114. peatükk

Mälestusõhtu söömaaeg

PÄRAST seda kui Jeesus oma apostlite jalad on pesnud, viitab ta kirjakohale Laul 41:10, öeldes: „Kes minu leiba sööb, on tõstnud oma kanna minu vastu!” Seejärel muutub ta murelikuks oma vaimus ning selgitab: „Üks teie seast annab mind ära!”

Apostlid muutuvad kurvaks ja ütlevad üksteise järel Jeesusele: „Ega ometi mina?” Sedasama küsib ka Juudas Iskariot. Johannes, kes istub lauas Jeesuse kõrval, naaldub Jeesuse rinnale ja küsib: „Issand, kes see on?”

„Üks neist kaheteistkümnest, kes ühes minuga pistab käe vaagnasse,” vastab Jeesus. „Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse. Hea oleks niisugusele inimesele, kui ta ei oleks sündinud!” Pärast seda läheb Saatan jälle Juudasse, kasutades ära tema vastuvõtlikku südant, mis on muutunud kurjaks. Samal õhtul hiljem nimetab Jeesus Juudast tabavalt „hukatuse pojaks” (UT).

Nüüd lausub Jeesus Juudale: „Mis sa teed, seda tee kähku!” Mitte ükski ülejäänud apostlitest ei mõista, mida Jeesus sellega mõtleb. Mõned arvavad, et kuna Juuda käes on kukkur, ütleb Jeesus temale: „Osta, mis meile pühiks vaja on!” või siis, et ta peaks minema ja midagi vaestele andma.

Pärast Juuda lahkumist seab Jeesus oma ustavate apostlitega sisse täiesti uue pühaliku talituse ehk mälestuspüha. Ta võtab leiva, ütleb tänupalve, murrab ja annab neile, öeldes: „Võtke, sööge.” Ta selgitab: „See on [„tähendab”, UM] minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke minu mälestuseks!”

Kui igaüks neist on seda leiba söönud, võtab Jeesus veinikarika, mis on ilmselt neljas karikas paasapüha pühitsemise käigus. Ka sel puhul ütleb ta tänupalve, ulatab neile karika, palub selle seest juua ja teatab: „See karikas on uus leping [„tähendab uut lepingut”, UM] minu veres, mis teie eest valatakse.”

Niisiis on see tegelikult Jeesuse surma mälestusõhtu. Iga aasta 14. niisanil peab seda korratama, nagu Jeesus ütleb, tema mälestuseks. See tuletab selle pühitsejatele meelde, mida Jeesus ja tema taevane Isa on teinud, et valmistada pääseteed inimkonnale, kes on surmamõistetu seisundis. Neile juutidele, kes saavad Kristuse järelkäijateks, asendab see pühalik talitus paasapüha.

Vana seaduselepingut asendab uus leping, mis astub jõusse Jeesuse valatud vere läbi. Kahe osapoole — ühelt poolt Jehoova Jumala ja teiselt poolt 144000 vaimust sigitatud kristlase — vahemeheks on Jeesus Kristus. Peale selle, et see leping võimaldab patud andeks saada, teeb see võimalikuks ka kuningas-preestritest koosneva taevase rahva moodustamise. Matteuse 26:21—29; Markuse 14:18—25; Luuka 22:19—23; Johannese 13:18—30; 17:12; 1. Korintlastele 5:7.

▪ Missugusele ühte oma kaaslast puudutavale Piibli prohvetiennustusele Jeesus viitab ja kuidas ta seda selgitab?

▪ Miks muutuvad apostlid väga kurvaks ja mida igaüks neist küsib?

▪ Mida käsib Jeesus Juudal teha, ent kuidas teised apostlid neid juhendeid tõlgendavad?

▪ Missuguse püha pühitsemise seab Jeesus sisse pärast Juuda lahkumist ja mis on selle eesmärk?

▪ Kes on uue lepingu osapooled ja mida see leping korda saadab?