issanda teenimisega tähelepanu kõrvale kallutamata” ja vaatega ’saada Issanda heakskiitu’ on seotud õnn? Ilmselt mõtles Paulus nõnda. Kõneldes kristlikust lesest, ütles ta: „Ta [on] vaba minema mehele, kellele tahab, kui see vaid sünnib Issandas. Aga ta on õndsam [„õnnelikum”, NW], kui ta jääb, nagu ta on. See on minu arvamine. Ent ma mõtlen, et minulgi on Jumala Vaim.” — 1. Korintlastele 7:39, 40.
Vallalise seisundi eelised
16. Millised on mõningad eelised, mis on vallalistel Jehoova tunnistajatel?
16 Olgu kristlane vallaline isikliku otsuse põhjal või asjaolude sunnil, vallaline seisund toob endaga kaasa palju isiklikke eeliseid. Vallalistel inimestel on üldiselt rohkem aega Jumala Sõna uurimiseks ja selle üle mõtisklemiseks. Kui nad selle olukorra ära kasutavad, muutub nende vaimsus sügavamaks. Kuna neil puudub abikaasa, kellega oma probleeme jagada, õpivad paljud toetuma tugevamalt Jehoovale ja otsima tema juhtimist kõigis asjus. (Laul 37:5) See aitab luua lähedasemaid suhteid Jehoovaga.
17, 18. a) Millised võimalused teenistuspõllu laiendamiseks on kättesaadavad Jehoova sulastele, kes on vallalised? b) Kuidas on teatud vallalised Jehoova sulased oma õnne kirjeldanud?
17 Vallalistel kristlastel avanevad võimalused laiendada teenistuspõldu Jehoova kiituseks. Eriettevalmistus, mida praegu antakse Teenimise Väljaõppe Koolis piirdub vendadega, kes on kas vallalised või lesed. Ka vallalised õed on vabamad Jumala teenistuses eesõiguste poole püüdlema. Eelpoolmainitud eakas õde läks vabatahtlikult ühele Aafrika maale teenima, kui ta tema oma sõnade kohaselt oli „umbes 50-aastane habras naine”. Ta jäi sinna isegi keelu ajal, kui kõik misjonärid välja saadeti. Ta teenib ikka veel seal pioneerina, kuigi ta on praegu umbes 80-aastane. Kas ta on õnnelik? Oma eluloos ta kirjutas: „Võisin kasutada lisavabadust ja liikumisvõimalusi, mida vallalisus pakub, et olla hõivatud teenimisega, ja see on toonud mulle suurt õnne. . . . Aastatega on mu suhted Jehoovaga sügavamaks muutunud. Olles vallalise naisena ühel Aafrika maal, olen ma näinud, et ta on Kaitsja.”
18 Tähelepanuväärsed on ka ühe venna sõnad, kes teenis aastakümneid Vahitorni Ühingu peabüroos. Ta oli õnnelik, kuigi ta polnud kunagi abiellunud ja kuigi tal oli taevane lootus, kus pole mingit väljavaadet abieluks. Olles 79-aastane, kirjutas ta: „Iga päev palun ma meie armsalt taevaselt Isalt palves abi ja tarkust, et suudaksin olla nii vaimselt kui ka füüsiliselt terve ja tugev, nii et võiksin jätkata tema püha tahte täitmist. Nende Jehoova teenistuses oldud viimase neljakümne üheksa aasta jooksul on mul olnud tõepoolest õnnelik, tasutoov ja õnnistatud eluviis. Tänu Jehoova ärateenimata lahkusele loodan jätkuvalt teenistuses olla tema auks ja hiilguseks ning tema rahva õnnistuseks. . . . Rõõm Jehoovast aitab mul jätkata head usuvõitlust, oodates aega, mil Jehoova vaenlasi pole enam ja kogu maad täidab tema hiilgus.” — 4. Moosese 14:21; Nehemja 8:10; Vahitorn, 15. november 1968, leheküljed 699—702.
Millest sõltub tõeline õnn?
19. Millest meie õnn alati sõltub?
19 Meie hinnalised suhted Jehoovaga, tema heakskiit ja tema õnnistus — need on tegurid, mis toovad meile tõelise, läbi igaviku kestva õnne. Õige vaatega sellele, mis toob ehtsa õnne, mõistavad isegi abielus olevad Jehoova sulased, et nende abielu ei ole kõige tähtsam asi nende elus. Nad järgivad apostel Pauluse nõuannet: „Ent seda ütlen, vennad, et aeg on lühike; sellepärast olgu nii, et needki, kellel on naised, olgu nagu need, kellel neid ei ole.” (1. Korintlastele 7:29) See ei tähenda, et nad oma naised hooletusse jätavad. Küpsed kristlikud abielumehed seavad Jehoova teenimise esikohale, ja seda teevad ka nende jumalakartlikud armastavad ja toetavad naised, mõned on oma meeste kaaslastena isegi täisaegses teenistuses. — Õpetussõnad 31:10—12, 28; Matteuse 6:33.
20. Milline õige hoiak on paljudel kristlastel seoses oma abielu-eesõigustega?
20 Abielus vennad, kes on reisivad ülevaatajad, Beeteli vabatahtlikud töölised, koguduse vanemad — tegelikult kõik abielus kristlased, kes seavad Kuningriigi huvid esikohale — ei ’tarvita maailma täiel määral’; nad teevad pingutusi, et sobitada oma abielu-eesõigused Jehoova teenimisele pühendatud eluga. (1. Korintlastele 7:31, NW) Ometi on nad õnnelikud. Mispärast? Seepärast, et nende õnne peamine põhjus ei ole nende abielu, vaid Jehoova teenimine. Paljud ustavad abielumehed ja -naised — jah, ka nende lapsed — on seda tehes õnnelikud.
21, 22. a) Mis peaks teksti Jeremija 9:22, 23 põhjal täitma meid rõõmuga? b) Milliseid õnne tegureid märgitakse Õpetussõnad 3:13—18?
21 Prohvet Jeremija kirjutas: „Nõnda ütleb Jehoova: ärgu kiidelgu tark oma tarkusest, ärgu kiidelgu vägev oma vägevusest, ärgu kiidelgu rikas oma rikkusest, vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on taiplik ja tunneb mind, et mina olen Jehoova, kes teeb head, õigust ja õiglust maal! Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Jehoova!” — Jeremija 9:22, 23.
22 Olgu me vallalised või abielus, meie suurim õnne allikas peaks olema Jehoova tundmine ja veendumus, et meil on tema õnnistus, kuna me täidame tema tahet. Me oleme õnnelikud, et meil on ka sügav mõistmine, mis moodustab tegeliku väärtuste skaala, asjad, mille üle Jehoova rõõmu tunneb. Kuningas Saalomon, kellel oli palju naisi, ei pidanud abielu ainsaks õnne võtmeks. Ta ütles: „Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast! See on kallim kui pärlid, ja ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav! Selle paremal käel on pikk iga ja vasakul käel rikkus ning au! Selle teed on armsad teed ja kõik selle rajad on rahu! See on elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad, õnnis, kes seda suudab hoida!” — Õpetussõnad 3:13—18.
23, 24. Miks me võime olla veendunud, et uues asjadesüsteemis on kõik ustavad Jehoova sulased õnnelikud?
23 Leidku need meie hulgast, kes on abielus, igavest rõõmu Jumala tahte täitmisest. Ja pidagu meie armsad vennad ja õed, kes on vallalised kas omal valikul või asjaolude sunnil, kõigis oma katsumustes vastu ja leidku õnne ning rahulolu Jehoova teenimises nüüd ning igavesti. (Luuka 18:29, 30; 2. Peetruse 3:11—13) Jumala saabuvas asjadesüsteemis avatakse „raamatud”. (Ilmutuse 20:12) Nendes on uued erutavad käsud ja korraldused, mis annavad oma panuse sõnakuuleliku inimkonna õnnele.
24 Me võime veendunud olla, et meie „õnnelikul Jumalal” on meie jaoks varuks imeliselt häid asju, mis toovad meile täieliku õnne. (1. Timoteosele 1:11, NW) Jumal jätkuvalt ’avab oma käe ja täidab kõigi elusolendite soovid’. (Laul 145:16, NW) Pole mingi ime, et tõeline õnn seisneb nii nüüd kui ka alati Jehoova teenimises.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mis on Jehoovale pühendunud sulaste õnne alus?
◻ Kes olid mõningad Piibli aegade õnnelikud vallalised Jehoova sulased?
◻ Miks soovitas Paulus vallalisust ja kuidas on mõned kristlased leidnud sellise elu õnneliku olevat?
◻ Millest meie õnn alati sõltub?
◻ Miks me peaksime olema veendunud, et uues asjadesüsteemis on kõik ustavad inimesed õnnelikud?
[Pilt lk 16]
Paljud vallalised õed teenivad täisaegsete teenijatena õnnelikult Jehoovat
[Pilt lk 18]
Jehoova huvide teenimine on peamine õnne allikas