Kelle palvetele vastatakse?
JEHOOVA on Jumal, kes vastab palvetele. Tegelikult nimetab Tema Sõna Piibel teda „palve Kuuljaks”. (Laul 65:3, NW) Ta on valmis palvetele vastama. Aga kelle palvetele ta tegelikult vastab?
Jumal vastab nende inimeste palvetele, kes on talle meelepärased. Neil on aupaklik hoiak nagu laulikul, kes ütles: „Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele.” (Laul 42:2, 3) Millised tõendid siis kinnitavad, et Jehoova oma tõeliste kummardajate palvetele vastab?
Tõendid, et Jehoova palvetele vastab
Piiblis on laialdased ülestähendused, tõestamaks, et Jehoova vastab oma ustavate sulaste palvetele. Näiteks, kui Juuda kuningas Joosafat palus vabastust, vastas Jumal ta palvele ja andis talle võidu, lastes vaenlastel üksteist maha lüüa. (2. Ajaraamat 20:1—26) Kui kuningas Hiskija samamoodi kohutavate sõjajõududega silmitsi seisis, palus ta alandlikult Jumalalt abi. Hiskija nägi Jehoova päästet, kui ingel ühe ööga 185000 assüürlast maha lõi. — Jesaja 37:14—20, 36—38.
Miks Jumal neile palvetele vastas? Mõlemal juhul tõid kuningad esile selle, et lahingu kaotamine heidab halba valgust Jehoova nimele. (2. Ajaraamat 20:6—9; Jesaja 37:17—20) Nad olid mures tema reputatsiooni pärast. „Palve põhiline eesmärk,” ütleb The International Standard Bible Encyclopedia, „ei ole üksnes paluja heaolu, vaid Jumala nime austamine.” Seetõttu võivad ustavad Jehoova sulased olla kindlad, et ta aitab neid „oma nime pärast”. Ülestähendused, mis tõestavad, et taolistele palvetele on vastatud, annavad Jumala rahvale kindluse, et ta nende palveid kuuleb. — Laul 91:14, 15; 106:8; Õpetussõnad 18:10.
Kuid isegi siis, kui olukorraga on seotud Jehoova nimi, otsustab Jumal, kas teatud palvetele vastata või mitte. Tal võivad olla kindlad põhjused mõnedele palvetele mitte vastata. Kui tunneme, et meie palveid ei võeta kuulda, on hea järele mõelda, miks see antud juhul nõnda on.
Miks mõnedele palvetele ei vastata
„Kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte,” ütles Jehoova kord iisraellastele. Ta jätkas, tuues välja põhjuse: „Teie käed on täis verd!” (Jesaja 1:15) Kuidas võib keegi ignoreerida Jehoova seadust ja ikkagi olla tema poolt kuulda võetud? Piibli õpetussõna annab selge vastuse, öeldes: „Kes pöörab oma kõrva ära käsuõpetust kuulmast, selle palvegi on jäledus!” — Õpetussõnad 28:9.
Piibel annab veel ühe põhjuse, miks mõningaid palveid ei kuulda, öeldes: „Te palute ja ei saa, sest te palute pahasti, tahtes seda kulutada oma himudes.” (Jakoobuse 4:3) Ei, Jehoova ei vasta palvetele, mis on esitatud väärade himude rahuldamiseks. Samuti peame meeles pidama, et Jumal ei võta inimestelt nii-öelda tellimusi vastu. Tema on See, kes otsustab, kuidas ta vastab meie palvetele.
Palved, millele kindlasti vastatakse, on need, mis jõuavad Jumalani puhtast südamest, õigel motiivil ja nii, kuidas tema on määranud — läbi Jeesus Kristuse. (Johannese 14:6, 14) Kuid isegi need, kelle palved taolistele nõuetele vastavad, on mõnikord tundnud, et neid pole kuulda võetud. Miks ei vasta Jumal otsekohe oma sulaste teatud palvetele?
Jehoova teab, millal on parim aeg palvetele vastamiseks. Kuigi poiss palub endale jalgratast, ei muretse isa seda talle enne, kui laps on küllaldaselt vana, et sellel ohutult sõita. Sama võib pidada paika ka nende inimeste mõnede palvete kohta, kes armastavad Jumalat. Teades, mis on nende jaoks parim, annab ta vajaliku kõige sobivamal ajal.
Ometi ei saa Jehoova sulased kõike, mida nad ehk paluvad. Olles ebatäiuslikud, võivad nad ihaldada asju, mis neile head ei tee. Nende armastav taevane Isa ei anna neile midagi kahjulikku, sest tema on ’kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse’ Andja. (Jakoobuse 1:17) Samuti võib Jumal midagi, mis tema vaatekohast vajalik pole, andmata jätta. (Võrdle 2. Korintlastele 12:7—10.) Ta vastab palvetele, mis on kooskõlas tema tahte ja eesmärgiga oma rahva suhtes. — 1. Johannese 5:14, 15.
Jeesuse „palvet kuuldi”
Jeesus Kristus oli mees, kes palvetas. (Matteuse 6:9—13; Johannese 17:1—26) Ta oli täiesti kindel, et tema taevane Isa kuuleb ja vastab ta palvetele. Kord ütles Jeesus: „Isa, . . . mina ju teadsin, et sa mind ikka kuuled.” (Johannese 11:41, 42) Aga kas polnud Jeesus päris oma maise teekonna lõpul pettunud? Kas ta ei kisendanud: „Mu Jumal! Mu Jumal! Miks sa mind oled maha jätnud?” — Matteuse 27:46.
Kui Jeesus need sõnad ütles, oli ta ilmselt täitmas prohvetiennustust, mis oli seotud ta surmaga. (Laul 22:2) Jeesus võis ka mõelda, et Jehoova on oma kaitse ära võtnud ja lubab oma Pojal surra valurikkasse ja häbistavasse surma, et sellega ta laitmatus lõpuni katsele panna ja teha kindlaks tema kõlblikkus. Jeesuse maise elu viimase päeva uurimine näitab, et Jumal kuulis ta palveid.
Arreteerimise ööl palvetas Jeesus Ketsemani aias. Kolm korda anus ta: „Minu isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda!” (Matteuse 26:39, 42, 44) Jeesus ei andnud oma elu uskliku inimkonna eest vastu tahtmist. Ei, kuid ilmselt valmistas talle sügavat muret võimalus tuua teotust oma sügavalt armastatud Isale, surres piinapostil nagu neetud jumalateotaja. Kas Jehoova võttis Jeesuse palvet kuulda?
Aastaid hiljem kirjutas apostel Paulus: „Tema ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast.” (Heebrealastele 5:7; Luuka 22:42, 44) Jah, Jeesuse surmale eelnenud piinaval ööl tema „palvet kuuldi”. Aga kuidas?
Jehoova läkitas ingli, kes „ilmus [Jeesusele] . . . ja kinnitas teda”. (Luuka 22:43) Niimoodi kinnitatud, oli Jeesus võimeline seisma silmitsi surmaga piinapostil. Ilmselt andis Jehoova siis talle kindlustunde, et ta surm piinapostil ei too Jumala nimele teotust, vaid on lõpptulemusena just see, mis seda nime pühitseb. Tõepoolest, Jeesuse surm piinapostil avas juutidele, kes muidu Seaduse needuse all olid, tee surmamõistmisest pääsemiseks. — Galaatlastele 3:11—13.
Kolm päeva hiljem äratas Jehoova Jeesuse üles ja vabastas ta kõigist jumalateotamise süüdistustest, ülendades teda kõrgele taevasele positsioonile. (Filiplastele 2:7—11) Millisel imelisel viisil vastati Jeesuse ’seda karikat’ puudutavale palvele! Jehoova vastas omal viisil sellele palvele. Ja Jeesusele said osaks suurepärased õnnistused, sest ta oli oma taevasele Isale öelnud: „Ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!” — Luuka 22:42.
Kuidas Jehoova tänapäeval palvetele vastab
Nagu Jeesus, nii ka need, kes püüavad tänapäeval Jehoovale meeldida, peaksid alati paluma, et sünniks Jumala tahe. Neil peab olema usk, et Jehoova vastab nende palvetele, nii et see neile kõige paremat kasu toob. Tegelikult ta ’teeb enam kui rohkesti üle kõige selle, mida me palume või mõistame’. — Efeslastele 3:20.
Noor kristlik naine, kes elas koos oma uskmatute vanematega, koges selle kirjakoha tõesust. Vahitorni Ühingult saabunud kirjas paluti tal palvemeelselt kaaluda võimalust võtta vastu spetsiaalne misjonäriülesanne. Kuigi ta kogu südamest tulev soov oli koju jääda, et aidata vanematel kristlasteks saada, küsis ta Jumalalt palves: „Mis on sinu tahe? Kas on see kutse vastuvõtmine, vaatamata mu vanemate vastuseisule, või on see jätkuv vanematega kooselu, et neid aidata?” Iga kord, kui ta palvetas, käskis südametunnistus tal kutse vastu võtta. Ta otsustas, et see on vastus Jehoovalt.
Jumal kinnitas seda naist, nii et ta jäi kindlalt oma otsuse juurde. Kui tal paluti kolida Jaapanisse Awaji saarele, olid tema vanemad šokeeritud ja suurendasid oma vastuseisu. Kuid tema ema, olles võimetu veenma teda meelt muutma, otsustas hakata uurima Piiblit, et vaid teada saada, miks ta tütar sellise otsuse tegi. Kolm kuud hiljem läksid vanemad talle külla. Nähes, kui hästi teised Jehoova tunnistajad tütre eest hoolitsevad, oli ta isa sügavalt liigutatud ja valas pisaraid, kui kedagi lähedal ei olnud. Varsti hakkas ka tema Piiblit uurima. Lõpuks mõlemad selle noore naise vanemad ristiti ja nad hakkasid ustavalt Jehoovat teenima. Kas ei õnnistanud Jehoova seda kristlikku naist külluslikult?
Nende palvetele vastatakse
Kas mäletad eelmise artikli alguses mainitud naise sõnu? Tal polnud eales olnud tunnet, et ta palvetele oleks vastatud. Ometigi mõistis ta hiljem, et Jumal vastab ta palvetele. Naine oli oma palvete põhiolemusest ülestähendusi teinud. Ühel päeval vaatas ta oma märkmiku läbi ja mõistis, et Jehoova oli kuulnud enamikku ta palvetest, isegi neid, mille ta ise unustanud oli! Nüüd teadis ta, et Jumal hoolitseb tema eest ja vastab hellalt ta palvetele, nii et see talle kõige rohkem kasu toob.
Kui tunned, et su palvetele ei vastata, küsi endalt: „Kas mul on isiklikud suhted Jehoova, ’palve Kuuljaga’? Kui ei ole, kas ma võtan ette samme, et teda tundma õppida ja üheks tema pühendunud sulaseks saada?” Ta vastab nende palvetele, kes teda armastavad ja tema tahet täidavad. Nad on „püsivad palves” ja neid kuuldakse soodsalt, nagu Jeesust kuuldi. (Roomlastele 12:12) Niisiis, ’vala välja oma süda’ Jehoova ette ja täida tema tahet. (Laul 62:9) Siis võetakse su palveid kuulda.
Tänapäeval palvetavad miljonid inimesed millegi erilise eest. Jah, nende palveid võetakse kuulda. Vaadakem, miks me võime olla kindlad, et sellistele palvetele vastatakse.