14., 15. Kas Jeesus andis mõista, et suur hulk tema võitud vendi osutub nurjatuks ja laisaks? Selgita.

¹⁴ Mõistujutus mattis viimane ori oma ühe talendi hõbemünte maha, selle asemel et nendega äri teha või kasvõi pankurite kätte hoiule anda, et see teeniks intressi. Sel orjal oli halb hoiak, sest ta toimis sihilikult vastupidi oma isanda soovile. Isand nimetas teda õigustatult „nurjatuks ja laisaks”, võttis temalt talendi hõbemünte ära ja andis sellele, kel oli kümme talenti. Seejärel heideti nurjatu ori välja pimedusse, kus tal ei jäänud muud üle kui nutta ja hambaid kiristada. (Matt. 25:24—30; Luuka 19:22, 23.)

¹⁵ Kuna üks isanda kolmest orjast peitis talle antud talendi hõbemünte ära, siis kas see tähendab, et iga kolmas võitud kristlane osutub nurjatuks ja laisaks? Seda mitte. Mõelgem kontekstile. Mõistujutus ustavast ja arukast orjast rääkis Jeesus nurjatust orjast, kes peksis oma kaasorje. Jeesus aga ei ennustanud sellega, et kerkib esile nurjatu orjaklass. Ta pigem hoiatas ustavat orja, et see ei ilmutaks nurjatu orja omadusi. Ka oma mõistujutuga kümnest neitsist ei mõelnud Jeesus seda, et pooled tema võitud järelkäijatest on rumalate neitsite sarnased. Ta hoopis hoiatas oma vaimseid vendi selle eest, mis võib juhtuda, kui nad kaotavad valvsuse ega ole ettevalmistunud.f Konteksti põhjal tundub seega mõistlik järeldada, et Jeesus ei öelnud mõistujutuga talentidest seda, et paljud tema võitud vennad viimseil päevil osutuvad nurjatuks ja laisaks. Pigem hoiatas Jeesus oma võitud järelkäijaid, et nad jääksid usinaks — kaupleksid neile antud talentidega — ning hoiduksid nurjatule orjale omastest hoiakutest ja tegudest. (Matt. 25:16.)